Lauri Läänemets
Lauri Läänemets
Kuidas võetakse inimestelt võim käest.
Teadlikult ei ole antud omavalitsuste esindajatele tagasi nende häälekaalu presidendi valijameeste kogus.

Enne haldusreformi oli valimiskogus 335 liiget, 1996. aastal kui presidendi valimise seadus tehti, oli valimiskogu suurus 374 liiget, nüüd on valijamehi jäänud alles vaid 208, kellest 101 on Riigikogu liikmed.

Mida rohkem valijamehi kohalikest omavalitsustest, seda vähem maksab erakondade hääl, sest mitte kõik kohalikud erakondade liikmed ei hääleta alati nii nagu partei arvab. Kui taastada varasemad proportsioonid, oleks ka valimisliitude sõna presidendi valimistel palju tugevam ehk oleks erakondade kõrval paremini arvestatud Eesti inimeste arvamus.

Presidendi peaks valima Riigikogu vähemalt 68 häälega, mis eeldab suurt konsensust. Nüüd, kui omavalitsuste esindajaid on valimiskogus kõvasti vähem, on võimalik erakondadel sellest suurest konsensusest mööda minna ja parteikäsuahelat pidi president näiteks kahe erakonna kokkuleppel ära valida.

Tegelikult tuleks presidendi valimistel valijameeste kogu koosseisu osakaalud taastada. Vastasel juhul liigume taaskord autokraatlikuma riigi poole.
Lauri Läänemets
Lauri Läänemets
Kindlasti on need väärt mõtted aga... Uue võimuliidu lubatu käib nagu kass ümber palava pudru - ERJK võimekuse parandamist tegeleda praeguste parlamendierakondade kontrolliga, need ei puuduta.

Demokraatia ja seaduse järgmine on lisaks kõigele muule oluline toimetulekut puudutav küsimus. Kui miljonid liiguvad valesse kohta, tähendab see, et nendeni, kes seda väga vajavad, need ei jõua. Nagu Porto Franco 40 miljoni eest oleks saanud väga paljusid töö kaotanuid ja Eesti peresid kriisis aidata.

Kallase ja Repsi poolt lubatud poliitiliste nõunike aruandekohustus, lobistamise reeglid, sidusorganisatsioonide mõiste laiendamine ja aruandlus, ERJKsse riiklike institutsioonide esindajate lisamine ja erakondade kulu poole vaatamine on väga vajalikud, kuid mitte ERJK tõhususe peamised probleemid.

ERJK puhul on vaja kõrvaldada puudused seadustes, et saaks rakendada 300% viivist kui keelatud annetust ei tagastata. Samuti on seaduses lahti kirjutamata kuidas vähendada rikkumise korral erakonnale ette nähtud riiklikku rahastust.
Oluline oleks kehtestada annetajale tõendamiskohustus kust raha pärineb, et vältida keelatud annetusi kus kasutatakse nö vahemehi nagu praegu kohtusse jõudnud kevadine 50 000 euro annetamine Keskerakonnale.
Kõige olulisem muudatus oleks aga kohustada valimiskampaaniate osas detailselt aru andma. Praegu on see piisavalt ümmargune, et keelatud annetus teha läbi tele või trükimeedia reklaamide. See kahtlus oli üleval näiteks viimastel Riigikogu valimistel Isamaa puhul.

Kõige paremat mõju avaldaks aga valimiskuludele ülempiiri seadmine, näiteks 400 000 eurole. Sest kui sul pole vaja nii suurel hulgal raha, siis ei kiputa ka kuritegelikule teele. Lisaks telreklaami mahu piir, sest see on üks kallimaid reklaamiartikleid aga sisu seal väga palju ei edastata.

Mind teeb ka murelikuks lubadus suurendada riiklike institutsioonide osakaalu ERJKs. See ei pruugi tähendada komisjoni liikmete arvu suurendamist. Võib ka nii nagu Karilaid vihjas - vähendatakse erakondade poolt saadetud esindajate arvu. Ärme unusta, et just see on üks selle komisjoni tugevusi - konkurentide kontroll ning erakonnad teavad väga hästi, mida teineteise puhul silmas pidada.
Lauri Läänemets
Lauri Läänemets
Kuigi peaaegu mitte midagi uut loodav võimuliit regionaalpoliitikas teha ei kavatse, siis üks lause märkis küll suured muutused Ansipi aegse pealiiniga.

Nimelt teatas Kaja Kallas, et maapiirkondades on turutõrked ning sellepärast tuleb sealseid ettevõtteid toetada.

Kui sotsid valitsuses olles turutõrkest rääkisid ja käivitasid toetusmeetmed üürielamute ehitamiseks maapiirkondadesse, siis ei tahtnud see paljudele pähe mahtuda. Nüüd juba tunnistatakse ja see on suur edasiminek.

Kõige suurem turutõrge on aga kodu soetamisel või ehitamisel, seal on riigi tugevat sekkumist jätkuvalt vaja, et laenu saada.

Nagu aru sain, siis Euroopa raha 8,3 miljardi plaan veel lõpuni paigas pole. Jääb vaid loota, et siin tulevad suured muutused, sest mul oli võimalik tulevasele peaministrile põhiseaduskomisjonis üsna pika aja jooksul anda ülevaade EL rahade ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemise seosetest.

Nimelt kui on üle-Eestilised taotlusvoorud, siis esiteks ei arvesta need kohapealsete vajadustega. Teiseks aga saavad rohkem raha need kellel rohkem ressursse ja tihti asuvad need ettevõtted pigem Harjumaal, suurendades maapiirkondade pealinna ümbruse lõhet veelgi.
Õiglane lähenemist saab teha ka eurorahade omaosaluse erinevast nõudest. Senine 15% asendub nüüd 40%, kuid riigi siseselt võib seda muuta. Näiteks nii, et Võrumaal on edaspidi ka omaosalus 15% aga Harjumaal 60%.

Sul on mõni mõte, mida arutada? Tahad midagi koos ära teha?Võta minuga ühendust!

E-mail: lauri.laanemets@riigikogu.eeTel: 51 39 037