Ettevõtlus raha sai, kuna tuleb inimeste kord?

Selles kriisis on riigi laenurahaga päästetud paljusid ettevõtteid, kuid nüüd, kui inimesed vajavad abi, on valitsuse poolt vaikus. Teise lisaeelarvega palgatoetuseks raha eraldamist valitsuses otsustamisel ei ole, samas on aga leitud aega, et kõigi suurkorporatsioonide ärihuvid kindlustada.

Alates kriisi algusest on valitsus eelistanud inimeste toetamise asemel vaid suurettevõtteid. 125 miljonit eurot anti riigiettevõttele Eesti Energia, uue põlevkiviõli tehase ehitamiseks. Seda olukorras, kus nafta hind ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärgid on tehase käivitumise juba kahtluse alla seadnud.

Tallinki 100 miljoni euro suurune laen erineb teistest Kredexi kriisimeetme laenudest mitmel juhul. Esiteks otsustas selle andmise ekspertide asemel valitsus. Teiseks anti laen sisuliselt tasuta, samal ajal peavad väikeettevõtjad Kredexile kordades rohkem intressi maksma ja oma kodud panti panema.

Kõige huvitavam lugu on riigiettevõttega Nordica, kes palus valitsuselt kriisiabi toetust 20 miljonit eurot, saadi aga 30 miljonit.

Ettevõtjatega samal ajal kaotasid aga paljud inimesed oma igapäeva töö. Nende seas on treenerid, muusikud, koolitajad, taksojuhid, iluteenindajad jne. Ligi 50 000 inimest, kellest osad töötasid füüsilisest isikust ettevõtjana, teised aga käsundus- või töövõtulepingu alusel.

Palgatoetusest jäid täiesti ilma kõik 26 000 võlaõiguslepingu alusel töötajat. FIEdele anti aga võimalus väikeettevõtjate toetusmeetmest raha küsida. Seda küll juhul, kui nende 2019. aasta käive oli vähemalt 20 000 eurot. Ehk siis küünetehnik oleks pidanud 2019. aastal iga päev teenima vähemalt sada eurot või rohkem, et riik teda toetusvääriliseks peaks. Lõpptulemusena saavad rohkem kui 17 000 FIEst seda toetust küsida vaid jõukamad 17%, ehk veidi alla 3000 inimese.

Kõige olulisema toetusmeetme pani välja aga Eesti rahvas ise. Juba pikka ega on töötajad oma palgalt maksnud töötuskindlustusmakset, millest aastatega tekkis Töötukassa reserv, mis kriisi alguses ulatus 849 miljoni euroni. See raha ei ole riigieelarve osa mida valitsus saaks käsutada, see on töötajate endi kindlustusfond.

Töötasu hüvitisele on kulunud meie ühisest kindlustusfondist 250 miljonit eurot. Selle aasta lõpuks on Töötukassa reservidest alles 400 miljonit, mida töö kaotanud vajavad hädasti järgnevatel aastatel, sest majanduslanguses ulatub Töötukassa kulu 260 miljoni euroni aastas. Samas on vajadus töötasu toetust pikendada 150 miljoni euro võrra, mida Töötukassast enam võtta ei saa. Selle tagajärjel ammenduks reservid liiga vara ning aasta pärast jääks suur hulk inimesi keset kriisi hätta.

Lisaraha aga valitsuse poolt Töötukassale tulemas ei ole. Tegemist on väga karmi ja otsese sõnumiga Eesti inimesele – ettevõtluse abistamise kulu maksame ühiskonnana solidaarselt kinni, inimene aga kandku oma kulud üksi.

Sellise karjuva ülekohtu asemel vajavad inimesed riigi tuge. Töökohtade päästmist, et haamri alla ei satuks kodud ja pered jääks terveks. Lisaeelarve inimeste toetamiseks, töökohtade säilitamiseks, on vaja teha kohe ja riigikogule esitada.