Lahendused, mis mõeldud Järvamaale, kuid muudavad Eestit

Riigikogu valimiste põhiküsimus järvamaalase jaoks on lihtne: kas uus parlament ja valitsus võtavad ette jõulised sammud maapiirkondade ja väikelinnade arengu toetamiseks või mitte.

Eesti on hästi arenenud, kuid ebaõiglaselt. Maakondadest minnakse pealinna eelkõige seetõttu, et on olemas oskused, kuid pole sobivat tööd. On töö, kuid pole väärikat palka. Eesti keskmine palk on üle 1300 euro, kuid ela sa Järva-Jaanis või Kabalas, sellist palka saavad vähesed.

Eesti ebavõrdsus on regionaalset nägu. Pikalt on riigi juhtimine lähtunud seisukohast, et majanduse karvane käsi paneb kõik paika. Aga ei pane. Sest majanduslikult on kasumlikum tegutseda seal, kuhu on koondunud rohkem inimesi – Tallinnas, mitte Koerus.

Järvamaad esindagu riigikogus kohalikud tegijad

Pool Riigikogu koosseisust saab olema valitud Tallinnast ja Harjumaalt. Seega on väga oluline, kes ülejäänud Eestit esindab. Kas valime neid, kes pealinnast on saadetud siia kandideerima või inimesi, kes on ennast kohapeal tõestanud. Kas neid, kelle eripärad on igapäeva poliitika lihvinud või neid, kes usuvad ja kelle silm särab tahtest.

Paljud minu mõtted on pärit Järvamaalt. Meie murede ja rõõmude keskelt. Need on elulised küsimused nagu vajadus hästi tasustatud töökohtade järgi, mõistmine, et igas suuruses kool on selle piirkonna arenguvedur, mitte kulude kokkuhoiu koht või arusaamine, et maakonna tervishoiu küsimusi ei ole võimalik lahendada sarnaselt pealinnale.

Tasuvat tööd, head haridust ja kindlustatud vanaduspõlve!

Meie jaoks on olulised pingutused tasuvamate töökohtade loomiseks -investeeringu ja taristutoetused, ennekõike aga erinevate kompetentside toomine pealinnast väljapoole. Mudeli rakendamine riigi töökohtadel, kus kaugtööna saavad kandideerida iga Eesti otsa inimesed. Maakondlike täiskasvanuhariduse võrgustike loomine, kus õhtul või nädalavahetusel saab kodukoha põhikoolis või gümnaasiumis teadmisi omandada. Mida rohkem oskuseid, seda parem töö ja palk, mida kodulähedasemalt neid võimalik omandada, seda parem.

Haridussüsteem, mis hindab õpilase isiklikku arengut, mitte ei mõõda standarditele vastavust ja õpetab noort olema edukas grupitöös, suhtlemisel ning annab tänapäevamaailma olulisi oskuseid. Selleks peab õpetajal olema õpetamise kõrvalt aega tegeleda haridusuuendustega.

Keegi ei tohi jääda vanaduses hooleta. See tähendab, et hooldekodu koht tuleb saada pensioni eest ning tunnustada ja toetada eakate vabatahtlikku tööd. Eakus ei ole probleem, vaid meie pikaaegne eesmärk, et inimesed elaks kauem.

Mandaat muutmaks Eesti poliitikat

Ma ei kandideeri ainult Riigikokku, vaid taotlen nende valimistega mandaati, seada oma erakonnale uued rõhuasetused – need, millest siin räägin. Tahan ellu viia lahendusi, mis on mõeldud Järvamaale, kuid muudavad kogu Eestit, sest sarnased mured ei ole mitte ainult meie väljakutse.

Iga Eesti piirkond omab potentsiaali olla edukas. Kavatsen selle teadmise selgeks teha ka neile, kelle jaoks on raske näha võimalusi siin, kus elame meie. Lahenduste puudumine ei tulene asjaolust, et seda ei saa teha, vaid sellest, et sa pole võimeline vastavalt mõtlema. Olen paljude oma tegevustega seda tõestanud, et peaaegu ei millestki on võimalik teha suuri asju – uskuma ja tahtma peab!

Parlamenti on vaja värsket energiat, oskust suurelt unistada ja julgust unistusi ellu viia. Teame, et üks inimene ei lahenda kogu maailma probleeme, kuid piisab ühest, kes usub, et muuta viisi ja suunda, kuhu liigutakse.

Kui sa soovid Riigikokku Järvamaa kogemust ja nägemust, julgust teistmoodi teha, siis palun sinu toetust!