Valitsus peab taastama Töötukassa reservid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul piirab Töötukassa vabade reservide ammendumine vajalike erakorraliste toetusmeetmete tegemist.

„Töötukassa reservidest on ära kasutatud 247 miljonit eurot palgatoetuseks, millesse riik on panustanud natuke üle miljoni euro. Töötukassa põhifunktsioonide jaoks on piisavalt raha, kuid ära on kulutatud peaaegu kogu vaba reserv mida seni on kasutatud palgatoetuse maksmiseks ja millest tuleks teha veel teisi erakorralisi väljamakseid. Valitsus on töötajate kindlustusraha peal terve aasta liugu lasknud, panustamata ise peaaegu mitte midagi. Nüüd aga oleme sisenema kriisi kõige keerulisemasse etappi – laiaulatuslikud piirangud olukorras kus ettevõtetel ja inimestel enam reserve pole,“ sõnas Läänemets.

Kuni 2022. aasta lõpuni on Töötukassal kasutada veel 38 miljonit eurot, millest kolmandikuga on plaaniti toetada turismisektorit. Märtsis ja aprillis on vaja aga töökohtade säilitamiseks maksta uuesti palgatoetust, milleks enam raha ei jätku.

„Varasema sektoripõhise palgatoetuse asemel räägitakse raha puudusel nüüd tegevusalade toetamisest. Küsimus pole ainult raha õigesti suunamises, vaid kasinuspoliitika on põhjustatud rahaliste vahendite puudusest, kuna riik on oma panuse jätnud tegemata. Samuti on tegemata kevadel sotsiaalminister Tanel Kiige poolt lubatud muudatused töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikendamiseks. Igal kuul lõppevad sadadel või tuhandetel kriisi ajal töötuks jäänud inimestel töötuskindlustushüvitised. Toetusest ilma jäänud ja toimetulekuraskustesse sattunute kohta riik numbreid ei avalda ning hetkel seda protsessi ka ei pidurdata,“ selgitas Läänemets.

Jätkuvalt on probleeme FIEd-e ja osaühingute kaudu tavalist tööd teinute toimetuleku tagamisega. Neile võiks rakendada erandkorras töötuskindlustushüvitiste maksmist, liites nad edaspidiseks kindlustussüsteemiga.

„Kõik need olulised toetusskeemid on tegemata, sest raha on ära kulutatud, kuigi palgatoetus pole oma olemuselt isegi tavaline kindlustusmeede ja eeldanuks riigi omaosalust. Töötukassa reservid tuleb taastada, järjest rohkemad Eesti pered kannatavad valitsuse kasinuspoliitika käes,“ sõnas Läänemets.


Valitsuse otsusega tehakse lapsevanematest eesliinitöötajad

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul on ilma riigi poolse toetuseta rohkem kui kuu pikkusel distantsõppel Eesti perede toimetulekule ränkraske mõju. Piirangud ei tohi luua uut ebavõrdsust ja ebaõiglust, riik peab peredele võimaldama selle perioodi ilma suuremate tagasilöökideta üle elada.

„Peaminister Kaja Kallas kõneles pidupäevakõnes palju naistest, ent unustas ära emad. Tänase valitsuse otsusega saavad kõik lapsevanemad, eelkõige just emad, eesliinitöötajateks – eelmine kevad kinnitas kui palju distantsõpe suurendab kodudes lapsevanemate koormust,“ sõnas Läänemets. Vältimaks lapsevanemate ülekoormusest tekkivaid tagajärgi peredele, tuleb anda tasustatud täiendav vaba aeg 5-9. klassi lapsevanematele tööaja arvelt.

Peame arvestama, et pigem just madalapalgaliste töö iseloom ei võimalda kaugtööd ja on mõeldamatu, et pärast täispikka päeva ollakse võimeline koduõpetaja ametiks, ilma, et pereelu tugevat tagasilööki ei saaks. Samuti on vajalik märtsis 500 eurose lisalapsetoetuse andmine igale perele kus on koolikohustuslikud lapsed. Kuu pikkune distantsõpe loob peredele lisakulutusi mis on seotud õppe või kasvõi kodus söömisega.

Samas suureneb tõenäosus lapsevanematel isolatsiooni jäämiseks, kus oldud nädalatel väheneb sissetulek 30%. Tegemist ei ole tavalise majanduskriisiga, vaid väga erakorralise olukorraga, kus on vaja teistsugust lähenemist majandusele ja inimeste toetamisele.

Neid meetmeid tuleb rahastada riigieelarvest ja vajaduses võtta kasutusele laenumahud mis selleks juba eelnevalt otsustatud on, vastasel juhul jääb kriisi raskus kanda kõige nõrgemale osale ühiskonnast.


Sotsiaaldemokraadid soovivad presidendivalimistel suurendada valijameeste arvu

Sotsiaaldemokraadid algatavad täna riigikogus presidendi valimise seaduse muutmise, et suurendada valimiskogu koosseisu ja anda nii omavalitsustest pärit valijameestele riigipea valimistel tagasi nende varasem esindatus.

„Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra, kus linnade ja valdade esindajatel oli suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse tänavu hilissuvel kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Pärast 2017. aasta haldusreformi jäi Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis ka kaks korda ka valijameeste ridu. Meie lahendus näeb ette, et 107 valijamehe asemel tuleb presidenti valima 232 valijameest. Koos riigikogu saadikutega saab valimiskogu olema 333-liikmeline,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Selline muudatus tagab tema sõnul rahva parema esindatuse valimiskogus. Lisaks saab valijameeste seas saab olema rohkem neid mehi ja naisi, kes kuuluvad mõnda valimisliitu või parlamendivälisesse erakonda. „Presidendi valimise liikumine valimiskokku tähendab, et erakonnad pole suutnud leida ühisosa. Seega on väga oluline, et patiseis ei kanduks sinna edasi – mida suurem on valimiskogus piirkondlike esindajate osakaal, seda tõenäolisem on, et riigipea selgitamisel saadakse vajalikud hääled kokku,“ rääkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.


Kui ind korruptsiooniga võidelda raugeb, on valitsus läbi kukkunud

Eelmise valitsuse kukutas  mastaapne altkäemaksuafäär, millega otseselt seotud Keskerakond jätkab küll valitsemisvastutuse kandmist jaanuari lõpus ametisse astunud uues valitsuses. Rabav paradoks, eriti kui arvestada, et Keskerakonna ajalugu on korruptsioonijuhtumitega palistatud, kirjutab oma arvamusloos Järva Teatajas Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Igal juhul jääb poliitilise korruptsiooni vari Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ning peaminister Kaja Kallast pikalt saatma, mida asjaosalised ka ise hästi teavad. Hea märk on aga see, et Kallas on tõstnud korruptsioonivastase võitluse üheks oma valitsuse lipukirjaks ja et vastavad punktid leiab ka värskest võimuleppest. Samas ei ole välistatud, et korruptsioonitaaga tõttu võib uute partnerite kaksikvõimust kujuneda kaelamurdev katsumus. Seda just siis, kui leiab kinnitust kahtlustus, et vastutasuks Porto Franco kinnisvaraarenduse kasuks tehtava otsuse eest pidi Keskerakond saama kohalike valimiste eel suurärimehelt annetusena kuni miljon eurot. Valitsuse usaldusväärsus satub veelgi rohkem löögi alla aga juhul, kui peaks selguma, et Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi kõrval olid sellest afäärist teadlikud ka partei teised võtmeisikud. Ei maksa unustada, et Keskerakonnal endal lasub praegu kahtlustus mõjuvõimuga kauplemises.

Tsiteerin nüüd värske võimuleppe lubadust: ”Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.“ Uut lootust on seega õhus. Poliitilise korruptsiooni ennetamisel l on valitsusliidu tööpõld igatahes lai – sellega tuleb tegeleda igal tasandil.

Sotsiaaldemokraadid ei kavatse siin pealvaatajaks jääda. Esitasime riigikogule lühikese aja jooksul kolm eelnõu, mis on suunatud korruptsiooni väljajuurimisele. Kuna Eestis sõltuvad valimistulemused suurel määral sellest, kui paksu või õhukese rahakotiga kampaaniat teha, siis tekib teatud erakondadel tekkinud ikka ja jälle kiusatus musta raha ja hämarate skeemide kasutamise järele. Aastaid on räägitud, et  vaja on püüelda selle poole, et valimiskampaaniad oleksid ennekõike ideede ja mitte raha võitlus, aga „võidurelvastumine“ pole kuhugi kadunud. Raha mõju vähendamiseks algatasime me taaskord eelnõu, mis kehtestab ülempiiri nii erakondade valimiskuludele kui valimisreklaami mahule.

Igal juhul jääb poliitilise korruptsiooni vari Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ning peaminister Kaja Kallast pikalt saatma, mida asjaosalised ka ise hästi teavad.

Teise eelnõuga tahame me oluliselt tugevdada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, laiendades selle õigusi,  ning karmistada karistusi keelatud annetuste vastu võtmise eest. Kriminaalkaristus ootab näiteks juhul, kui keelatud annetus on üle 40000 euro. Kriminaalkorras karistatud keelatud annetuse tegija ja vastuvõtja ei tohi kolme aasta jooksul pärast süüdimõistmist annetusi teha ja neid vastu võtta. Ühtlasi tuleb salaannetus kanda viivitamatult riigieelarvesse. Erakondade aus ja läbipaistev rahastamine on üheks demokraatia nurgakiviks.

Veel näeme me vajadust ajutise uurimiskomisjoni loomise järele. Kõigi parlamendierakondade saadikutest koosneva komisjoni ülesandeks oleks  uurida võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks kokku 827,6 miljoni euro ulatuses. Porto Franco juhtum suurendas veelgi kahtlusi ettevõtetele sihitud kriisimeetmete osas – nende põhjaliku läbivalgustamise käigus selgub, kas maksumaksja raha on ikka alati seaduslikult ja otstarbekalt eraldatud.

Uus valitsus tõusis võimule ohtra krediidi toel. Üheks põhjuseks, miks sotsiaaldemokraadid hääletasid Kaja Kallase peaministriks saamise poolt, oli tema lubadus tegeleda otsustavalt korruptsiooni tõrjumisega. Me ootame, et sõnadest saavad teod ning et koalitsioon on valmis meie ettepanekuid sisuliselt arutama ja neid ka põhiosas toetama. Poliitilise korruptsiooni vähendamiseks on vaja teha erakonnaülest koostööd. Aga juba ette saab öelda, et kui peaks raugema Reformierakonna ja  Keskerakonna ind korruptsiooni vastu võidelda, siis on see valitsus läbi kukkunud.


Loodav koalitsioon regionaalpoliitikasse oodatud muutusi ei too

Kuigi peaaegu mitte midagi uut loodav võimuliit regionaalpoliitikas teha ei kavatse, siis üks lause märkis küll suured muutused Ansipi aegse pealiiniga. Nimelt teatas Kaja Kallas, et maapiirkondades on turutõrked ning sellepärast tuleb sealseid ettevõtteid toetada, kommenteeris erakonna aseesimees Lauri Läänemets täna toimunud koalitsioonikõnelusi regionaalpoliitika teemal.
Kui sotsid valitsuses olles turutõrkest rääkisid ja käivitasid toetusmeetmed üürielamute ehitamiseks maapiirkondadesse, siis ei tahtnud see paljudele pähe mahtuda. Nüüd juba tunnistatakse ja see on suur edasiminek.
Kõige suurem turutõrge on aga kodu soetamisel või ehitamisel, seal on riigi tugevat sekkumist jätkuvalt vaja, et laenu saada.
Nagu aru sain, siis Euroopa raha 8,3 miljoni plaan veel lõpuni paigas pole. Jääb vaid loota, et siin tulevad suured muutused, sest mul oli võimalik tulevasele peaministrile põhiseaduskomisjonis üsna pika aja jooksul anda ülevaade EL rahade ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemise seosetest.
Nimelt kui on üle-Eestilised taotlusvoorud, siis esiteks ei arvesta need kohapealsete vajadustega. Teiseks aga saavad rohkem raha need kellel rohkem ressursse ja tihti asuvad need ettevõtted pigem Harjumaal, suurendades maapiirkondade pealinna ümbruse lõhet veelgi.
Õiglane lähenemist saab teha ka eurorahade omaosaluse erinevast nõudest. Senine 15% asendub nüüd 40%, kuid riigi siseselt võib seda muuta. Näiteks nii, et Võrumaal on edaspidi ka omaosalus 15% aga Harjumaal 60%.

ERJK töövõime vajab tugevdamist

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on Keskerakonna otsus võtta oma allkiri Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõult tagasi ainuõige samm, kuid korruptsiooni vähendamiseks on vaja uuel koalitsioonil tugevdada ERJK töövõimet.

„Eelnõu, millelt Keskerakond oma allkirja tagasi võttis oleks likvideerinud seni end korduvalt tõestanud kontrollisüsteemi ja vähendanud veelgi korruptsiooni ärahoidmiseks mõeldud sanktsioone. Arvestades viimasel ajal toimunut peaksid Reformierakond ja Keskerakond näitama üles oma valmidust lahendada ERJK töö kitsaskohti.

Senini on erakonnaseaduses ette nähtud sanktsioonide (viivis ja riigieelarvest makstava toetuse vähendamine) rakendamine olnud puudulik ja ebaselge. Näiteks ei ole võimalik seadust rikkunud erakonna riigieelarvelist toetust kinni pidada, kuna on ebaselge kui pikaks perioodiks ja kuidas vähendamist arvestatakse. Samuti ei ole võimalik keelatud annetuse tagastamiseks ette nähtud viivist 300% nõuda, sest protseduur on seaduses lahti kirjutamata. ERJK on teinud põhiseaduskomisjonile ka ettepaneku kehtestada annetajale tõestamiskohustus kui annetus on ületanud teatud piiri.

ERJK ja õiguskantsler on viimastel aastatel pöördunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole tähelepanekute ja ettepanekutega erakondade rahastamise järelevalve puuduste kõrvaldamiseks. Kuni tänaseni pole seadusemuudatusi algatatud. Sotsiaaldemokraadid algatasid eile Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on seada valimiskulude ülempiir Riigikogu, kohaliku omavalitsuse, europarlamendi valimistele ja rahvahääletustele. Eelnõu järgi peab analüüsi ja seadusemuudatused välja pakkuma valitsus käesoleva aasta 1. maiks,“ ütles Läänemets.


Sotsiaaldemokraadid esitasid eelnõu poliitilise korruptsiooni vähendamiseks

Sotsiaaldemokraadid algatasid täna riigikogus poliitilise korruptsiooni tõrjumisele suunatud eelnõu, mis muuhulgas näeb ette ülempiiri seadmise nii erakondade valimiskuludele kui valimisreklaamide mahule.

Otsuse eelnõu kohustab valitsust esitama riigikogule 1. maiks ettepanekud, mis vähendaksid raha mõjuvõimu Euroopa Parlamendi, riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletustel.

„Meie eelnõu seab valimiskampaaniate käigus toimuvale raha arutule raiskamisele piirid. See omakorda aitab vähendada poliitilist korruptsiooni – tõhusate piirangute korral ei lähe erakonnad korruptiivsele teele ega ürita mõjuvõimuga kaubelda,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Tema sõnul lähtub sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanek arusaamast, et valimistel peaksid ennekõike konkureerima erakondade arusaamad erinevate ühiskondlike probleemide lahendusteedest. Pahatihti käib valimiste eel võitlus mitte ideede, vaid reklaamiagentuuride ja üliheldelt rahastatud kampaaniate vahel, lisas Läänemets.

„Piiri seadmine valimiseelsele „võidurelvastumisele“ suunab kampaania sisulisele debatile ja vähendab erakondade survet otsida toetust massiivsete turunduskampaaniate korraldamiseks. See vähendab ühtlasi survet praktikas aset leidnud korruptsiooniohtlike olukordade ja otseste seaduserikkumiste tekkeks,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

ERJK andmetel moodustas 2020. aastal riigi toetus riigikogus esindatud erakondade eelarvetest 67-91 protsenti. Seetõttu on riigil kui erakondade olulisimal rahastajal õigus seada raha arutule kulutamisele ka piiranguid.


Läbiotsimine Kredexis kinnitab, et valitsus on eelistanud väikeettevõtetele parteisponsoreid

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul juhivad uudised Kaitsepolitsei läbiotsimisest finantsasutuses KredExis tähelepanu valitsuserakondade omakasupüüdlikkusele kriisitoetuste jagamisel.

„KredEx allub oma tegevuses väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministrile ja EKRE on seda positsiooni hoidnud alates käesoleva valitsuse loomisest. Kuigi ma juba kevadel rõhutasin, et  valitsuserakonna suusponsori arendatav Porto Franco projekti rahastamine kriisilaenude abipaketi raames on kahtlusi äratav, leidis valitsus, et väljastatav laen vastab kõigile tingimustele. Täna on alust kahtlustada, et soosis sponsorit ja rahvale on valetatud.

Vaatame laiemalt pilti – kurb oli aasta lõpus lugeda, et Vabariigi Valitsuse otsuse alusel peatas KredEx kriisimeetmete menetlemise. Samuti otsustas väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister samaaegselt vähendada turismiettevõtjatele mõeldud EAS-i toetusvooru mahte. Kõik see kokku kinnitab, et EKRE ei ole seisnud lihtsate inimeste ja ettevõtjate eest vaid otsustanud seista nende eest, kes erakondi rahastavad.
Tänaseks on EKRE võimul olnud üle kahe aasta. Kuigi uurimine on alles algusjärgus on selge, et poliitiline vastutus Porto Francole väljastatud laenu eest langeb valitsusele.
Ootame peaminister Jüri Rataselt kiiret reageerimist olukorrale ja vajalike otsuste tegemist,“ ütles Lauri Läänemets

Keskerakond peab enne valitsusse astumist sisemiselt puhastuma

Keskerakond on saanud erakonnana kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises. Ometi oleme täna olukorras, kus Keskerakonnast võib mõned päevad pärast korruptsiooniskandaali puhkemist saada uuesti valitsuspartei. Reformierakonna käes on võime nõuda Keskerakonnalt muutusi. Jüri Ratas on korduvalt kinnitanud, et Keskerakonnas ei ole kohta hämaratele sularahatehingutele ja erakonna rahastamine on läbipaistev. Ometi oleme jälle olukorras, kus Keskerakonna tipp-poliitikut kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes, ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees ning riigikogu liige Lauri Läänemets. 

Jüri Ratase peaministri kohalt lahkumine oli ainuõige samm. Kuid see ei ole piisav. Arvestades, et mõjuvõimuga kauplemises on süüdistuse saanud erakond ei saa me lasta sellist parteid enne sisemise puhastumise läbimist uuesti valitsusse.

Kui mõjuvõimuga kauplemise all kahtlustuse saanud erakond pääseb valitsusse, siis mis signaali saadab see ühiskonnale? Kuigi tegemist on alles kahtlustusega ei pea avalik võim olema ainult aus vaid ka näima ausana. Kui Keskerakond saab lõpuks süüdimõistva otsuse, millise pärandi jätab see meie poliitilisse kultuuri?

Kaja Kallasel on harukordne positsioon sundida Keskerakonda sisemisele puhastumisele. Miljoni euro suuruse annetuse küsimine viitab sügavatele finantsprobleemidele erakonnas, mis lähiajal ei kao. Lisades siia Keskerakonna innukuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimisel on raske uskuda, et erakond oleks midagi minevikust õppinud.

Kui Jüri Ratas kinnitas maikuus Riigikogus, et tema soov on ERJK likvideerimisega parandada kontrolli erakondade rahaasjade üle, siis samal ajal oli Keskerakonna peasekretär mitu kuud plaaninud rahastada erakonna tegevust erakonna mõjuvõimu müümisega. Kui Jüri Ratas ei teadnud midagi Mihhail Korbi tegevusest, siis kuidas saab Keskerakond kuuluda üldse valitsusse. Kuidas saame usaldada erakonna esimeest, kes ei tea, kust raha
nende erakonda tuleb?

Kui kohus rahuldas riigiprokuratuuri taotluse ja lubas kaks korruptsioonikuritegudes kahtlustatavat isikut vahi alla võtta, siis juriidilise isiku puhul samasugust tõkendit kasutada ei saa. Ometi saab blokeerida Keskerakonna osalemise riigi valitsemises, kuni erakond pole veenvalt avalikkusele tõestanud oma võimet muutuda.

Kui Keskerakond ei suuda oma tegudega näidata, et muutused on võimalikud, siis ei ole nende koht uues valitsuses. Riigikogu matemaatika lubab koalitsiooni moodustada ka ilma nendeta. Valik on Kaja Kallase käes.


Korruptsioonikahtlus selgitab ERJK likvideerimise soovi

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on tänaste uudiste valguses mõistetav, miks Keskerakond ja EKRE soovisid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) tegevust lõpetada.

„Korruptiivne käitumine ei ole meie valitsusest kuhugi kadunud. Tänasel pressikonverentsil ütles prokuratuur, et esimesed menetlustoimingud tehti antud uurimise raames eelmise aasta kevadel. Umbes samal ajal algatati Keskerakonna ja EKRE toetusel ka eelnõu ERJK tegevuse lõpetamiseks.

Täna on selge, miks seda tehti. Keskerakond ja EKRE soovisid vabaneda tüütust kontrollorganist, kelle tegevus oleks erakondade tegutsemist piiranud. Kevadel tundus mulle, et eelnõu koostajate varjatud eesmärk on lubada erasektoril ja parteidel ajada asju omavahel kontrollivabalt. Täna teame kellele see oleks kasulik olnud.

16. juulil väitis Mihhail Korb sotsiaalmeedias tehtud postituses, et ERJK ajab oma jonni ja tekib tunne, et Keskerakonda kiusatakse meelega. Kahetsusväärne on lugeda, et samaaegselt sellega tegeles Korb erakonnale rahastuse hankimisega läbi mõjuvõimuga kauplemise.

ERJK tegevust lõpetava eelnõu menetlemise käigus ütlesid eelnõu algatajad, et neil ei ole etteheiteid ERJK tegevusele, vaid tegemist on korruptsiooni ennetava sammuga. Korruptsiooni ennetamise tööga alustamiseks oleks eelnõu algatajad pidanud vaatama oma erakondade ridadesse,“ ütles Lauri Läänemets.