Valitsuse laual on euroraha ettepanek, millega suurendatakse regionaalset ebavõrdsust miljardite eest

Minister Jaak Aab, murrate lahtisest uksest sisse, sest vatupidiselt Teile, ei näita ma tänase valitsuse poole näpuga kui regionaalse ebavõrdsuse suurenemisest kirjutasin Maalehes "Turupõhine regionaalpoliitika on läbikukkunud! Ebavõrdsus linnade ja maakohtade vahel aina kasvab".  Samuti jätate vastamata kõige olulisemale kriitikast - miks valitsuse laual on sama viga kordav eurorahade jagamise eelnõu?

Minu arvamuslugu põhineb Eesti teadlaste ja ekspertide analüüsidele ehk neljale olulisele dokumendile, millest üks on Teie enda ministeeriumi poolt koostatud "Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne". Kahjuks keskendute täiesti valele asjale - püüate seletada kuidas Keskerakond on kõige tublim ja loetlete kes kõik pole millega hakkama saanud. Probleem ise aga Teie tähelepanu ei saa.

Seletan uuesti. Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine tähendab, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha liigub rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvab.

Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus - ja arendustegevuse kaudu nagu klastrite loomine, innovatsiooni edendavad hanked, tehnoloogia arenduskeskused jne.  Ülikoolidega koostööks mõeldud 16 miljonist eurost läks 96% Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eesti ettevõtted said vaid 4%. Ettevõtlustoetuse 44 miljonist eurost läks 77% Harju- ja Tartumaa ettevõtetele. See on üks mitmetest halvast näidetest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse kuna regionaalset kaitset meetmetel pole.

Kasvualad valiti välja tuginedes Eesti majanduse ja teaduse spetsialiseerumisele ning globaalsetele trendidele. Lisaks koguti ettevõtjate ja teadusasutuste esindajate hinnanguid, millistel ettevõtluse valdkondadel on investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kõige tõenäolisem saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis.

Nutika spetsialiseerumise andmed: Kaija Valdmaa, Rhiannon Pugh & Jaanus Müür (2020): Challenges with strategic placed-based innovation policy: implementation of smart specialization in Estonia and Wales, European Planning Studies. DOI: 10.1080/09654313.2020.1767541. To link to this article: https://doi.org/10.1080/09654313.2020.1767541

Küsimus on eurorahades mitte kas ja milliseid riigisiseseid regionaalprogramme on tehtud. Sada- või kaksada miljonit eurot riiklike regionaalprgramme ei saa vastu neljale või kuuele miljardile eurorahale. Jah, kõik senise ja eelmiste valitsuste regionaalset arengut toetavad algatused on õiged sammud ja samuti uuringute poolt kiidetud, euroraha miljardi omavad aga tugevamat ning kahjuks regionaalset ebavõrdsust võimendavat mõju.

Lahendus sellele probleemile on:

  1. Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagatakse Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama Kredex, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varasemalt võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
  2. Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
  3. Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.

Eesti saab uuest Euroopa Liidu eelarvest koos taaste- ja õiglase ülemineku fondiga järgmiseks perioodiks rekordkoguse - 6,8 miljardit eurot. Ettepanek meetmete ja rahade jaotamise osas on rahandusministeeriumi poolt kokku pandud ja ootab valitsuse otsust. Plaanitavad meetmed on ministeeriumite nägemus, neid ei ole omavalitsusliitudes arutatud, suuresti ei toetu nad ka maakondlikele strateegiatele. Pole ka ette nähtud eurorahade jagamist regiooniti (kui Kredexi korterelamute renoveerimine välja arvata). Ammugi pole kuskil kirjas, et piirkonnad, mis on rohkem ääremaastunud, peavad saama rohkem toetuseid.

Minister Aab, siin on nüüd teie võimalus. Muutke uue perioodi rahade jaotamise põhimõtteid Eesti väikelinnade- ja maapiirkondade kasuks. Kui seda mitte teha, kirjutate rasvaste tähtedega Keskerakonna ja enda nime regionaalse ebavõrdsuse suurendajate sekka, kuna esimest korda on meil olemas analüüsid, mis hoiatavad vanaviisi jätkamise eest!

Mõned väljavõtted, millele toetun (mõte ei muutu, püsib kontekstis):

Eesti Inimarengu Aruanne 2020

  • „Need üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud. Piirkondliku ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja MAJANDUSTEGEVUSE kokkukuivamisega ääremaal.“
  • KONKURENTSIVÕIMEL põhinev lähenemine Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut peatada. Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel“

Riigikogu Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse lõppraport 2019

  • „Tavapärane LIBERAALNE MAJANDUSPOLIITIKA ON murettekitavalt ABITU regionaalse ebavõrdsuse probleemi lahendamisel, sest ei paku selgeid suuniseid ega põhjendusi riigipoolseks sekkumiseks ning loodab, et pikas perspektiivis tasanduvad erinevused turujõudude toimel“
  • „Igal piirkonnal on oma roll ja funktsioonid laiemas riiklikus majandussüsteemis. Seega on lähi- ja keskpikal perioodil iga regiooni arenguperspektiiv erinev, mistõttu ei ole üksnes ÜHETAOLISI ABINÕUSID KASUTAV regionaalpoliitika parim lahendus“

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne

  • „REGIONAALNE PALGALÕHE kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahel on olnud VIIMASEL 3 AASTAL SUUREM kui strateegia rakendamise algusaastatel (2012-15)“
  • „Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise LÕHE SUURENEMISEGA SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas“

Praxise struktuurivahendite analüüs 2015

  • „Seega aktiivsemate ja informeeritumate taotlejatega piirkonnad said rohkem toetusi ning sellega TOETATAKSE potentsiaalselt ARENGUERINEVUSTE SUURENEMIST
  • „Toetusrahade kasutamine TULEB SIDUDA selgemalt piirkondlike vajadustega “
  • „Selleks, et suurendada regionaalsete eripärade ja arenguvajadustega arvestamist, tuleks muuta otsustusprotsessi ja VIIA rohkem OTSUSTUSÕIGUST maakonna tasandile“

Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade üle. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul.

Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele ning panuse nende lahendamisse saab ja peab andma iga elanik, eelkõige aga meie kolm omavalitsust.

Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olema iga korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvamaalase mure, sest just praegu toimub valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära.

Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga olid Kredexilt korrastamiseks toetust saanud 9. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest majad renoveerinud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu prognoosi järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamus neist pigem pisemad ja linnadest kaugemal asuvad.

Kuna Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud tugevamad, inimestel paremad palgad ning pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.

  1. aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide,
  2. Rakveres on suurem osa elamutest juba varasemalt renoveeritud, sest linnavalitsus on panustanud aastaid ühistute toetamisse. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.

Eesti plaanib aastatel 2021-2027 panustada 366 miljonit euroraha korterelamute korrastamise toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140-160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!

Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üleriigiliselt on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused, kes jäävad taotlemisega hiljaks, riigi toele enam loota ei saa.

Inimeste hoidmine Järvamaal on meie endi kätes

Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma. Kortermaja võib olla küll eraasi, kuid kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.

Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.

Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide rahaliseks toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.

Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.

Kui varasemalt oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara madal väärtus, kus pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetamine.

Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuksid Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!

Ilmus Järva Teatajas


Haridus- ja Teadusministeeriumi propaganda süvendab Eesti ääremaastumist

Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.

Read more


Podcast Teistmoodi Tulevik #6

Võru linnapea Anti Allasega arutleme, miks piirkondlik ebavõrdsus Eestis aina kasvab ja mida selle pidurdamiseks tegema peaks. Mida riik ei ole suutnud siiani, miks suur hulk raha läheb eesmärgist mööda, kas ja mis otsuseid tuleks ministeeriumite asemel kohapeal teha.

Ajaloolane Jaak Juske aga räägib Gustav Suitsu olulisusest Eesti vasakpoolse arvamusliidrina.

Koos Lauri Läänemetsaga teeb suvel saadet Juhan-Mart Salumäe


Pärg pronkssõdurile, Pätsile või hoopis Reile!?

Meie vanavanemate jaoks on Pätsi aeg ilmselt nende elu ilusaim noorusperiood. Selle üle ei vaidle keegi. Nii nagu paljudele noorematele on kolhoosikorrast hoolimata ilus mälestus õpilasmaleva suved. Ka jääb Päts alatiseks Eesti ajalooõpikutesse Eesti Wabariigi väljakuulutajana.

Seetõttu pole ju oluline, kas Päts isikuna väärib veel üht ausammast Tahkurannas, Toilas, Kadriorus, Pärnus ja Metsakalmistul olevale lisaks, vaid mida sümboliseerib uue tähise lisamine meie avalikku ruumi. Argumendid, mis kõlavad uue Pätsi kujuga seoses – autokraat küll aga vähemalt rahvuslane – on selge märk, et minevikusümbolid on ühiskonnas väärtuskompassi kõveraks väänanud.

Minevik väärastab tulevikku

Postimees kirjutas oma 1. juuli juhtkirjas: „Meil ei ole ka kuidagi võimalik tõendada, et 1934. aasta vaikiv ajastu lükkas meid hullemasse seisu. Ühe poole võit tähendanuks ilmselt diktatuuri ja teise poole oma varasemat nn vabatahtlikku liitumist Nõukogude Liiduga.“ Selline ohvrimentaliteedi ja mittemidagitegemist õigustava mõtteviisi propageerimine on otseselt ohtlik Eesti rahva edasisele kestmisele. Lisaks uskumatult tõdeväänav sõnakasutus Eesti juhtiva päevalehe poolt. Alati on alternatiiv!

Erinevalt Eestist oli Soomes ühena vähestest Euroopa riikidest demokraatlik riigikord ka 1930-1940 aastatel. Soome sotsiaaldemokraadid olid aastatel 1937-1948 järjest kokku 11 valitsuskoalitsioonis. Seega otsustas Soome just sotside osalusel hakata vastu Nõukogude Liidule, võitlesid Talvesõjas ja Jätkusõjas ja väljusid maailmasõjast iseseisva riigina.

Eesti sotsid olid soomlastest rahvusriiklikumadki - Vabadussõja ajal peetud Eesti esimese parlamendi,  Asutava Kogu valimised võitsid just vasakjõud. Ning hiljem, peale II maailmasõda olid sotsid juhtiv jõud Eesti eksiilvalitsuses välismaal. Seega oleks ka Eestil olnud soomlaste kombel demokraatlik alternatiiv jõuga võimust kinni hoidvale, põdurale ja üksildasele autokraatsele valitsejale, kes pealegi oli olnud ärisuhetes stalinistliku režiimiga.

Siit jõuamegi tänapäeva, kus taas kõlab üleskutseid, et Eesti vajab Juhti, kes toob korra ja õnne maapeale. Lihtne on mineviku hädades süüdistada julma ajalugu ja lootusetuid olukordi ning unustada enda tehtud vead.  Ja just seetõttu, eesti rahva tulevikuvalikute toetamiseks, on mõistlik avaliku ruumi luua maamärke, mis rõhutavad meie endi kätes olevaid valikuid. Alati on alternatiiv – demokraatia ja vabadus, mis pikas perspektiivis tagavad kestva arengu.

Monument meile endale

Just nende väärtuste sümbolina peaks seisma eestlaste pealinnas August Rei monument.  Mees, kes koos Pätsiga lõi tsaariarmees eestlaste rahvusväeosad, mille põhjal loodi lõpuks Vabadussõja võitnud rahvavägi. Mees, kes Asutava Kogu juhina võttis vastu maaseaduse, mis muutis eesti talupojad peremeesteks omal maal. Ja eelkõige mees, kes peaministrina presidendi ülesannetes juhtis Eesti eksiilvalitsust 1945-1963, olles seega kõige kauem ametis olnud Eesti riigipea ja Eesti omariikluse sümbolkuju.

Tagasihoidliku inimesena Rei ise ilmselt ausammastest ei vaimustukski. Seda enam on meil rahvana vaja täita see auvõlg tema ees ja püstitada käidavasse kohta endale meelespea, et ka lootusetutes olukordades on alternatiiv. Vähemalt püüda teha asju nii, nagu Eesti riigi väljakuulutamise õhinas idealistlikult ja parimates kavatsustes lubatud sai!

Tagasi Postimehe juhtkirja juurde, et oleks koht, kus lisaks pronkssõdurile ja Pätsile, saaks viia pärja mehele, kes lisaks Eesti sõjaväe ja riigi loomisele, seisis ka selle säilimise eest.

 

 

 

 

 


Küsimus ei ole koolides, vaid valla juhtimises

Vallavalitsuse tellitud haridusvõrgu analüüs on karm – enamus Türi valla koolidest tuleks teha 3 või 6 klassiliseks, gümnaasium ja Laupa Põhikool sulgeda, lasteaiad ühendada. Kuigi analüüs toetab vallavalitsuse senist mõttemustrit ja on mõeldud argumenteerimaks miks koole sulgema peab, on meil olemas ka alternatiivid.

Esiteks ei ole tegemist haridusvõrgu uuringuga, sest hariduse sisu selles ei vaadata. Kogu analüüs toetub rahvaarvu ja koosseisu vaatlemisele ning prognoosimisele. Ehk teisisõnu annab see hinnangu Türi valla arengule ja viimase kümne aasta juhtimisele. Ja see hinnang on väga karm.

Analüüs sedastab, et kõige suurem elanikkonna vähenemine toimub Türi linnas, kõige elujõulisem on Väätsa. Türi elanikkond vananeb kiirelt ka seetõttu, et võrreldes teiste omavalitusega läheb ära palju noori aga elama tuleb tavapäratult rohkem eakaid. Tööealiste inimeste vähenemise tõttu vähenevad valla tulud ja jääb õpilasi vähemaks.

Muidugi raske on aru saada, miks hariduse analüüs sisaldab mõjude hindamist valla eelarvele aga mitte hariduse sisule, koolide kestlikkusele või kogukonna tulevikule kui kooliastmeid kärbitakse. Pidevalt edastatakse sõnumit kui suure rahalise võidu saab mõne kooli kinni panekust või õppetegevuse vähendamisest, aga see ei ole ju probleemile lahendus.

Probleem ise on liiga kiiresti vähenev ja vananev elanikkond, madalate palkadega töökohad. Just see on selle analüüsi tegelik sõnum. Tegin volikogus juba seitsmendat korda üleskutse, et pöörame tähelepanu probleemile endale aga ei midagi… Õpilaste arvu vähenemine on tagajärg ning ühegi kooli sulgemine või klassi kaotamine, ei paku lahendust asjaolule, et samamoodi valla juhtimisega jätkates sureb lõpuks kõik välja.

Saatuslik otsustamine tehakse õige pea ning jõustatakse 1. september 2022. Valda juhtiv erakond Isamaa näeb, et 7-9. klass tuleks sulgeda Kärus ja Retla-Kabala koolis. Käru õpilaste arvu vaadates on raskem vastu argumenteerida, kuid kui seal tõesti kolmas kooliaste suletakse, peab vald selle kogukonnale hüvitama. Näiteks „kokku hoitavast“ 75 000 eurost peaks vähemalt pool Käru kooli tugevdamisse edasi minema.

Retla-Kabala kooli 7-9. klassi sulgemist ma ette ei kujuta – õpilaste arv on piisav ning kool on piirkondlikult oluline. Argumendiks ei saa olla hoonete suured kulud. Sellised asjad ei sõltu ei koolist ega õpilastest, vaid on vallavalitsuse varasemate eelarveliste otsuste tulemus. Sotsiaaldemokraadi ei luba vallajuhtide tegemata töö pärast nüüd kohalikku kogukonda karistama hakata!

Türi on täna samas seisus kus Väätsa aastaid tagasi – prognoosid näitasid õpilaste arvu vähenemist, poliitikud kuulutasid lõppu. Hoolimata vastuväidetest ja negatiivsetest demograafilistest analüüsidest, on tänaseks õpilaste arv kasvanud 1/3 võrra ning koolil läheb hästi. Türil on see kõik samamoodi võimalik. Selleks ei tohi koole sulgeda või kärpida. Selleks peab vallavõim koolidesse uskuma, andma lapsevanematele kindluse, et kooliga läheb hästi ja mis kõige tähtsam – panustama nii hariduse sisusse kui ka hoonetesse.

Sotsiaaldemokraatidel on piisavalt kogemusi hariduses muutuste loomiseks, et juba paar aastat tagasi viitasime avalikult Türi valla haridusplaanide puudumisele ja hoiatasime sellise olukorra tekkimise eest, kuhu meid tänaseks juhitud on. Senise kogemuse põhjal julgen väita, et Isamaa poliitikud kärbivad kuni valimisteni tasa ja targu, mis saab nende nägemuses pärast valimis, on haridusvõrgu analüüsi karmikäe soovitustes aga kirjas.

Kool on kogukonna süda ja kui seda osatakse sellisena näha ning sinna panustada, tõmbab see ka inimesi ümbrusesse elama. Innovatiivne, hea haridusega rahulik piirkond nagu Türi, on väga paljude Tallinnast välja ihkavate inimeste unistus. Kui kärbime koolid, kärbime ka kogu valla tuleviku. Muudkui kärpides ja kokku tõmmates saab meist lõpuks Paide linna tagamaa. Mina sellega nõus ei ole!

 

 

 


Podcast Teistmoodi Tulevik #5

Koos Lauri Läänemetsaga teeb suvel saadet Juhan-Mart Salumäe

Saatekülalise Jevgeni Ossinovskiga räägitakse kliimast. Miks peavad fossiilkütused jääma maa-alla, kuidas jõukamad saastavad aga kannatavad vaesemad nii riigid kui inimesed, kes tegelikult kliimasoojenemise kinni peaks maksma, kuidas fossiilkütuste äri kasutab kilbina töölisi ja mismoodi tuleks meie igapäevane heaolu ümber defineerida.

Ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Juske räägib August Reist, kellel on vähemalt sama oluline roll Eesti riigi loomisel, kujunemisel ja järjepidevuse hoidmisel eksiilis, kui seda oli Konstatin Pätsil.


Podcast Teistmoodi Tulevik #4

VÄLIS: Majanduslangused on USA poliitikat muutnud vasakpoolsemaks, mida arvame Euroopa Liidu 750 miljardi suurusest laenuabist, miks EKRE kiidab Hispaania vennaspartei piirangute vastaseid proteste, kuigi Eestis ollakse suurimad piirangute pooldajad ning Tartu sotside soovist murul lasta pikemaks kasvada.
KÜLAS: Sven Mikser aitab vaadata kuidas koroona maailma ühtsust mõjutada võiks ning mida Euroopa parlamendis suurlaenu võtmisest arvatakse.
AJALUGU: Jaak Juske räägib kuidas tekkis ja miks on sotsiaaldemokraatia ning kommunism nagu öö ja päev erinevad ideoloogiad.


Podcast Teistmoodi Tulevik #3

Koos Lauri Läänemetsaga teeb mais saadet Riina Sikkut.
VÄLIS: Soome sotside toetus on tõusuteel, Saksamaa välisministri hoiatus, Taani targad investeeringud ning Suurbritannia ja Tabivere hooldekodud.

Koos saatekülalise Indrek Saarega möödus kõigil kolmel aasta esimeheks kandideerimisest ja fookusesse võeti Indrek Saare hiljutine kõne erakonna volikogus ja sotside roll Eestis.

Ajaloolane Jaak Juske räägib seekord ühest esimesest Eesti sotsiaaldemokraadist naispoliitikust Alma Ostra Oinasest.


Oranzides tööriietes mehed tegemas teetöid Tallinna tänavatel

Ootame töökohtade päästmiseks valitsuselt lisaeelarve ettepanekut

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul peaks valitsus Töötukassa nõukogu kuulda võtma ning töötasu meetme pikendamiseks laenuvõtmise protsessi algatama.
Raha selleks saab laenata Euroopa Liidu tööhõive toetamise erakorralisest rahastust (TERA), mis aga eeldab lisaeelarve esitamist Riigikogule.

„Täna on kõik – töötajad, tööandjad ja sotsiaalministeerium seda meelt, et ilma töötasu hüvitise meetme pikendamiseta satub suur hulk töökohti löögi alla. Ära tuleb hoida turismisektori pankrotilaine ja vältida kriisi jõudmist järgmiste majandusharudeni eelkõige tööstuses ja ehituses,“ sõnas Läänemets.

Töötukassa reservidest on aasta lõpuks alles hinnanguliselt 400 miljonit eurot, millest jätkub kuni kaheks aastaks täna kehtivate tööturu teenuste osutamiseks. 100 000 töötu korral oleks Töötukassa aastane kulu vähemalt 260 miljonit eurot, probleemid tööturul aga jätkuvad veel mitu aastat pärast majanduslangust.

„Kui me tahame, et Töötukassa reservid ei ammenduks enne kui tööhõive on taastunud, ei tohi tegelikult reservidest kasutada ka seda 45 miljonit eurot, millest Tanel Kiik on rääkinud. Nii Sotsiaalministeerium kui ka Riigikogu plaanivad töötushüvitiste suurendamist, mis toob kaasa lisakulud kulud ja raha lihtsalt ei jätkuks,“ lisas Läänemets.

Töötukassa nõukogu hinnanguline lisaraha vajadus on 100 – 150 miljonit eurot. Koondamiste ärahoidmiseks vajavad tööandjad kindlust enne juuni algust, mis eeldab teise lisaeelarve esitamist Riigikogule juba mai kuus.

„Valitsus võttis ettevõtete toetusmeetmete jaoks laenu, sama tuleb teha praegu inimeste aitamiseks. Euroopa Liidu erakorraline rahastu vahendid on mõeldud ka FIE-de abistamiseks, kes seni on Eestis jätkuvalt toetuseta,“ sõnas Lauri Läänemets.

Lauri Läänemets Riigikogu puldis