Piirid ei muuda sisu
Haldusreformi eesmärk pakkuda tasemel avalikke teenuseid ja suurendada omavalitsuste juhtimise kvaliteeti ning tõsta võimet suunata piirkondlikku arengut, viib millegipärast alati piiride nihutamiseni. Tegelikult hõlmab see eesmärk palju keerukamaid väljakutseid, kuid alati keskendutakse lihtsamale, justkui parandaks see kuidagi maal elava inimese palgataset või aitaks ettevõtlust toetada.
Teenuste kvaliteet on küll oluline, kuid ees seisvate väljakutsete pingereas alles kolmandal või neljandal kohal, kusjuures kõiksugu ametnike olemasolu ei pruugi suurema rahvaarvu korral omada loodetud efekti, pigem võib juhtuda vastupidi.
Haldusreformi eesmärkidest minu jaoks tähtsaim on tõsta piirkondade konkurentsivõimet. Mida see tähendab? Konkurentsivõime tähendab ettevõtte puhul jätkusuutlikku ja kasumlikku tegevust, sh kulueelist ja kasumieelist teiste konkurentide ees. Siinjuures hoiatatakse, et liigne kokkuhoid ei pruugi olla hea, sest kehv teenindus või kvaliteet mõjub halvasti kliendi rahulolule!
Maapiirkonna või omavalitsuste kontekstis saab konkurentsivõimeks pidada elanike arvu, ettevõtete arvu ja võimekust, haridustaset, jätkusuutlike töökohtade arvu, piirkonna külastajate arvu, võimet kaasata investeeringuid väljapoolt jne. Eranditult on kõige selle eelduseks haritud ja võimekas inimene, kelleta ei ole edukat ettevõtjat ega võimekat omavalitsust, selle juhtimisest rääkimata.
Aastaid on kestnud haritud inimeste liikumine maapiirkonnast suurlinnadesse, selle protsessi peatamine või pidurdamine omaks suurimat efekti haldusreformis seatud konkurentsivõime tõstmise eesmärgile. Miks minnakse? Mitte elukeskkonna pärast, sest värskes õhus on turvalisem ja rahulikum elada kui linnakäras. Puudu on inimeste võimetele vastavatest töökohtadest, ettevõtjatel omakorda ei ole piisavalt oskustega töökäsi, et laieneda või üldse maal tegevust alustada.
Valitsusel ja Riigikogul on võimalused kiireteks ja odavateks ning mõjusamateks ja keerukamateks lahendusteks. Eestis on ligi 27 000 riigiametnikku, kellest suur osa on päästjad ja politseinikud, kuid kõigis ministeeriumites ja ametites kokku leidub vähemalt 3000 kaugtööna tehtavat töökohta. Lihtne viis hea plaga saamiseks maapiirkonnas.
Järvamaalastest ligi 1000 inimest töötab Harjumaal. Oletame, et enamus neist sõidab igapäevaselt Järvamaalt tööle ja tagasi, veedab keskmiselt kaks tundi transpordivahendis, kuus kokku 40 töötundi. Oletame tunnitasuks keskmiselt 4 eurot, aastas kõigipeale kokku on summa ligi kaks miljonit eurot. Kui kasvõi 1/4 inimestest saaks sõidule kuluva aja asemel tööd teha ning selle eest palka, suureneks järvamaalaste sissetulek aastas 480 000 euro võrra, millele lisanduks sõidule kuluv raha.
Pikemaajalised ja keerulisemad lahendused on EASi rõhuasetustes maapiirkondade ettevõtlusele ja maksureisustes alustavale ning tegutsevale ettevõttele väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid.
Meie jaoks uue probleemina, on alanud tööealise elanikkonna vähenemine, lähima viie aasta jooksul jääb töökäsi vähemaks 50 000, aastaks 2040 aga 165 000. Võime täna joonistada ükskõik milliseid omavalitsuspiire, kuid seda arvesse võtmata planeerime juba viie aasta pärast uut reformi, sest tänased väiksemate omavalitsuste mured saavad olema tulevikus kõigil suurematel, ükskõik kui suure valla või linna me ka ei moodustaks.
Teadaolevalt on selles olukorras kolm lahendust- majanduse ümberkorraldamine, vajamaks vähem tööjõudu, tootluse suurendamine või majandusimmigrandid. Siinkohal on mõistetamatu, miks meie ühiskond on hüsteerias 160 pagulase tuleku pärast, kui teoorias vajame peagi äraelamiseks 6000 uut töökätt aastas.
Antud kontekstis jätaksin välistööjõu kõrvale ning keskenduksin Eesti inimestele. Mõlema lahendusvariandi- majanduse ümberkorralduse ning targema tööjõu aluseks, on taaskord haritud inimene. Sellest tulenevalt vajame vastust küsimusele, kuidas muuta Eesti inimene targemaks ja nutikamaks.
Põhikool, mis asub kõigis omavalitsustes, ei pea olema pelgalt põhiharidust andev asutus, vaid võib vabalt olla valla või linna hariduselu eestvedaja. Õppimise kuiva loengu või koolituse formaadi saab asendada mitteformaalse õppimisega läbi konkursside, võistluste, kuhu juurde siduda ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid.
Maapiirkondades puudub tehnoloogiline eeskuju, infotehnoloogiaalane pädevus on kontsentreerimata ning teadmised kõnnivad inimestest mööda. IKT alased oskused on aga saamas iga töö elementaarseks komponendiks ja peaaegu iga suurema arenguhüppe aluseks. Tundub, et varasemalt on IKT regionaalarengu kontekstis tähendanud ainult kiirema interneti kaabli vedamist. See on osalt loomulik, sest muud teadmised asuvad teises ministeeriumis ja ühtlasi kurb, kinnitades jätkuvalt silotornistiili juhtimist.
Samas peaks riigihalduse minister juba täna maavanematega arutama millist tuge riik läbi oma struktuuride selliste arengute toetamiseks pakkuma peab. Näiteks ühe võimalusena saab koolides toimuval digipöördel olla toetav roll ettevõtja ja täiskasvanu arengus.
Loosungid loosungiteks, piirid piirideks. Järvamaa Omavalitsute Liit teeb mõnes mõttes oma haldusreformi mis lähtub inimesest, ideest parema töökoha ning kõrgema palga järgi, see tähendab keskendumist paremale haridusele ja ettevõtlusele. Seni kuni riigitasandil ei loobuta madala ja ühetaolise maksu dogmast, ei ole riigil vahendeid sisuliseks haldus- või õigemini riigireformiks ja peame teenuste ning piiride juttu edasi kuulama.
/Ilmus Järva Teatajas 13.08.2015/
Sukeldume muutustesse
Kõik muutub. Järgneva kümne aasta jooksul saab meil olema tõsine töökäte puudus, samal ajal on eakaid inimesi palju. Koolidesse murrab lähiaastatel sisse infotehnoloogia, muutuv õpikäsitlus ning õpetajate puudus vormib eelkõige edukad koolid tundmatuseni. Hoogu koguv palgaralli lämmatab ettevõtjad kes ei ole valmis muutuma ning raskustesse satuvad omavalitsused, kes ei investeeri kulude vähendamisse. Tark on seda ette näha ja olla muutuste eestvedaja, mitte tõmbetuultes kaasa loksuja.
Järvamaa tööealiste inimeste arv on vähenenud 10 aasta pärast 4000 inimese võrra. Suures osas on tegemist pidurdamatu protsessiga terves Eestis, mille tingib rahvastiku vananemine, vähemas osas inimeste lahkumine. Antud number tundub üldise statistikana seni kuni me asetame selle arusaadavasse konteksti.
Arvestades keskmiselt ühe inimese kohta maksulaekumiseks 900 eurot aastas, vähenevad omavalitsuste tulud 10 aasta pärast 3,6 miljonit eurot. Lihtsalt öelnuda osutavad omavalitsused 3,6 miljoni eruo eest inimestele vähem teenuseid. 20 aasta pärast on samade maksunäitajate juures vähenemine 5,9 miljonit eurot.
Veel arusaadavam on Paide linna ja Väätsa valla näide. Tänases kontekstis Paide järgmise aasta, ligi 9 miljoni euro suuruse eelarve põhitegevuse tulude juures on 10 aasta pärast maksulaekumise vähenemine 900 000 eurot. Väätsa valla 1,5 miljoni suuruse põhitegevuse tulu juures ligi 135 000 eurot. Loomulikult tõuseb keskmine palk ja ühes sellega maksulaekumine, kuid rahaline puudujääk võrreldes tänasega saab olema tuntav.
Tööandjate jaoks nii avalikus kui erasektoris toob selline trastiline tööjõu puuduse kasv kaasa palgaralli. Haritud inimese eest tuleb maksta rohkem, et teda enda juures hoida. Vähene haritud tööjõud sunnib töökorraldust ümber vaatama, kulusid vähendama, tulusid suurendama või oma tegevuse lõpetama.
Tööealiste inimeste arvu vähenemist vaadates on Järvamaa omavalitsuste jaoks põhiküsimus- kuidas säilitada tänane heaolu vähema arvu maksumaksjatega. Vastus samas on lihtne kuid raske teostada- inimesed peavad teenima kõrgemat palka. Kõrgemat palka makstakse keerulisema töö eest, mis eeldab head haridust ja oskuseid. Samuti peab tekkima juurde töökohti, kus selliste oskustega inimesi vajatakse.
Pakun nägemuse järgnevate aastate olulistest sihtidest meie valitud rahvaesindajatele maakonnas.
Nutikas ja loominguline põhikool on täielikult omavalitsuste vastutus. Seni oleme rääkinud tugevast ja kodulähedasest põhikoolist, kuid kui küsida, mis see on, siis piirdume vastuses hea hariduse mainimise ja kilomeetrite loeteluga.
Elukestva õppe strateegia jutustab lugu täiesti teistsugusest koolist kui oleme seni selle muutumatus konservatiivsuses harjunud. Sõna otseses mõttes tuuakse õpetaja klassi eest õpilaste keskele mitte fakte jagama, vaid seoste loomist õpetama. Riik vajutab lähiaastatel põhja infotehnoloogia pedaali, mis toob igasse ainesse digiseadmed. Kasvav õpetajate põud paneb mõtlema, kas kõik koolid peavad omama kõiki aineõpetajaid või hakkame neid vahetama veerandi ja poolaasta kaupa? Kas maakondlik Noored Kooli programm on võimalik ja kas tuge pakkudes sobivad maakonna parimad insenerid füüsikat õpetama?
Haridus- ja teadusministeerium ei suuda kõiki neid arenguid meie maakonnas korraldada. Omavalitsuse roll on raha jagajast saada visiooni loojaks. Sellises mahus muutuste juures vajavad koolid ja õpetajad suuremat tuge- võimalust teineteiselt õppida, praktikaid jagada ja kellelegi toetuda.
Maakonna arengumootor on veel ehitamata. Loomata riigigümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse sümbioos saab olla vaid nii tugev, et toetaks väiksemate koolide arengut. Valdkond, mis kahte kooli ühendab ja siduma peab on infotehnoloogia, milleta ei toimi ükski eluala. Raske on ette kujutada maakonna ettevõtluses kiireid edukaid muutuseid ilma IKT kompetentsita. Täna oleme selles valdkonnas vaeslapse osas, samas õpib meie koolides noori, kes programmeerivad ja disainivad suure lombi taga asuvate ettevõtjate heaks, meie ei saa sellest midagi.
Mänguline täiskasvanuharidus tasub proovimist. Traditsiooniline arusaam haritumaks saamisest kujutab endast kursuste läbimist ja pikka teed kutse- või kõrgkoolis. Samas õpivad noored läbi konkurssite ja võistluste nagu Entrum või Ajujaht, kus targemaks saamine on põimitud äriidee arendamisse. Sarnaseid pikaajalisi perioodilisi koolitusformaate kasutatatakse näiteks Kanadas. Siinkohal hakkabki jooksma õhkõrn piir hariduse ja ettevõtluskeskkonna parendamise vahel. Järvamaa oma versioon Entrumist või Garage48`st võib olla edukas algus näiteks sündmuspõhisele ettevõtlusinkubaatorile, kuid selleks on vaja vähemalt gümnaasiumi, kutsekooli ja täiskasvanute gümnaasiumi tihedat koostööd.
Kodanikuühiskonna tugevus paistab vähenevate resursside juures rohkem silma. Kes täna veel ei mõista inimeste omaalgatuse, poliitika kujundamisel ja elluviimisel inimeste osalemise olulisust, selle jaoks soovitan taaskord mõelda läbi raha. Usaldades inimesi oma kodukohas ise tegema ja neid selles toetades, toovad nad läbi projektide raha ja uuenemise. Heakorra, turvalisuse, tervise küsimused võivad paremini laheneda kogukonna tegutsemises, vajamata ametnike sekkumist.
Ehitame IT küla – paigaldame kiire interneti, meelitame 3 tarka perekonda seemneks ning kasvatames sellest oma Silicon Valley. Kõlab utoopiliselt seni kuni jääme mõtlemises konservatiivseks. Rääkides kaugtööst, on IKT valdkonnas tegevad inimesed ministeeriumi töötajate kõrval kõige potensiaalsemad uued elanikud Järvamaal. Paide kõrval Väätsa alevik asub täpselt sellises orus kuhu mahuvad targad majad, digikool ja heade inimeste elukohad. Potensiaaliga kohti on Järvamaal mitmeid nii raudtee kui suure maantee läheduses.
Inimeste elama meelitamise asemel on olemas ka vähekasutatud alternatiiv. Tänaste rahavastikuprotsesside juures ei ole võimalik rahvaarvu vähenemist vältida ning siit ära kolinutest enamik ei naase kunagi tagasi loogilistel põhjustel. Inimestelt, kes elavad suurlinnades kuid südamega on Järvamaal, võime paluda aga igal aastal väikest panust nende oskuste ja teadmiste näol. Mida vähemaks jääb tööealisi inimesi, seda hinnalisemaks muutub see seni vähekasutatud ressurss. Mõne mõisa turundusstrateegia või inkubeeritava ettevõtte nõustamine maksab korralikult, kuid vabatahtliku töö tasu- tänamine ja meelespidamine, ei maksa meile midagi.
Tulupoole kõrval jookseb kulupool, mis vajab investeeringuid tulevikukulde vähendamiseks. Poliitikute jaoks kindlasti keeruline, sest valija ei pruugi tulevikus juhtuvaid muutuseid tunnetada ja surve mõne mänguväljaku rajamiseks võib suurem tunduda. Samas kuluka tänavavalgustuse üleviimine LED süsteemile tasub kolme-nelja aastaga ning vähendab kulusid poole võrra. Liginulleenergiahooned, milleks alates 2019. aastast kõik avalikud renoveeritavad või uued hooned ehitada tuleb ja mille näide Väätsa Eakatekodu näol valmimas on, vähendab majanduskulusid kaks kuni kolm korda. Näiteks Väätsa Põhikooli renoveeritud hoonelt hoiaks kümne aastaga kokku 200 000 eurot.
Võrreldes tulevikuga oleme täna rikkad nii raha kui inimeste poolest, et teha tarku investeeringuid õigetesse objektidesse ja infrastruktuuri, eelkõige aga inimestesse. Kuna hästi elamise eelduseks on tark ja haritud inimene, siis peaks iga omavalitsus tänasest tunduvalt rohkem panustama kooli arengusse ja õpetajatesse. Vältimaks Tallinnale ja Tartule noorte koolitamist, peame mõistma keerukamat tööd pakkuvate ettevõtjate olulisust, et oleks keegi, kes kõrgemalt haritud inimesi maakonnas hoiaks.
Ilmus Järva Teatajas 19.märts 2015
Lubasin endale veidi unistamist – “maale elama” Väätsa moodi. Unistus, mis on täiesti teostatav ja seksikas ka neile, kes elavad Tallinnas või täna Väätsalt mujale õppima lähevad. Püüan nüüd seda oma peas kõrvutada rahalistes raskuses ja poliitiliselt keerulises olukorras Paide linna liitumisettepanekuga. Keeruline!
Mõistmise eelduseks on kirjeldus käima lükatud plaanidest ja tegevustest. Kõik ei pruugi teostuda, kuid ambitsiooni ja teostusmisreaalsust on neis kõigis küllaga.
Peagi valmib pikka aega tehtud Väätsa Põhikooli arengukava, mille üheks osaks on vallavalitsuse poolt tellitud kvaliteediuuring. See puudutas kooliga seotud sihtrühmi ja annab väga hea pildi valdkondadest, kus on arenguruumi. Arvan, et väga vähesed koolid omavad sellist sisulist analüüsi arengu planeerimisel.
Järva maavanem saatis siseministeeriumile loetelu projektidest, mis võiks omavahel EASi taotlusvoorus konkureerida Järvamaa konkurentsivõime tugevdamise nimel. Üks neist oli Väätsa energiaturism, mis hõlmaks Lõõla suurfarmi, Väätsa Prügilat, jalgrattamuuseumi ja Väätsa Põhikooli. Kõik loetletud kohad tegelevad täna või kooli puhul hakkavad tegelema, taastuvenergia ja energiasäästuga omas valdkonnas. Keskseks kohaks oleks põhikool energiaõppe klassidega nii õues kui sees . Selline võimalus tasub tervet õppeteemat niipalju edasi arendada, et suvel toimuksid noortele energialaagrid ning maakondlikud projektid nagu näiteks taastuvenergia robootika võistlused. Terviklikuks turismiõppeks muudaks selle Eestis vähe kasutatud liitreaalsus- võimalus läbi ekraani vaadata enda ümber olevat keskkonda 100 korda informatiivsemalt ja huvitavamalt.
Olgugi, et põhikool, on siinsed õpilased ja õpetajad piisavalt tasemel, kui kaasata vilistlasi, on toimiv kooli digilabor lähiaastatel täiesti mõeldav. Tahvelarvutid, smart tahvlid, 3D printer ja tulevikuplaanid on väga hea võimalus millekski suuremaks. Arvestades, et Järvamaal ei ole ühtset infotehnoloogia kompetensi koondavat kohta, on digilabori mõtte laiendamine ja kõigi IKTst huvitatud järvakate kaasamine ju hea mõte. See arendaks kooli, ettevõtjaid ja elanikke ning annaks Väätsale selge eelise teiste ees.
Aastal 2019 peavad kõik ehitatavad või renoveeritavad avalikud hooned olema liginullenergia hooned, aastal 2021 kõik eramud. Tänu Eesti-Šveitsi koostööprogrammile valmib Väätsal üks esimesi näidishooneid Eestis- Väätsa Eakatekodu. Hetkel tiksub maja vaikselt ja päike kütab vett ning toodab elektrit. Nii alevikus kui Reopalu külas on majapidamisi mis juba mõnda aega tarbivad päikeseenergiat, seega on lähiaastatel selles valdkonnas meil palju teadmisi. Loodetavasti saab aasta pärast renoveeritud veel üks suur hoone ja kui jätkata Maaülikooli õppejõududega koostööd, siis on praktiliste teadmiste jagamisel Väätsal suur võimalus kompetentsikeskuseks kujuneda.
IKT ja energiasääst on tulevikuteemad. Et olla ahvatlev elupaik on vaja veel töökohti ja elamisvõimalusi. Väätsa Agro on teinud valla arengu jaoks kaks üliolulist sammu- müüki lähevad kõik Agro käes olevad korterid ja hetkel valmib detailplaneering aleviku järve äärsesse kaunisse kohta. ELASA toob kiire interneti sellel aastal Väätsale- kõigisse avalikesse hoonetesse ning Elioniga koostöös proovime jõuda nii kaugele, et see sama kiire internet 3- 4 aastaga kõigis suuremates külades olemas oleks. Töökohtadest sobiks sellisesse keskkonda kaugtöö ja IKT ning kõiksugu keeruline tehnoloogia, mis energiasäästu ja energiatootmisega seotud on. Ülikoolidega võistlema me ei pea, kuid väike ülikooli panus Kesk-Eestis võiks täiesti mõeldav olla.
Inimeste harjutamise mõttes sobiks pisike tuulegeneraator ja päikesepaneel bussipeatustesse, meil põlluäärset lagedat ala on piisavalt ning bussi tulekut ekraanilt jälgida oleks tore. Täna soojendavad kortermajad vett elektriboileris, miks mitte teha Väätsa Soojusest lisaks hakkepuidule ka päikeseenergia müügiga tegelev ettevõtte? Need on minule teada olevad arenguvõimalused, kui lisada siia kõigi meie, teadmised ning plaanid, saaksime veel parema pildi.
Kaunis loodus, heal tasemel kool ja lasteaed, innovatsioon, IKT ja energiateemad, tugi oma ettevõtte jooksutamisel või vajadusel kaugtöö kontor, peaks olema midagi sellist, mis noorele perele niipalju meeldib, et sellises edukas kohas nagu Väätsa, elada tahaks.
Olen valmis vastu võtma teid Väätsa valda, kirjutage mulle!
Aa.. muidugi, alati võib midagi muud ka teha, see variant on praegu lihtsalt üks tõenäolisemaid.
Kas abiorganisatsioon või arengu eestvedaja?
Vaatan saadet “Vabariigi kodanikud” kus räägitakse elanike arvu vähenemisest. Mõtted on õiged- töökohti peab olema, tarku inimesi on arengut eest vedama vaja, laste kasvatamisel ei tohi karta hätta jääda jne.
Järvamaal me julgeme tunnistada, et inimeste arv väheneb kiiresti, kes aga selle kõige pidurdamist eest vedama peaks? Maavanema tiivad on kärbitud, Eesti valitsus ei suuda mitte kunagi ühe maakonna teemadega tegeleda ning tänane omavalitsusliit on tavaline MTÜ, mis kunagi loodud põhimõttel olla abiorganisatsioon- kui üksi on raske, tehakse asju koos.
Õnneks elan huvitaval ajal- hakkame Järvamaa Omavalitsusliidu uut strateegiat tegema. Kirjutasin mõned päevad tagasi Järvamaa omavalitsusjuhtidele oma nägemuse maakonna arengust, mis seisab põhimõttel, et unustame abiorganisatsiooniks olemise ja hakkame arengut eest vedama. Haldusreforme ja imesid meil aega oodata ei ole. Kirjast väljavõte järgnev:
Täpsustan igaks juhuks, et mitte varem pole valesid asju tehtud, vaid ajad on muutunud ja nüüd tuleb teistele tegevustele rõhuda. Samuti on JOLi ümber “tütreid” kes ka täna ettevõtluse ja minu poolt mainituga tegelevad nagu näiteks Järvamaa Arenduskeskus. Lihtsalt omavalitsusjuhtide pool peaks oma pilgud ka uutesse suundadesse pöörama.
JOLi eesmärk ja prioriteedid
Oleme kõik kursis Järvamaal toimuvaga, kuid markeerin siiski olulise. Rahvastiku vähenemise (väljaränne ja sündide/surmade suhe) osas oleme kahjuks Eestis esimeste seas. Järvamaal on võrreldes Eesti keskmisega kõrgharitud inimeste osakaal märgatavalt väiksem ja põhiharidusega inimeste osakaal tunduvalt suurem. EL uue perioodi PKT (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava) ettepanekutes on rohkelt turismiobjekte, kuid tootva tööstuse osas on ettepanekuid vaid kaks ning neist vaid üks on suunatud otseselt innovatsioonile ja uute ettevõete loomisele jne.
Selles kõiges võib näha negatiivseid arenguid, kuid õigem oleks mõelda, et meil jätkub väljakutseid ja võimalusi. Olukorras, kus maavanemalt on võetud võimalus ja ülesanne maakonna arengut eest vedada peab seda keegi teine tegema. Meie olukorda arvestades pole meil aega oodata riiklikku haldusreformi vaid tegutsema peab nüüd. Seetõttu teen järgnevad ettepanekud:
- muuta JOLi eesmärgi rõhuasetust (ühistegevus ja heategevus), seades eesmärgiks maakonna arengu eestvedamise, keskendudes ettevõtluse toetamisele, inimvara arendamisele, teadmiste ressursi koondamisele ja rakendamisele ning kodanikuühiskonna toetamisele.
- vähendada oluliselt kultuuri- ja spordiga seotud tegevuste osakaalu JOLi igapäevatöös (automatiseerides protsesse või usaldades küsimused teistele pädevaltele organitele/ühendustele)
- seada koostatava strateegia keskseks tegevuseks prioriteetvaldkonnad senise JOLi kui organisatsiooni asemel. Lähtuda paindlikkuse ja vajaduse põhimõttest ning keskenduda kõige asemel prioriteetvaldkondadele.
- seada JOLi kantseleile ülesandeks strateegia elluviimisel konkreetsem roll, vähendada isetegevust, delegeerida võimalikud ülesanded (nt: laulu- ja tantsupo korraldamine) ning suurendada kantselei poolt analüüside jm toetava tegevuse pakkumist JOLi juhatusele, eelkõige aga komisjonidele.
Prioriteetegevustes näen olulistena:
- ealnikkonna ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtlikuseks vajaminevate kompetentside arendamine- juhtimine, (info)tehnoloogia ja programmeerimine, disain, marketing jne;
- ettevõtetes innovatsiooni toetamine;
- ettevõtete toetamine suurema lisandväärtusega tegevuste väljaarendamiseks;
- üürituru taastekkimise toetamine, tagamaks tööjõu parema liikumise ning noortele elukohad sh inimeste julgustamine müügis seisvate elamispindade rentimiseks;
- maakonna elanike, ettevõtete ja siit lahkunud inimeste teadmiste ja sotsiaalse võrgustiku rakendamine elanike harimiseks, ettevõtluskompetentsi tõstmiseks ja uute väärtuste loomiseks;
- senise hariduslinnaku idee edasiarendamine maakonna arengumootoriks, ehk haridus- ja innovatsioonilinnakuks, kus ühte on seotud hariduse andmine, ettevõtlus, inkubatsioon ja kompetentsikeskused;
- tugeva ja kvaliteetse põhikoolivõrgu ühine väljaarendamine ning digipööre kõigis Järvamaa koolides;
- sündmuste ja tegevuste läbiviimine, mis toetab innovatsiooni, nutikate lahenduste väljatöötamist (sarnased näited: garage48, Ajujaht, idufirmad, Seiku Tartus, Tedx) ja toob väljapoolt maakonda sisse inimeste näol teadmisi (näiteks: tehnoloogia, disaini ja turundusteadmisi), häid näiteid õnnestunud ettevtmistest ning koondab ja viib kokku maakonnas olevad võimalikud huvitatud;
- Järvamaa riskikapitali fondi loomine või olemasolevate vahendamine maakonnas loodavatele ettevõtetele ja kodanikuühiskonna projektidele;
- Vabaühenduste ja kodanikualgatuste toetamine, eesmärgiga toetada mitteformaalset õppeprotsessi, suurendada omavalitsuste juhtimisvõimekust ning kujundada paremat elukeskkonda.
Vallavanema loetud päevad. II osa
Selles postituses keskendun vallajuhtimisele, mitte olukorra kirjeldamisele vaid tulevikunägemusele mis aasta jooksul tekkinud on.
Pean oluliseks pikemaajalise mõjuga tegevusi- inimvara arendamine, ühtsema ja jõulisema kogukonna tekkimise toetamine, ettevõtlikud inimesed, helgete peade panus ning Väätsa suvi. Mõju ei ole koheselt nähtav nagu mõne tee või maja ehitamine, kuid õiged sammud annavad tulemuseks lumepalli, mis veerema hakates väärtust palju enam luua suudab kui mistahes muu investeering.
Need mõtted on vallavanemaks olemise tulemus, seostades meie praeguse olukorra ja vajadused eelnevate kogemuste ja teadmistega. Tunnistan, et mina ideid ei genereeri, minu ülesanne on kuulata, ideede ja olemasoleva vahel seoseid luua ning tulemus inimestele tagasi põrgatada või ise ellu viia.
Inimesed, inimesed, inimesed
Inimvara küsimus on lihtne aga väga keerulise lahendusega. Kes Väätsal elavad ning millised on nende oskused, ettevõtlikkuse tase ning kui paindlikud on nad tööturul. Teatavasti on palk seotud inimese oskuste ja teadmistega. Samuti on terve elu ainult ühte ja sama tööd teinud inimestel raske leida uut või üldse, isegi kui oskused on olemas, harjuda mõttega, et pean midagi teistmoodi tegema.
Eestis keksmiselt on 10% elanikest põhiharidusega, Järvamaal 18%, Keskharidusega on 53%, Järvamaal 59% ning kõrgharitud inimesi on Eestis 37%, Järvamaal vaid 23%. Need numbrid on väljakutse tervele maakonnale. Mida madalam haridus, seda lihtsam töö, seda väiksem palk.
Siin tulebki mängu Väätsa põhikool, mille uut arengukava tehes näeme lisaks põhiharidusele vabaharidust ja täiendkoolitust. Lisades siia juurde rahvamaja, proovime jõuda koolini, mis oles tõsine kogukonna keskus, ühendades endas, noored, ettevõtjad, lapsevanemad ja teised vallaelanikud. Meie inimvara võti on koolitada või anda tööturul edukaks olemiseks vajalik paindlikkus oma elanikele. Meie ettevõtmisi toetab uus Euroopa Liidu vahendite periood, kus vähem raha läheb betooni ja oluline osa tuleb just sellistele ettevõtmistele toeks.
Ise tehtud, hästi tehtud
Ma usun kogukonna jõudu. Mistahes vallavalitsus ei suuda kunagi olla nii loominguline ja ellu viia sellises koguses mõtteid, kui seda suudab kohalik kogukond. Väätsa kõige tugevam jõud on eakate klubi Ristikhein. Kui keegi näeb selles tülikaid vanainimesi, siis on ta rumal. Ristikheina võlu on eakate inimeste koostegemises, neile väljundi pakkumises, nende vaimu elutervena hoidmises. Kui oleks vaid rohkem aega, mul on unistus ühest korralikust meesteklubist Väätsal, mis elu näinud meestele pakuks võimalust koos käia ja nende oskusi rakendada ( kui keegi on nõus ära tegema, andke teada!)
Meil on Jalgrattamuuseum, ehe näide väärtusest ja hoolest, mida inimene suudab luua. Lastehoid Vääsuke, mis kasvab kiiremini kui mõni börsiettevõte. Õpilasesindus ja noortevolikogu jne. Meie külades on väga häid inimesi, kes suudavad teisi ühendada, nimetaksin külaseltse ja külavanemaid järgmise aasta väljakutseks. Uues eelarves leiavad kindlasti oma koha toetavad meetmed mis peaks Väätsa küladele võimaldama toetuse kogukondlikeks tegevusteks ja objektide rajamiseks. Samuti noorte omaalgatuse fond, mida võiks edaspidi noortevolikogu käsutada.
Olen oma vallavanema aasta kaardistanud vajadusi, astumaks 2015 aastal sammu selles suunas, et me kõik oleks oma elukeskkonna kujundajad, rõõmu loojad ning ei jätkas raskuseid ainult ühtede inimeste kanda.
Vallavanem kui kunn või..
Valla juhtimist on võimalik kahte moodi üles ehitada- vallavanem kui kunn ja teeme kõike koos versioon. Vallavanem kui kunn tähendab, et otsuseid on kergem vastu võtta, saab kiiremini arendustööga tegeleda ja kui midagi on vaja, tuleb ainult vallavanema käest tuge paluda. Kõik koos versioon aga on aeglasem protsess, vallamajal endal kulub palju energiat inimestega suhtlemiseks, kaasamiseks ning poliitiliselt on oht, et tekivad uued informeeritud aktivistid, kes ühel päeval su koha endale võtavad.
Samas tugeva kogukonna saab üles ehitada just koostegemisega. Võiks vabalt jätta alles mugava süsteemi, kus seltsid ja MTÜd käivad vallvalitsuselt raha küsimas. Nii on sõltuvusahel kenasti paika pandud. Kuid oleme otsustanud sellele rahale selge raamistiku anda, et kõigil oleks teada kuna ja kust ning palju neil on võimalik toetust küsida.
Tegime vallavalitsusega suvel küladele tiiru peale, rääkisime oma mõtetest ja kuulasime inimeste omi. Varjatud plaan aga oli kaardistada olukord, kas ja palju meil on neid aktiivseid, keda valla poolt toetama peaks, et nad oma külaelu käima saaks tõmmata. Väätsal on kõik vajalikud inimesed olemas, järgmisel aastal on meil plaanis juhtimine muuta süsteemsemaks ja laiapõhjaliseks. See tähendab külavanemaid, nende kaasamist ja infoga varustamist, samuti volikogu ja asutuste suuremat panust ja sidumist arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisega.
Helged pead
On paratamatu, et arvestatav hulk kõrgelt haritud inimesi pärast õpinguid Väätsale tagasi ei jõua. Meil pole võimalust neid siia meelitada, sest teatud töökohad puuduvad- näiteks juristid või kirurgid. Küll aga võime paluda igalt ühelt pisikest panust nende oskuste või sotsiaalse võrgustiku näol. Näiteks 50 inimese panus, igal ühel 24h aasta jooksul (2h x 12 korda aastas) on 1200 töötundi. See on väikese valla jaoks tohutu ressurss, kuid igale inimesele üksikuna pisike panus oma kunagisse kodukohta. Nii võib kellegi abiga teha mõisale turundus strateegia, üles ehitada mõne koolitusprogrammi vms. Ainuüksi sellise süsteemi juhtimine on keerukas protsess. Mul on hea meel, et väljaspool Väätsat õppiv edukas noor Erki, on öelnud juba jahh, et tema tahaks helgete peade programmi eest vedada 🙂
Väätsa suvi- eesmärgistatud kultuuritegevus
Väätsa suvi tähendab, et suvel on siin elu. Palju lapsi, vanu väätsakaid, külalisi huvitatuid, sündmusi ja elu. Kui täna on valla kultuurielu juhitud kolhoosiaja süsteemi järgi- korraldab rahvamaja juhataja, siis on aeg luua raamistikku ja toeks olla ning anda võimalus inimestele ise teha. Kõiki häid ideid peab toetama ning olemas olevad sündmused võib “majast välja anda” kui tahtjaid on.
Väätsa suvi tähendab esiteks plaani iga kahe nädala tagant üks suurem sündmus, mis tõmbaks külastajate näol raha ligi ning pakuks siinsetele elanikele elamisnaudingut ja meelitaks siit läinud inimesi tagasi suvitama. Teiseks testime ära varasem mõtte, mida meie huvijuht taaskord meelde tuletas- lapsed igale poole. Nimelt on meil vallas suurepärased võimalused suviste laagrite võõrustajaks olla.
Käega katsutavat loome samuti, see on rohkem nagu ametisse valimisel lubaduse täitmine- jätkata võetud kursil. Eakatekodu tark maja valmib märtsiks, suure tõenäosusega suudame koolihoone samasuguse energiatarga hoone renoveerida, reoveepuhasti, Röa veetorude vahetus, Kiigepargi väljaehitamine jne. Muidugi ehitamisega läheb nüüd keerulisemaks- euroraha jagatakse sellel perioodil rohkem pehmetele tegevustele kui betoonile.
Vallavanema loetud päevad. I osa.
Ülihelikiirusel läheneb 28. november, mis aasta aega tagasi oli neljas nädalapäev, õhtul toimus Väätsa vallas suurejooneline pidu- tähistati uue katlamaja valmimist ja öeldi ilusaid sõnu teise linna lahkunud kamraadile. Inimeste vahel liikus ringi äsja vallavanemaks valitud mees, kes püüdis meelde jätta uusi nimesid, mõtteid ja kuupäevi ning emotsioone, mis temani muudkui veeresid.
Järgnevad nädalad teen möödunud vallavanema aastast ülevaate.
Kõrvast sisse- kõrvast välja
Mis sa inimeseloom ikka teha püüad, kui uude kohta, uute inimeste ja inimsuhete keskele satud- loomulikult õppida ja saadud infot talletada. Ühe hetkega tuli meelde jätta, kes need uued töökaaslased on, mis asutust keegi juhib, millised projektid on pooleli, mõistatada, mis on teha vajavatest asjadest kõige kiireloomulisemad ning kes on kelle sugulane ja kes kellega midagi koos mingil ajahetkel teinud on jne. Ütlen ausalt, infot tuli ühest kõrvast sisse ja läks vist teisest välja, sest esimest kahte kuud ma tänaseks väga ei mäleta. Vallavalitsuse liige Heigo on mitmeid kordi meenutanud, et ma ju tegin jaanuaris niimoodi… aga vot ei mäleta. Siinkohal tänan vallamaja töötajaid, kes kõike seda pealt nägid ning mõistvat suhtumist hoidsid. Õnneks valla aparaat tiksus vaikselt edasi ja mõned kuud ei vajanud suuremat ega jõulisemat sekkumist mitte miski.
Selle sama peo õhtul, tuli üks mees minu juurde ja vuristas ette ridamisi lühendeid ja nimesid ning ütles kuupäevi. Karm reaalsus, kuid see oli minu esimene kokkupuude omavalitsusliidu ja selle tegevjuhi Toomasega. Täna ei pilguks mu silm ka taolise jutu peale, kuid siis salvestas kõvaketas kogu info ja aju töötles seda veel pikka aega, mõistmaks kuhu ja miks ma minema pean.
Kui ühe kohalikuga arutlesime, et kaua sisseelamine aega võtab, pakkusin julged 2- 3 kuud. Võitis tema jaanipäeva tärmin. Aru saad asjadest kiiresti, kuid kõige mõistmine eeldab palju keerukama puzzle kokkupanekut.
Vallavanemal peab alati sõnum olema. Ka siis kui sa lähed lasteaia muusikaõpetaja juubelile kõnet pidama, kohtud õpetajaga samas ruumis esimest korda.. hea on, kui su vallavalitsuse liige on samas lasteaias õppinud, sama inimese käe all ja sul on juba kogemus, kirjeldamaks tema lauluoskuseid, mis tavaliselt sünnipäeva õhtuti avalduvad…
Õhtud radiaatoriga
Liis tuli mulle detsembris, enne jõule, Väätsale külla ja nii ta siis nägigi, mida see vallavanemaks olemine tähendab. Istusime kahetoalises korteris madratsil ja toetasime selga vastu radiaatorit. Köögis oli üksik vana pliit ja teisest toas üks tool. See oli korter, mis pakkus peavarju, kuid täiesti mõistetavalt ei hoidnud mind Väätsal tugevalt kinni. Nõnda sõitsin õhtuti üsna tihedalt Tallinna ja hommikul tagasi tööle.
Tallinnas käimisel oli lisaks teisi olulisi põhjuseid- Elis ja minu ülejäänud elu, milles ei ole võimalik juhet ühe hetkega seinast välja tõmmata. Vanad asjad tuli vaikselt ära lõpetada, et uutele tegemistele ruumi pakkuda. Samamoodi ei ole võimalik juhet seina lükata ja uusi tutvusi tootma hakata, ka see pool võttis aega ja seni kuni suhted soojenesid oli rongis rohkem teha kui radiaatoriga kahekesi tõtt vahtida, mispeale tihit mõtted Rainer Vakrale läksid ja see oli juba tühjas korteris imelik lugu.
Aeg pisendas suured probleemid ja tühised asjad muutusid olulisteks
Teemad mis uue vallavanema lauale jooksid ning kõrvu jõudsid olid parajad pähklid. Kuid pähkliteks nad ka jäid, sest väljakutsed paiknevad seal kus sa neid palja silmaga näha ei pruugi. Nii oligi alguses olulisi küsimusi, kas jätkata eelmistel aastatel sisse käidud rada ja tellida samas mahus valla reklaami või mis alustel ühte tööd tasustama peaks.
Täna paeluvad sellised küsimused mind jätkuvalt, kuid olen suutnud kõik pisiasjad omavahel linkida ning siduda maakonna ja riigi arenguprotsessidega, seega võib tulemust kirjeldada keerulise seosvõrguna. Vaatad peale ja saad aru, et suurena näiv asi ei mõjuta pea midagi ning pisikesed mured võivad lahti päästa keerulise jamade jada.
Protsessiahelat vaadates sai peagi selgeks see, et Väätsa volikogu või vallavalitsus võib ükskõik kui hea olla, kuid oleme sõltuvad Paide ja Türi käekäigust, kus paljude väätsakate töökohad asuvad. Nõndamoodi käisin esimesed kuud ringi ja püüdsin aru saada, mis on 5 olulisemat eesmärki Järvamaal, et sellele omaltpoolt kaasa aidata. Tõsi, paljud teavad neid eesmärke, kuid kohe öelda ei oska ja isegi kui oskavad, siis ühtset pingutust maakonnas on vähe tunda.
Paide linna kui maakonna keskuse roll maakonna arengus on marginaalne, kuid oluliselt panustatakse paigalseisu, mis teisisõnu tähendab arengut kehvenemise suunas. Toonitan, et Väätsal võime teha ükskõik kui häid asju, siis kõrval olevatel omavalitsustel on ressursid selle nahka keeramiseks. Mida aeg edasi, seda rohkem olen end avastanud teiste kapsaaias maid jagamas, kuid pealt vaadata oleks lausa kuritegu.
Mis puudutab maakonna 5 eesmärki, mille poole iga omavalitstsus, kool, ettevõtja, mtü jt võiks püüelda, siis ühes oma järgnevas postituses peatun sellel teemal pikemalt.
6 küsimust Järvamaa riigigümnaasiumi kohta
Vägisi tekivad pähe küsimused, et mis eesmärkidel püütakse Järvamaa riigigümnaasiumi rajada? Kas leidub kedagi, kes tahaks neile küsimustele vastata ja tekkinud mõtted ümber lükata?
Miks Posti tänavale rajada gümnaasium? Väidetavalt pidavat see vanalinna rohkem elu tooma. Tore. Aga õpilased? Mis lisandväärtus on sellel asukohal haridusele? Ühisgümnaasiumi juures oleks lisandväärtus võimla ja staadion. Kutsehariduskeskuse juures õpilaskodu ja ühes teiste haridusasutustega tekkida võiv hariduslinnak. Posti tänav on kõigist Paides olevatest gümnaasiumiharidusele kasuks tulevatest võimalustest kaugeim paik, ilus maja, nostalgia, ei midagi muud.
Miks peaks Paide linn ostma 150 000 euro eest maja, mille kohe riigile annab? Mis imelikul põhjusel kulutada nii ebamõistlikult maksumaksja raha? Eriti irooniline on see, et linnal ei ole seda raha. Linn võtab laenu ja hiljem maksavad Paide elanikud riigile kuuluva hoone eest igal aastal tuhandeid eurosid. Samas on nii riigil kui linnal endal suurepäraste asukohtadega maa-alad TASUTA käes olemas.
Kas vastab tõele, et kutseka kõrvale ehitatud gümnaasiumis õpilased õppida ei taha? Olen kuulnud (täiskasvanutelt), et see on peamine argument, miks kutsehariduskeskuse kõrvale gümnaasiumi rajada ei või. Kas keegi õpilaste käest on küsinud? Ma olen kuulnud abiturientidelt, noortekogult, noortevolikogult, õpilasesindustelt teistsugust juttu. Kelle tõde ma uskuma peaks?
Kas Posti tänav tuli mängu kutseka variandi hirmus? Väidetavalt võeti Posti tänav mängu just sellel põhjusel. Kelle hirmud need on? Mis on nende hirmude taga, et võtta linnale 150 000 eurot laenukohustus (vara ei teki, see antakse riigile), et viia gümnaasiumiharidus kaugele kõigest, mis õppimisele kaasa aitaks?
Miks maakonna gümnaasiumi loomise koostööleping sõlmiti ainult ühe omavalitsusega? Arusaadav, et Paide gümnaasiumite baasil, Paide linna territoorium, kuid loomise osa on ühtlasi ka teiste gümnaasiumite sulgemine. Vaja on maakonna panust, kõigi omavalitsuste toetust, põhikoolide seotust. Teised omavalitsused on nagu klähvivad koerad, kellede õpilaste vajadused ja soovid ei näi olulised olevat (seni pole neid püütud arvestada).
Miks Paide elanikud seda kõike taluvad? Kas see on mõistlik? Kas te ei tahaks teha ettepanekut, et 150 000 eurot läheks näiteks teede remonti, koolide digipöördesse, Wabalinna majale (kasvõi pool sellest rahast elavdaks vanalinna sama palju), õpetajatele ja noortele üürikorterite rajamiseks, innovaatiliste ideede toetuseks? Miks pealt vaadata, see on ju teie elu? Või on kiruda, käega lüüa, lahkuda, lihtsalt kombeks?
Väätsa Põhikooli 275. juubelil öeldud mõtted
/Kõne Väätsa Põhikooli 275. aastapäeva aktusel vilistlastele ja kooliperele/
Maailm muutub, tehnoloogia areneb ja nõuab keerulisemaid oskuseid. See on meie igapäevaosa teaduses, meelelahutuses, kodus ja töökohtadel. See kõik juhtub ka Väätsal. Näiteks võib siinkohal tuua Väätsa Agro, kes mitte ainult ei kasuta kõige uuemat tehnoloogiat, vaid kasutab teadmisi, mis aitab tavalisi igapäevategemisi targemalt ja efektiivemalt teostada.
Teine hea näide saab olema kooli kõrvale kerkiv Väätsa eakatekodu. Tark maja, mis säästab ja toodab energiat. Maja, mis monitoorib igat oma liigutust ja millelt saavad tulevikus õppida nii üliõpilased kui ehitajad. Väätsa saab osaks teadustegevusest ja innovatsioonist.
Kõige selle aluseks on haritud inimeste olemasolu. Nii jõuamegi täna siia, Väätsa Põhikooli. Kuigi aastaid on kooli nähtud ainult haridusasutusena, on kool midag palju enamat, seda eriti sellises väikses ja armsas kohas nagu Väätsa.
Kool on kogukonna süda. Kool saab endas ühendada vanad ja noored, traditsioonid ja muutused, kohaliku kultuuri ja identiteedi, ettevõtjad, need, kes on huvitatud enese teadmiste täiendamisest ja need, kellel on teadmisi, mida jagada.
Ühiskonna vananemine, inimeste lahkumine maapiirkondadest, seab tingimuseks just taolise kooli olemasolu. Kooli, mis ühendab kogukonna ja suudab neid järske muutuseid tasandada.
Täna on Väätsal Järvamaa suurim ja parim maapõhikool. Aastakümneid on selle nimel tööd tehtud. Ma tänan kõiki varasemaid koolijuhte, õpetajaid, vallavanemaid ja õpilasi. Eriti soovin aga tänada tänaseid õpetajaid, kes on näidanud juba praegu üles valmisolekut, minna kaasa muutustega, mida tingib ühiskonna areng ja infotehnoloogia kasutuselevõtt.
Täiesti kindlalt, on Väätsa Põhikool, täna Järvamaa hariduses digirevolutsiooni eestvedaja. Me kasutame IPade kolmes viimases klassis, meil on Eesti üks parim E- twinningu mentor ja Järvamaa aasta õpetaja 2014 Anneli Tumanski. Tänu sellele ka arvestatav kogemus rahvusvahelises koostöös. Oleme aastaid praktiseerinud robootikas ja täna kujundatakse meil nägemust tulevikukoolist, mis asub võistlema parima idee, tiitli eest.
Aina põnevamaks aga läheb. Kooli arengukava tegemise algusfaasis, ei uskunud ma veel ka ise, et Väätsal on tõeliseks digirevolutsiooniks sellised eeldused. Ma ei mõtle mitte ainult infotehnoloogia suuremat kasutusele võttu, vaid innovatsiooni eestvedamist õppetöös. Midagi, mida tulevikus võiks kõik Eesti ja terve maailma koolid kasutada.
See kõik võtab aga aega ja vajab tõsist eestvedamist. Sellepärast soovin juba praegu, öelda suured tänud muutuste eestvedajale- direktor Enn Lehtpuule. Tänan.
Lugupeetud vilistlased. Te kõik olete jaganud selle kooli rõõme ja valusid. Palju on teie arengusse panustatud. Lubage, mul nüüd midagi tagasi küsida. Mitte raha, vaid siin majas kõige hinnatumat resurssi- teie teadmisi ja oskuseid. Eelpool nimetatud eesmärke, oleks raske saavutada ilma teie osaluseta.
Meile teeks rõõmu teie valmisolek arengu teemadel kaasa mõelda, kui jagaksite oma teadmisi külalisõpetajana või pakuksite välja praktika või praktiliste tegevuste võimalusi. Olge julged seda võimalust kasutama, haarake minu, direktori või ükskõik kelle varrukast ja teeme asja ära!
Kinnitamaks vallavalitsuse ja vallavolikogu toetust, ette võetud infotehnoloogiliste sammude elluviimisel, on mul hea meel öelda, et kingime koolile juubeli puhul ühe Eestis veel haruldase õppeseadme. See on algklassidele mõeldud interaktiivne laud, tuhandete õppeprogrammidega individuaalseks ning grupiõppeks.
Kui aga meie aruteludes peaks selguma, et mõni muu seade oleks algklassidele vajalikum, siis võib need 6500 eurot hoopis teistesse seadmetesse investeerida.
Palju õnne!
Vaata kindlasti ka juubelikontsertlavastust, Väätsa TV lindistus https://www.youtube.com/watch?v=B0kSXfr7kp8
Järvamaa riigigümnaasiumi põhisuund võiks olla inseneriteadus
Minu järjekordne kirjutis Riigigümnaasiumi loomiseks valmistumisest tänases Järva Teatajas on allpool. Mainin ära ka siin, et 99% tõenäosusega Posti tänavale uut gümnaasiumi ei tehta, sest see läheb lihtsalt 2 korda kallimaks kui mujale ehitada. Pigem tuleb kas kutsehariduskeskuse või siis Ühisgümnaasiumi asmele (viimast väga ei taha uskuda, sest ministeeriumi jaoks pole see mõttekas. Saaks anda raha Ühisgümnaasiumist hea ja uus väike põhikool teha).
Lugu aga alljärgnev:
Järvamaa riigigümnaasiumi teise töörühma arutelu keskendus küsimusele, kuidas võiks gümnaasium toetada maakonna arengut. Mõtisklustes koos ettevõtjatega jõudsime arusaamisele, et kõige suuremat mõju omaks inseneriteaduse õpetamine ning õpilaste sidumine siin tegutsevate ettevõtetega.
Rahvastiku vähenemine ja teised protsessid tingivad olukorra, kus gümnaasium mitte ainult ei pea andma head haridust, vaid peab tugevalt toetama Järvamaa arengut.
Maakonna arengu toetamist saab mõista mitmeti. Meie võtsime aluseks heaolu kasvu, pädevama tööjõu jäämise maakonda ja väljarände peatamise. Lihtsustatult võib öelda, et kõige alus on palganumber, mida ettevõtja suudab inimesele maksta. Seega, otsisime vastust küsimusele, kuidas loodav riigigümnaasium kõige otsesemalt toetaks Järvamaa majanduse arengut.
Järvamaa tugevad ettevõtlusvaldkonnad on põllumajandus, metalli- ja puidutööstus, samuti võimekus olla tulevikus tugev keskkonnatehnoloogia valdkonnas. Neis valdkondades töötab oluline protsent Järvamaa elanikkonnast ning tekib suur osa maakonna praegusest ja tulevasest jõukusest. Neid ettevõtlusvaldkondi iseloomustab järjest keerulisema tehnika kasutus, innovatsioon ja vajadus selle järele ning suuremahuline inimkapitali juhtimine.
Ettevõtluse sisust lähtuvalt võiks Järvamaa riigigümnaasiumi põhisuund olla inseneriteadus ja tugev seotus maakonna ettevõtetega. Insenere vajatakse kõigis eespool nimetatud majandusvaldkondades, lisaks on nad keskmisest kõrgemalt tasustatud ja insenerierialade inimestel on võimeid alustada ettevõtlusega. Mida inseneriteaduse poole viivad õppesuunad täpsemalt sisaldama peavad, seda töörühm seekord ei arutanud, kuid ilmselgelt on selle põhiosa reaalteadused.
Ettevõtjate ettepanek pakkuda kõigile Järvamaa riigigümnaasiumi õpilastele praktikakohta maakonna ettevõtetes, väärib tunnustamist ja täidab ühtlasi mitut eesmärki.
Esiteks on võimalik vananenud arusaamu muuta, näiteks et põllumajandus ei tähenda sõnnikus müttamist, vaid võib olla kõrgtehnoloogiline tootmine; metallitööstus pole ainult keevitamine, vaid innovatsioon, mis aitab kokku hoida miljoneid eurosid. Teiseks on praktika kaudu võimalik siduda õpilasi ettevõtetega ja suurendada nende soovi pärast õpinguid Järvamaale tagasi pöörduda.Kolmandaks on võimalik üles ehitada praktikasüsteem, mis annab eelise pääseda kergemini kõrgkoolidesse, näiteks tehnikaülikooli, ja arvestada varasema õpi- ja töökogemuse kaudu tehtud praktika ainepunktideks.
Lisaks töötajatele on Järvamaa ettevõtjatele proovikivi siinse toorme väärindamine. See tähendab, et veel rohkem piima peab muutuma kohapeal juustuks ning igast lauajupist võiks saada mööbel või majasein meie maakonnas. See tähendab sadu uusi töökohti ja suuremat jõukust.
Vastava haridusega tööjõu abil saab täna tehtava töö efektiivsust suurendada, parendada tööprotsesse ning selle abil kasumimarginaali ja seniste töökohtade palganumbreid suurendada.Samas on niisuguste arengute üks eeldus tööjõu olemasolu, millele loodav gümnaasium saab kaasa aidata.
Kutsehariduskeskusel on võimalus inseneriteadusele keskenduva gümnaasiumi tegevuses täita olulist rolli. Nimelt omab kutsekool vastavat inventari ja kompetentsi, mis aitab noortel valmistuda praktikale minekuks ja mõista inseneriteaduse aluseid paremini, seda eelkõige praktikas.
Koostöö kutsehariduskeskusega ei tähenda, et gümnaasiuminoored omandavad mõne kutseameti. Täpselt samamoodi ei tähenda ettevõttes praktikal käimine sõnnikuhargi tegelikus elus rakendamist, vaid ainetundides omandatu kinnistamist, juhtimise, planeerimise juurdeõppimist vaatlus-, analüüsi- ja teiste meetodite teel.
Omavalitsusliidu riigigümnaasiumi töörühm koguneb kolmandat korda eesmärgiga vormistada omavalitsusliidu ettekujutus maakonna vajadustest ja gümnaasiumi seostest.
Koosolekul teeme kokkuvõtteid varasematest töörühmadest, arutame läbi noorte ja lastevanemate arvamuse. Omavalitsusliidu seisukoha esitame haridus- ja teadusministeeriumi loodava riigigümnaasiumi asutamise töörühmale.
Maapiirkonna noored on sundvaliku ees- elukohta pole
Noored on tihtilugu sunnitud oma kodukohast ära kolima või on takistatud nende tagasipöördumine kodukohta, kuna ei leia soovitud elamispinda. Väätsal ja Väätsa valla lähiümbruses puuduvad üürikorterid, seevastu nii korteri kui maja ostmise võimalus on olemas. Noored kellel tihtilugu sissetulekud veel puuduvad või on kesised ei saa kalleid lahendusi omale lubada ning on sunnitud iseseisva elu alustamiseks võimalusi kuskil mujal otsima.
Kui noor inimene soovib oma iseseisvat elu alustada tähendab see kodunt välja kolimist. Olenemata tema vanusest, õpingutest gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis vajab ta elamiseks oma ruumi, tihti vanematest eemal. Maja esimeses järjekorras keegi ostma ei hakka, korterit samuti. Nelja ja kolmetoalise korteri üürimine käib alguses, eriti kui töötatakse õpingute kõrvalt, üle jõu. Nii juhtubki, et kui elamispinda ei leia, pead minema sinna kus seda on- Tallinna või Tartu.
Väätsal on korterid ja majad ainult müügiks. Väätsal on 18 kortermaja, enamus neist asuvad Väätsa alevikus, kaks väiksemat on Piiumetsas ning neli Lõõla külas. Vallas elab ligi 1300 elanikku, kortermajades umbes pooled. Nõukogude ajal oli kombeks ehitada kõigi mugavustega suuri kortereid, 1 ja 2 toalised korterid on paljudes maapiirkondades selges vähemuses. Kinnisvaraportaalide andmeil on Väätsal müüja 5 maja, kaks 4 otalist ja üks 2 toaline korter. Viimane on pigem erand. Tegelikult on veel kunagise kolhooisjärglase Väätsa Agro omandis kortermaju ja kortereid, mis kõik on ostetavad. Sama olukord on Paides, Imaveres, Türil jne.
Elamiskulud on tihti mitmetoalistes korterites liiga suured. Mida väiksem kaugkütte piirkond, seda kallim võib toasoe olla- katlamaja püsikulud ei vähene, olenemata inimeste arvust. Suuremaks mureks maapiirkondades on aga kortermajade olukord. Enamasti on kortermajad renoveerimata. Vastupidiselt linnastunud piirkondadele pole korteriühistu teemad ja võimalused maapiirkondades piisavalt võimendunud. Renoveerimist takistavad ka inimeste väiksemad sissetulekud. See kõik tingib olukorra, kus 1- 2 toalist korterit on noorel inimesel normaalne üleval pidada, kuid suuremad pinnad käivad ka täiskasvanutel üle jõu.
Majandus- ja taristuministri Urve Palo algatus riikliku korterelamu programmi loomiseks on lausa hädavajalik. Ministeeriumi poolt vaadates on küsimus tööjõu vabas liikumises, võin Väätsa näitel kinnitada, et Väätsa Agro uut lautade näitel see ka nii on. Samuti on küsimus noorte võimaluses oma kodukohas elada või sinna tagasi pöörduda. Kui Eestis on vaid 2% riiklikke/munitsipaal üürikortereid, siis teistes Euroopa riikides jääb avaliku sektori panus 20- 40% kanti. Turu isereguleerijate fännidele võin kinnitada, et Eestis ei leidu nii rumalaid ettevõtjaid, kes tahaks ise maapiirkondadesse korterelamuid ehitada, jääb üle avaliku sektori panus.
Lahendus?!
Selge on see, et Väätsa vald ei hakka kortermaju ehitama ega renoveerima. Oleme seda teemat sotisidega omavahel ja volikogu maakomisjonis arutanud. Mõned mõtted meil on. Esiteks püüame korteriühistutele hakata pakkuma tuge korteriühistu juhtimisel, et haldussuutlikkus kasvaks, võlgalsed kaoksid ning tekiks plaan ja võimalus majade renoveerimiseks.
Kuna saadaval on ainult 3 või 4 toalised korterid, siis planeerime katsetada ühiselamu tüüpi lahendusega. Renoveerime näiteks 4 toalise korteri ja võimaldame seal elamist 2- 3 inimesel. Köök, vannituba ja wc on ühiskasutuses. Püüame saavutada nii hea keskkonna, et see oleks kavaliteedilt vähemalt sama hea kui kõrgkoolide juures olevad ühiselamud.
Kui kellelgi on hädi mõtteid välja pakkuda, kuidas üürikorterite puudust lahendada, siis andke tuld!