Järvamaa horoskoop 2018

Aastatega on Eesti rahva usk ennustamisse järjest suurenenud, kahjuks eluolulisi või poliitilisi ennustusi tehakse vaid näpuotsaga, samas mõjutavad need küsimused meid igapäevaselt. Vaatasin klaaskuuli ja männikasvude pealt, ladusin kaarte ja arvutasin tähtede seisu, mõnikord rääkis minuga mu sisetunne. Seega on tegemist suurepärase horoskoobiga, ennustuse, mitte ettekuulutusega. Leidke siit see, mis teid kõnetab ning kes huvitub konkreetselt enda aastast, siis kohvipaksu pealt võin ka seda vaadata.

 

Jäär 21. märts - 20. aprill

Kui olete jäär, siis märtsis tuleb ette kõhklusi uuele töökohale asumisega, kuna hea pakkumine tehakse Tallinnast. Juulis, puhkuse ajal otsustate asja uurida, sest tasuvate töökohtade teema jääb teid kripeldama. Arvatavasti avastate, et tehnoloogia areng seab uued nõudmised töö tegemisele ning Järvamaal süveneb nokk kinni ja saba lahti olukord, kus töökohti ei looda sellepärast, et pole uute oskustega töötajaid ja vajalikke töötajaid pole seetõttu, et töökohti pole. Kuna maavalitsust enam pole, lasub suur vastutus olukorra muutmisel kolmel omavalitsusjuhil. Peenhäälestamisest siin ei piisa, vaja on julgust ja tahet suuremaid riske võtta reformide tegemisel. Võite aga avastada, et riskijulge juht on ainult jäärast Järva vallavanem Rait Pihelgas, kes üksi IRLi konservatiivset joont mõjutada ei suuda.

Sõnn 21. aprill - 20. mai

Tänu oma avameelsele käitumisele pälvite paljude inimeste imetluse. Imetlejaks olete ka ise, sest Järvamaa on piimamaa – E-Piim, Väätsa Agro, OÜ Estonia jt ning kõige tipuks rajatav piimatööstus. Ärge aga laske ennast eksitada, sest sellise töökohtade arvuga tööstuse loomine on pigem erand. Kui soovite sellest kantuna ettevõtlusega alustada, siis kindlam oleks alustada millegagi, kus töötajaid on pigem vähem ja tehtav töö on kõrgema lisandväärtusega. Hoolimata kahtlustest rõõmustate RMK kolimise üle Järvamaale, kahjuks tulevad töökohad ainult Paide, mitte Koerusse või Türile.

Pilt www.hm.ee

Kaksikud 21. mai - 21. juuni

Teie aasta on täis loomist ja võite, suudate nakatada usuga kõige pessimistlikumad inimesed. Urmo Reitav, Paide Riigigümaasiumi direktor on tähtkujult kaksik ja parim näide selle tähemärgi kiirest, taiplikust ja hakkajast esindajast. Aasta 2018 on meeskonna loomise aasta, mis tähendab, et kõik Järvamaa parimad õpetajad otsitakse tikutule valgel üles. Järva vallale, kus on 3 gümnaasiumimõõtu kooli, on mõtlemisainet palju. Mais tuleb koalitsiooni lauale kaks varianti – kas valmistuda koolide järk- järguliseks sulgemiseks või liita kõik kolm üheks. Suve keskel, uue eelarve arutelul tekitab see pingeid koalitsioonis ja novembris juba volikogus. Türi vallavalitsus aga ei anna ühtegi konkreetset ja kindlat sõnumit Türi Ühisgümnaasiumi tuleviku kohta, mistõttu on oht aasta teises pooles häid õpetajaid kaotada riigigümnaasiumile. Jätkatakse varasema plaaniga vaadata, kui palju õpetajaid ja noori riigigümnaasiumisse läheb ning seejärel kavatsetakse otsustada, kuidas või kas gümnaasium jätkab ning mis saab hoone renoveerimisest. Paide linnapea Priit Värk vaatab kõiki arenguid pealt ning on rahul.

Vähk 22. juuni - 22. juuli

Olete optimistlik inimene, kuid kui elate väljaspool Türi või Paide linna, jääb teile mõistetamatuks, milleks seda haldusreformi vaja oli. Ootate kuni juunini oma valla või linna äkkrikastumist, mida suure suuga lubati juhtuvat kui palju omavalitsusi kokku pannakse. Hoolimata teie isiklikest suhetest, hakkab suve lõpuks pärale jõudma teadmine, et raha ja töökohti juurde ei tule ning elanike arv väheneb jätkuvalt. Ootuspäraselt märkate, et Paide ja Türi ühinemistest ei teki sisult uut omavalitsust innovatiivse lähenemisega, jääb mulje, et tegelikult liideti väiksed omavalitsused lihtsalt suurematega ja kõik läheb vanaviisi edasi. Oht on enne jõule kõiges selles pettuda.

Lõvi 23. juuli - 22. august

Aasta alguses olete tasakaalutu ja emotsionaalne, vajate puhkust. Seekordseid puhkuseplaane tehes ärge mõelge Läti või Soome veeparkidele, vaid tehke plaanid Järvamaal puhkamiseks. Türi Ringhäälingumuuseumis on teid uus näitus ootamas ja Alpaka kasvatuses saate koos lastega üliarmsa elamuse. Avastate kindlasti enda jaoks Valgehobusemäe uuenenud võimalused. Kui lund jätkub, on teie tervise huvides mõttekas seda külastada juba talispordi tegemiseks. Üllatusena naudite Kesk- Eesti veemõnusid, kui külastate suvel Väätsa paisjärvel avatavat wakeparki või uuenevat jalgrattamuuseumi. Järva–Jaani Vanatehnika Varjupaik areneb Euroopa rahade toel kõvasti. Kui olete nostalgitseja, siis külastage seda kindlasti.

Neitsi 23. august - 22. september

Vastupidiselt arvamusele ei käitu neitsid alanud aastal õrnatundelisena, pigem ütlevad oma arvamuse kindlalt välja ja seisavad selle eest. Märkad, et omavalitsused Järvamaal plaanivad või alustavad ehitustegevustega ja tunned arengutest rõõmu. Septembris vana tuttavaga kohvitades võite aga mõtlema hakata, et ehitatakse ainult omavalitsuste ühinemiseks saadud rahade eest ning sisulisi murekohti nagu madalad palgad, paigalseis hariduspoliitikas, elanike lahkumine see tegelikult ei muuda. Novembriks saab teil kõrini ainult ehitustega eputamisest ning otsustate sellest kõigest Järva Teatajasse kirjutada, võib juhtuda isegi, et liitute erakonnaga.

Pilt www.sipr.ee

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Tunnete sellel aastal soovi midagi tähelepanuväärset korda saata ning liitute Arvamusfestivali vabatahtlike meeskonnaga. Teenekas Arvamusfestivali korraldaja Maiko Kesküla, kes osutub juhuslikult teiega ühes tähemärgis sündinuks, kaasab teid strateegiliste plaanide tegemise juurde. Augustiks on oodata head ilma, seega soovite korrata eelmise Paide linnapea Siret Pihelga õnnestunud ideed Paide keskväljak juba enne festivali toimumist ümber korraldada inimeste puhkealaks. Seekordseks õnnestumiseks on sellest aga vähe, sest peate suutma rohkem Paide ja ümberkaudseid ettevõtjaid meelitada enda kasuks pöörama 10 000 külalise siinviibimist.

Skorpion 24. oktoober - 22. november

Käesoleval aastal olete pigem hakkaja kui pealtvaataja. Otsustate oma oskuseid täiendada ja soovite juurde õppida IT oskuseid, mis tänapäeval peaaegu igas töös vajalikud on. Avastate aga, et tänapäevast IT-d ei saa Järvamaal täiskasvanu kuskil õppida, kutsehariduskeskuses pakutav ei paku seda, mida vaja. Seetõttu olete tähelepanelikum ning märkate ootamatult, et juba aasta aega kuluaarides räägitud jutt Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Kehtna Kutsehariduskeskuse liitmisest on hoogu võtmas. Järvamaa omavalitsusjuhid reageerivad, kuid lahenduste pakkumisega võib olla juba hiljaks jäädud, ministeerium astub samme oma plaanide teostamiseks.

Ambur 23. november - 21. detsember

Tõenäoliselt saate sellel aastal rohkem tunnustust kui tavaliselt. Kui olete lapsevanem, siis saate ka teie lapse klassijuhatajalt kiita tema saavutuste eest. Vabas õhkkonnas läheb jutt koolireformile ning teid huvitab, kas Paide või Türi põhikoolides on plaanis lisaks uuele koolimajale ka muudatused haridusjuhtimises. Saate vastuseks õpetaja särasilmse seletuse, mida kõike ta teha kavatseb, kuid koju minnes mõistate, et suured muutused algavad tegelikult linna- või vallavalitsuse plaanidest, mis on pehmelt öeldes kesised. Oktoobri alguses võite avastada end haridusteemalist petitsiooni üle andmas või suisa meeleavaldust korraldamas.

Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar

Üldiselt kaljukitsi poliitika ei huvita, kuid aasta teisel poolel olete sõpradel külas, võib juhtuda, et isegi saunas ning ennustate Järva-, Viljandimaa riigikogu valimiste esinumbreid. Reformierakonnal Jürgen Ligi ja Rait Pihelgas, sotsidel Helmen Kütt ja Lauri Läänemets, IRLil Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder, Keskerakonnal Kersti Sarapuu ja Helmut Hallemaa, EKREl Jaak Madisson ja Priit Põder, Vabaerakonnal Ain Ostra ja Alo Aasma. Paljud on liiga kaua poliitikas olnud, mõtlete, ja viskate kõvasti leili.

Pilt www.paidemek.ee

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar

Veevalajad on oma ajast ees, nad näevad teistest paremini tulevikku ning proovivad visalt meid kõiki sinnapoole tüürida. Veevalaja on üldiselt rahutu, kui välja arvata suveperiood, kus tehakse pikem mõttepaus. Mai alguseks peaksid aga kõik veevalajad pöörama pilgud Väätsa Põhikooli poole. Aasta lõpuks on veevalajast direktor Margo Sootla tõusnud oma rahuliku olemise, kuid suure üle-eestilise toetajaskonna ning Järvamaa olulisema hariduselu eestvedajana maakonna mõjukaimate inimeste sekka.

Kalad 19. veebruar - 20. märts

Olete üldiselt kõigega oma elus rahul kuni ühel päeval paelub teid ühistranspordi teema. Järvamaal lahvatab arutelu, mida teha riigi lisatoetusega maakondlikule ühistranspordile. Valikuid on kaks – kas panna rohkem busse sõitma või muuta mõned liinid tasuta sõidetavaks. Olete kategooriliselt ühe variandi vastu ning jälgite hoolikalt arutelu. Otsus kaldub sõiduarvude suurendamise suunas. Võib juhtuda, et kokku lepitav kompromiss jääb teid häirima.

 

Ilmus 23. jaanuar 2018 Järva Teatajas


Minu uus väljakutse on täiesti teisest ooperist!

Lasin ennast vahepeal laulatada ühe startup ettevõtmisega, sest palju vaba aega ei mõju pärast väljapuhkamist kuigi hästi, võib lausa laiskuseks välja areneda.

Kui valimistel rääkisime ideest Uberi jagamismajanduse loogika põhjal ühistranspordisüsteemist Türi vallas, mida nüüd ministeeriumid edasi ajavad, kuid kahjuks ilma Türi valla osalusõhinata, siis samadel põhimõtetel ettevõtmine potsatas juba minu postkasti tegelikult valimispäeva järgsel hommikul.

Liitusin startup CareMate entusiastliku tiimiga alles hiljuti. Meie idee on lihtne - aitame perekondi kelle lähedane (eakas, erivajadusega inimene) vajab kodus tuge, alates koristamisest ja toidu tegemisest kuni pesemiseni või tõstmiseni (hind mõistlik 10 euri tund). Lihtsamalt öeldes tahame anda igale inimesele võimaluse oma elu elada, sellele kes tuge vajab ja sellele kes hooldama peab, sest tihti tuleb hooldusvajadus ootamatult ja võib terve su elu uppi lüüa.

Uberile sarnaselt viime kokku need kes seda tööd teha tahvad ja need kellel abi vaja läheb. Töötajad peavad läbima lühikese veebikoolituse nagu taksomajanduseski. Nii töö tegija kui tellija saavad ise öelda kuna, kaua ja mida nad on nõus tegema. Kusjuures töö tegija saab suurema tunnitasu kui selles valdkonnas muidu makstakse.

Oleme oma mõttega alles alguses ja hetkel Ajujahi TOP 30 seas. Et edasi jõuda, siis peame mõtte töösse lükkama ja käibenumbreid näitama. Meil on olemas Tallinna piirkonnas koolitatud töötajad ja otsime mõnda inimest, kes on nõus meie teenust proovima. Seega, kui sul on huvi või on kedagi soovitada, siis sellest oleks lähinädalatel väga suur abi. Anna mulle kindlasti teada!

Kui keegi kohe aga teenust ei vaja, kuid üldiselt võiks see vajadus olemas olla, siis meid aitaks ka lühikesele küsimustikule vastamine, et saaksime paremat teenust pakkuda. Aitäh!

Minu rida on osa turundusest ja müügist, milles küsimus, sest olen kõike seda varem teinud... mõtlesin algul nii. Pean aga tunnistama, et palju põnevam on, sest see mida varem olen teinud on täiesti teistel loogikatel põhinenud. Mul on kõvasti õppida ja see on just see, mis sobib - tunnen, et ei oska paljut ja pean õppima, st arenen, avastan ja see motiveerib. Tegelikult on CareMate peaaegu sarnane ühele meie valimislubadusele Türil, et eakaid inimesi mitte üksildusse jätta, vaid neid omavahel suhtlema panna. Vb õnnestub mul saadavat kogemust ka Türi valla osas rakenda, sest mida aeg edasi, seda südamelähedasem teema on.

Kui palju poliitikale ja kui palju startup elule oma aega pühendan, veel ennustada ei oska. Kõik sõltub võimalustest ja pakkumistest ning mis veel tähtsam - tulevikuväljavaadetest, et jätkuks väljakutseid. Türi asju ajan kindlasti edasi, sest on mida urgitseda ja on mida ellu viia, pealtvaatajaks ei kavatse jääda ja elementaarne on see, et Väätsa rahvaga paugutame ka koos edasi.

Kõik head ja samuti kriitilised mõtted neil teemadel on minu poolt igati oodatud.

 


Türi vallavalitsuse politiseerimine

Endise Käru vallavanema Elari Hiisi jaoks eraldi töökoha loomine Türi vallavalitsuses, Isamaa ja Respublica Liidu sisemine võimuvõitlus ning koalitsioonipartneri Reformierakonna jõuetu roll selle pealt vaatamisel, tekitavad kogu türi valla tuleviku osas muret.

Olukorda, kus Türi vallavalitsusse loodi ametikoht selleks, et erakonnakaaslane tööle võtta, võib nimetada lauspolitiseerimiseks. Taolist üleolevat avaliku võimu ärakasutamist heidetakse tihti ette Tallinna linnavõimule. Ilmselt on juhtunud sama Türil, kus IRL on liiga kaua valda juhtinud, mugavaks ja julgeks muutnud ning neil kipub tekkima arvamus, et Türi kuulubki neile ja omavolitsemine on lubatud.

Arvasin, et minu mõtlemine on liiga rikutud, et IRL nii alatult käituma ei hakka, et "oma mehele" ametniku töökoha loob. Ma eksisin. Tegelikult paistis kogu skeem kohe välja ja kuigi olime volikogus vastu algsele ideele, siis tagant järgi tarkus on see, et oleksime pidanud jõulisemalt sekkuma.

Vallavalitsuse algne ettepanek oli luua ametniku koht, mille nimetus oleks abivallavanem. Igas teises suuremas omavalitsuses ei ole abivallavanem ametnik, vaid poliitiline ametikoht, mis tuleb ja läheb koos vallavanemaga. See on nii Paides, Järva vallas, Tartu ja Pärnu linnas, peaaegu igal pool. Abivallavanema koht luuakse neis valdkondades kus võimu teostav koalitsioon on seadnud prioriteedid ning soovib oma eesmärke ellu viia. Täiesti normaalne ja kõigile arusaadav lähenemine, mida oleksime opositsioonina kindlasti toetanud, väljendasime seda ka volikogu istungil.

Pärast mõningast arutelu volikogus otsustati ametikoha nimetus muuta abivallavanemast vallavanema abiks. Nimetuse järgi referent, kuid töö sisult mitte tippametnik, kuhu ametikoht struktuuris paigutati, vaid pesuehtne valdkonna juht.

Kogu politiseerimise skeemi toetas tõsiasi, et Elari Hiis kinnitati eelmise aasta lõpus vallavalitsuse liikmeks ja ühtlasi vallavanema asendajaks. Esiteks on praeguse võimukoalitsiooni tava, et kõik vallavalitsuse liikmed on ühtlasi vallavalitsuse töötajad. Teiseks ei saa vallavanemat asendada inimene, kes ei tea mis igapäevaselt majas toimub, juba ainuüksi see viitas, et Elari Hiis peab vallamajas tööle asuma.

Milles on mure? Mure seisneb selles, et ametnik ei lahku koalitsiooni muutudes, vaid on kinnitatud põhimõtteliselt igaveseks oma tööpostile. Vallavanema vahetudes pingestavad aga poliitilised ametnikud kogu valla juhtimist, kuna oht kahe erineva juhtimisnägemuse põrkumiseks on suur. Arvan, et ma ei pea põhjendama mis on halba selles, kui avaliku raha eest luuakse võimul oleva erakonna liikmele ametniku töökoht!

Üks põhjus, miks poliitilist abivallavanema töökohta ei loodud, peitub kindlasti ka IRLi sisemises võimuvõitluses. Nimelt on selge, et vallavanem Pipi- Liis on valinud taktika, kus kedagi temaga samaväärsele positsioonile ei lasta. Ametniku tasandil olevad alluvad, isegi kui nad on sinu erakonnakaaslased, ei saa nautida vallajuhtimisest tulenevat populaarsust. Keegi ei kasva üle pea, seega puuduvad konkurendid. Iseenesest on minu jaoks endine Käru vallavanem Elari Hiis mõistlik ja võimekas inimene, ei saa tema kohta midagi halba öelda ja eks IRLi Türi pool mõistab seda samamoodi ja näeb ohtu endale. Seda enam võib tunduda alandav, et sellise tasemega mees paigutatakse ametnikuks mille nimetus on vallavanema abi ning mängitakse poliitiliselt auti (sõnum Käru inimestele).

Kurb on see, et IRLi sisesed mängud mängitakse avaliku rahaga, luuakse poliitilisi ametniku kohti ning muudetakse kogu vallajuhtimist järjest segasemaks. Selle kõige juures on kannatajaks heausksed inimesed. Näiteks need ülejäänud, kes sellele ametikohale kandideerisid ja tõsimeeli uskusid, et neil on lootust. Nad muudeti ühe erakonna mängukanniks, kelle kattevarjus vormistati eelnevalt tehtud põhimõttelist otsust.

Türi valda ei juhi IRL üksi, olulise mõjuga koalitsioonipartner on Reformierakond. Arvestades kogu seda politiseerimise protsessi, saab tekkida vaid kaks küsimust. Esiteks, kas Reformierakond üldse on kursis millega vallavalitsus tegeleb? Kahjuks pole ühtegi Reformierakonna liiget vallavalitsuses, mis tähendab, et igapäevaküsimused, mis aga annavad otsustamisel infoeelise, lähevad neist mööda. Arvestades kohtade arvu volikogus, siis peaks õigustatult abivallavanema ametikoht kuuluma hoopis Reformierakonnale!? Ei oskagi pakkuda, miks jõuhooba omavad reformierakondlased selles küsimuses eemale jäid. Häid inimesi on neil kindlasti võtta, näiteks Koigi endine vallavanema Margo Hussar, kes pidi tööd nüüd Raplast otsima või Reformierakonna nimekirjas hea tulemuse teinud Kristina Gudinas.

Teine küsimus võiks olla, et kui Reformierakond teadis sellest plaanist, siis miks sellisel politiseerimisel üldse lastakse toimuda?

Muideks, võimu hoidmiseks sobivad sellised skeemid hästi, ma ei taha kellegi pädevust kahtluse alla seada, antud juhul ainult politiseerimise vaatenurgast vaadates võiks küsida kui palju on veel Türi vallal juhtivaid ametikohti, kus olevad inimesed ei ole seotud võimul oleva erakonnaga? Isegi kui on võimalus rahulikult ja viisakalt luua vallavanema kõrvale abivallavanem või kaks, betoneeritakse oma inimesed ametnikuna isikkoosseisu, olgu selle põhjuseks erakonnasisene rivaalitsemine või teadlikult valitud taktika. Olen varasemalt juba viidanud, et selline sõltuvusahel kus juhid ja juhtivametnikud on peamiselt ühe erakonnaga seotud, pidurdab kogu omavalitsuse arengut, sest kuidas sa ikka parteikaaslast tema laiskuses või rumaluses korrale kutsud.

 

 


Arvamus eelarvamusest

Järgnevalt saate lugeda mu ema kirjatükki, nimelt on ta juba mitmes kord ülikoolis haridust omandamas, sedakorda andragoogikat ning peab õppetöö raames ühe kirjatüki kuskil avaldama. Mul on au, et just minu blogis :)

 

Arvamus eelarvamusest

Hille Läänemets

13.12.2017

 

Mis on eelarvamused ja kuidas need mõjutavad meie elu? Miks täiskasvanute hulgas on nii palju neid, kes võiksid edasi õppida või midagi uut õppida kuid jätkavad oma elu vana malli järgi, kuigi on näha, et see neid edasi ei vii ja ei aita.

Õppimise suhtes on palju eelarvamusi. Need on elu jooksul välja kujunenud hoiakud.

Eelarvamused õppimisest varjutavad täiskasvanuõppe võimalused.

Eelarvamusi võib kohata igas eluvaldkonnas. Mis siis tegelikult ikkagi on eelarvamus?

On üldtuntud teadmine, et eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist. Eeskätt kasutatakse seda sõna negatiivse eelhoiaku kohta.

Eelarvamus hävitab juba eos igasuguse motivatsiooni. Hävitab juba enne kui ollakse tutvunud lähemalt võimalustega, mida pakub õppimine täiskasvanueas.

Tõepoolest, õpime läbi elu, õpime kogemustest, pisiasjadest. Miks siis mitte avastada enda jaoks midagi täiesti uut, mis aitab meil elus astuda samme uues suunas, aitab pöörata uus lehekülg kui vana enam ei toimi või on oma võlu kaotanud. Niisama kodus istudes ei kasva rahakott ja ei arene inimene. Ikka on vaja panustada teadmiste ja töö või tegevusega. Kutsun koos mõtlema – kuidas saada jagu eelarvamustest ja teha see esimene samm taas õppima asumiseks. Kas õppimise takistuseks võiks olla ka kauge vahemaa? Näiteks maapiirkondades, kus õppimiseks tuleb sõita kuhugi teise linna.

Objektiiv.ee avaldas internetis artikli (6.09.2017) sellest, et  Cornwelli ülikool kutsub üles õppijaid kandma ette kursusekaaslaste negatiivsetest reageeringutest plaanitavale programmile. Artiklis öeldakse: „eelarvamused on kui kitsarinnalisuse, kiusamise või heidutamise aktid üksikisikute või rühmade tegeliku või tajutava erinevuse (ingl.k. diversity) aspektide alusel.“

Lihtsamalt öeldes on eelarvamus hirmu erivorm, uskumus, mis ei vasta tegelikkusele.

Eelarvamused õppimise suhtes kitsendavad meie elulisi võimalusi. Omandades uusi teadmisi, mis on seotud varasema töökogemusega, tõstab inimene oma kompetentsi sel alal. Selline koolitamine võimaldab panustada oma töösse rohkem, mille tulemusel tõuseb tõenäoliselt ka palk. See omakorda aitab tõsta elatustaset ja suurendab rahulolu.

Uue asja õppimisega kaasnev uudishimu ja ootus korvavad näilise ajapuuduse. Tunne, et elutempo on kiirenenud ja sellega kaasnev mõte, et pole aega õppimiseks ega ka muude asjadega tegelemiseks, on samuti üks osa meie eelarvamustest. Aeg on siiski suhteline mõiste – kas meil on seda vähe või palju – sõltub meist endist. Või taas eelarvamustest?

Ka vanusele ja soorollidele on palju omaseid stereotüüpe/eelarvamusi, Justkui ühte vanusegruppi kuuluvatele inimestele oleksid omased mingid kindlad omadused, mis näiteks takistavad õppimist.

„Stereotüpiseerimine lähtub oletusest nagu oleks olemas ühele või teisele soole, rahvusele, vanuse- või muule grupile omased tüüpilised keskmised omadused“ (Kuusik, Davidjants, Papp, 2016). „Stereotüübid mõjutavad seda, kuidas ühiskonnas teatud rühmi nähakse, aga ka seda, kuidas sellesse rühma kuuluv inimene ise ennast näeb“ (Kuusik jt, 2016).

Eestis on täiskasvanud inimesel võimalik leida endale sobiv õppevorm ning saada abi ja toetust õppimiseks ka ühiskonnalt. Ärgem laskem eelarvamustel pidurdada oma uudishimu. Õppimine ja teadmiste omandamine aitab elada ja annab elule uue vaatenurga. See arendab ja annab meile nii vajaliku võimaluse taas tööle asuda ja ühiskonnas ennast kasulikuna tunda. Annab võimaluse läbi täiesti uue asja õppimise luua uut väärtust. Vaja on vaid murda eelarvamused meis endis või siis ka meie lähedastes. Vaatame endasse ja mõtleme – kas täisväärtuslikku elu takistavad eelarvamused ikka on meile vajalikud?

 

Allikad:

A.Kuusik, B.Davidjants, Ü.-M.Papp, 2016, Teabematerjalide koostamine: kuidas vältida stereotüüpe ja eelarvamusi? Käsiraamat. lk 9

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Objektiiv.ee, 6.09.2017, Ülikool kutsub tudengeid kituma LGBT-agendale negatiivselt reageerijate peale.    http://objektiiv.ee/ulikool-kutsub-tudengeid-kituma-lgbt-agendale-negatiivselt-reageerijate-peale/

 


Väätsa valda juhiti heaperemehelikult

Nädalavahetuse Järva Teataja artiklist jäi kõlama justkui Väätsa rahaasju oleks vastutustundetult juhitud. Kuna esitatud arvamustes kõlas rohkem poliitikat kui arusaamist ning artiklis oli kokku pandud mitu erinevat teemat, pean vajalikuks olukorda selgitada.

Viimastel aastatel on Väätsale ehitatud uus eakate kodu, renoveeritud koolimaja, investeeritud hariduse sisusse, rekonstrueeritud veetrasse ja viimasena valmis aleviku järve puhkeala esimene etapp. Taolised mahukad arendustööd eeldavad head planeerimist ja seda seni Väätsal ka tehti. Ütleme nii, et Väätsa ühines kui kaunis pruut, kui võrrelda investeeringute vajadusi varasema Türi vallaga, kus peaaegu kõik on veel tegemata.

Väätsa valla II lisaeelarve koostati sügisel, vahetult enne valimisi, seda eesmärgil, et ühinemisel oleks raha asjad korras. Lisaeelarve koostamise põhjuseks oli sihtfinantseeritavate tulude ja kulude eelarvesse võtmine ning teiste tulu- ja kuluridade korrigeerimine vähemaks vastavalt tegelikule laekumisele. Sealhulgas vähendati teenuste müügi tulusid, korrigeeriti tulumaksu laekumist jne.

Toonase lisaeelarve ettepanekud tegi vallavalitsuse asemel volikogu eelarve- ja majanduse komisjon, mille koosolekust võttis osa Türi valla finantsjuht, kuna alates 2017. aasta algusest osutas finantsjuhtimise ja raamatupidamise teenust Väätsale Türi vallavalitsus. Iga eelarve rida arutati omavahel läbi ja aluseks võeti finantsistide ettepanekud.

Ilmunud artiklis oli kokku pandud kaks asja - likviidsus ja eelarve tasakaal, mida selliselt vaadates võibki valesti mõista.

Väätsa, kui väikese valla suuremad investeeringud on vajanud igal aastal arvelduskrediidi (arvelduskrediit on ajutine laen, paljud omavalitsused kasutavad seda võimalust, sest raha jaotub aasta jooksul võrdses osas, millest saaks ainult väikeste osade kaupa ehitajale maksta, või projektidena mingil hetkel ühe suure summana) võtmist, et eelarvesse ei tekiks ajutist auku. Tihti tuleb ehitajale välja maksta suurem summa, mis valla eelarvesse laekub projektirahadena mitmeid kuid hiljem.

Näiteks 2016. aastal võeti ligi 500 000 eurot arvelduskrediiti, vastasel juhul poleks mitmeid kuid palku saanud maksta. Kõige selle juures on olnud Väätsa valla finantsvõimekus heas olukorras, sest näiteks Eesti ühe suurima valla, Tartu valla, arvelduskontole jääb pärast palkade maksmist ainult 9000 eurot.

Sarnane toimimine oli Väätsal ette nähtud 2017. aastal, vastavalt volikogu otsusele võis arvelduskrediiti võtta kuni 100 000 eurot. Kuna toimus valdade ühinemine, siis Väätsa vallavalitsus jättis viisakana otsuse tegemise uuele Türi vallavalitsusel, sest juhtimissoovid võisid olla teised ja nagu näha, siis uus vallavalitsus mõistlikel põhjustel krediiti välja pole võtnud. Ilma eelarves ette nähtud arvelduskrediidi võtmiseta pidigi aga juhtuma olukord, kus palkasid maksta ei saa, enne kui projektirahad laekuvad. Täiesti normaalne eelarve protsess.

Eelarvet mõjutab aga tõsiasi, et Väätsale ehitatud rekreatsiooniala ehitus venis märgade sügisilmade tõttu. Nimelt vajus kaldale ehitatud tuletõrje veevõtu koha toru pidevalt paigast ära mudase pinnase liikumise tõttu. Septembris teavitas Väätsa vallavalitsus Türi finantsjuhti, et plaanitud projektiraha tagasi saamisega 2018. aastal tuleb ilmselt raskusi, mida ikka juhtimise juures ette tuleb.

Küsimuse lahendamine on tõesti jäänud uue vallavalitsuse teha, sest valimiste ajal ei olnud enam mõeldav volikogu poolt eelarve muutmine või teiste otsuste tegemine. Lõppkokkuvõttes on Väätsa valla eelarvesse ajutist raha juurde vaja, sest plaanitud projektiraha laekumine toimub 2018. aasta alguses. Rõhutame, et raha laekub, kuid plaanitust hiljem!

Lahenduse leidmisega oleks pidanud tegelema ükskõik kelle poolt moodustatud vallavalitsus ja täna on sellega hästi hakkama saadud. Taaskord olukord, mis aeg ajalt eelarve juhtimisel ette tuleb.

Mis puudutab eelarves tulude ja kulude planeerimisse, siis ei ole planeeritud õhku nagu kahtlustatakse. Lisaeelarvesse võeti heauskselt kõik need tulud, mida raamatupidamine Väätsale ette andis.

Küll aga tuleb eelarve juures alati ette olukordi, kus mingil põhjusel laekub rohkem või vähem raha või läheb mõni kulurida suuremaks. Selle jaoks on reeglid näiteks kuluridade ümber tõstmiseks. Kui on näha, et valla tulude ja kulude tasakaal läheb mingil põhjusel paigast, siis peab vallavalitsus sekkuma.

Näiteks oli planeeritud Väätsa eelarvesse 10 000 euro suurune tulu laekumine vallale kuuluva korteri müügist. Kuna esimene pakkumine luhtus, tuleks korter uuesti enampakkumisele panna. Vahepeal on vajadused muutunud ja Türi vallavalitsus otsustas korterist sotsiaalkorteri teha. Täiesti mõistlik otsus. Eelarve jaoks tähendab see aga omakorda puudujääki, mis varasemate otsustega kuidagi seotud pole.

Viimasel Türi valla volikogul kõlas murenoot, et kas endise Türi valla elanikud peavad Väätsa kulusid kinni maksma. Nagu eelnevalt kirjutatud, ei pea. Küll aga võib ka nii ühinemisele vaadata. Sellisel juhul võiks hoopis arvestada, et Väätsa eakate kodu on ainuke Türi valla asutus kes eelarvesse puhaskasumiga 70 – 80 000 eurot aastas panustab.


VIIMASE VÄÄTSA VALLAVANEMA VIIMANE POSTITUS

Täna õhtul, neljapäeval, lõppevad minu volitused vallavanemana. Olen tänaseks olnud 26 päeva vallavanem ilma füüsiliselt ja õiguslikult eksisteeriva vallata. Viimane Väätsa vallavanem. Kes oleks seda võinud kunagi arvata, et mulle see au ja kurbus osaks saab.

Päris palju muutub, kuid veel rohkem on neid asju, mis ei muutu. Muutumata jääb kõik see, mis Väätsast Väätsa teeb.

Mõis on 1. jaanuaril 2018 täpselt sama koha peal täies hiilguses. Eesti Jalgrattamuuseumis toimetab Valdo jalgrataste ja hoonete kallal edasi ning lummab õhinaga tehtud ja arendatud muuseumiga kõiki kes sinna satuvad.

Reopalu inimesed jäävad ikka Paidesse rohkem käima kui ükskõik mis teises suunas. Lõõla lehmad annavad jätkuvalt piima, tõsi, võib juhtuda, et mõned haigestuvad ja antava piima maht väheneb, kuid pigem on oodata toodangu kasvu kui langust.

Saunamäe talu õuel näitab suve teise poole saabumist igal järgneval aastal vana pärna õitsemine ja mesilaste sumin selle ümber. Raid Saar leiutab midagi ja aitab seda teistel teha ning kui antakse veel võimalusi, siis peab kooli aktustel suurepäraseid kõnesid ja kus vaja, seal laulab.

Väätsa mõjuvõimsaim selts Ristikhein tantsib ja laulab, muretseb Väätsa ja väätsakate pärast ning oma aktiivse kooskäimisega teeb kõigile silmad ette. Olku ei unusta akordionimängu ning Henri Väärtmaa kätest ei kao kusagile töötahe ja oskus nautida mustreid, mida murutraktor rohuväljadele joonistab.

Arvatavasti ei ole olemas ka ühtegi väge, mis takistaks rahvamajas tegutseval loomeringil edaspidigi kogunemast, kulda võõbatakse ehetele, surfatakse mustrite virr- varris ning kolmapäeva õhtuti on loomeringi ruum maailma parim paik läbi põikamiseks, sest kohvi, tee, küpsise, värvi ja parfüümi lõhnasegu ning hubane olemine, on üks mõnusamaid Väätsa tundeid sellel päeval.

Kortermajade vahel mänguplatsil mängivad lapsed jätkuvalt liivakastis, turnivad või sõidavad karusselliga ja raudselt läheb karusselli telg uuesti ja uuesti puruks ning see parandatakse uuesti ja uuesti ära. Põllu 3 seltskond ei unusta grillimise mõnusid ning Aia 1 seltsinurgas ei kao kuhugi need hetked kui hea märjuke mõnusa jutu saatel seltsiliste kõrist alla libiseb.

Taavi ei muuda meelt ja peab jalgpalli parimaks spordialaks, mistõttu ei vaibu Väätsa noorte jalgpallikirg, kuigi Ilmar oma suviste rannavolledega järjest rohkem meelitab Järvamaa pairmatele võrguplatsidele.

Väätsa paisjärve vesi ei aja sügelema ja pakub konkurentsi Paide või Türi tehisjärvedele ning meelitab inimesi Väätsale kokku. Roosmaa Igor teeb jätkuvalt jäärada, kuigi peab igal aastal seda projekti enda jaoks lõpetatuks, kuid temas pakatav spordimehe kirg ajab juba esimese korraliku külma saabudes hamba verele.

Vaevalt, et ka Rait Pilipenko oma heatahtlikkuses, humoorikuses ning superheas laulumehelikkuses midagi kaotab, pigem on siin tegemist ikka seisvalt paremaks muutuva veini looga sarnast.

Loomulikult jätkab Tuul huumorihetkede pakkumist ning naerab kaasakiskuvalt oma naljale kohe otsa, nii et sa pead temaga kaasa naerma ja mõtled endamisi, et tegemist on eriliselt hea naeruterapeaudiga. Uuringud aasta ja kahe pärast näitavad jätkuvalt Väätsa Põhikooli head taset, motiveeriva koolikeskkonna olemasolu ning turvalist õhkkonda.

Kui sõidate Väätsa poolt Rooverre, siis teeristis vasakut kätt, esimeses asustatud maja õuel särab täiesti kindlalt varsti saabuvatel jõuludel Väätsa kõige kaunimalt ehitud jõlupuu ning ma ei näe ühtegi põhjust, miks see ei peaks nii olema ka järgnevatel aastatel.

Piiumetsa Kaasikus saadakse kokku, ükskõik kui noored või vanad Piiumetsa inimesed ka ei ole. Samuti pole ühtegi märki sellest, et Arrased loobuksid oma mossearmastusest, mistõttu on garanteeritud, et mossed Väätsa vahel sõidavad ning ka tulevikus sündivad lapsed saavad seda silmailu lähedalt kaeda.

Kui paidekad kipuvad rumalusi tegema, lämmatab neid Väätsa poolt tulev si*ahais nii mis jaksab. Ei kao s*tt kuhugi ja ei kao ka hais!

Röa mõis jääb oma sisult jätkuvalt kättesaamatuks silmailuks, kuid öösel magama minnes rahustab meid kõiki teadmine, et mõisa õuel asuv purskkaev on ilmselgelt Eesti suurim.

Iga kord, kui on piisavalt sulalund ja laste käed veeretavad kokku lumememmed, meenuvad kergliiklustee äärde ehitatud mehikesed meile kõigile ja kui vähegi võimalik, oleme õige ilmaga neid taaskord ehitamas.

Väätsa viljakas, Eesti üks viljakamaid muldasid, jääb kandma igal suvel rohumaid ja viljapõlde, traktoreid ja kombaine. 9. mai kolhoosi puudutus koos Endel Liebergiga on aga iga väätska DNA koodi sisse kirjutatud, tahab ta seda või mitte.

Väätsa jääb, sest meie jääme! Elagu Väätsa vald! Elagu Väätsa Vallavalitsus! Elagu Väätsa rahvas, kes kõik need volikogud ja vallavanemad valinud on! Elagu Väätsa meie südameis!

Ja nüüd Türile poodi, muidu süüdistatakse mind ühinenud valla ühtsuse õõnestamises.

 


PLAAN B

Väga paljud on pärast valimisi minu käest küsinud, et mis on minu plaan B?

Kõigepealt tahan tänada kõiki neid, kes minu poolt hääletasid. 547 häält on Järvamaa mõistes tohutu usaldus ja 3 häält vähem kui senine Türi vallavanem Pipi-Liis. Ainukese vahega, et mul oli kandideerida esimene kord, temal aga varasemalt 439 häälega tulemus all.

Väätsalt sain hääli 145 häält, Jarno Laur tegi eelmistel valimistel Väätsa rekordi 165, arvestades, et seekord oli võimalik valida lisaks IRLi, EKREt, teisi kandidaate, olen tulemusega väga rahul. Kärust 3, seega Türi vallast 399 toetushäält. Seega ei saa rääkida ainult Väätsa inimeste tahtest, vaid Türi elanikud andsid selgelt märku, et värsket energiat Türi juhtimisse on vaja!

Valimistulemuseks kujunes 23 liikmelises volikogus IRL 10, SDE 7, REF 3, EKRE 2, KESK 1 kohta. Sisuliselt oli kaks koalitsiooni võimalust IRL+REF+KESK ja SDE+REF+EKRE+KESK. Loomulikult kompasid kõik võimalusi ja tegid ettepanekuid, kuid otsustas Reformierakond, sest ilma nende 3 hääleta oleks keeruline olnud teistel midagi ette võtta. Seda, miks Reformierakond otsustas senist mugavuskoalitsiooni jätkata, peab nende endi käest küsima.

Tuleb tunnistada, et mul ei olnud välja mõeldud Plaani B. Oli vaid plaan A, valimistel hea tulemus teha ning Türi valla arengule uus hoog anda. Südamega tehtud kampaania tähendab, et elad tugevalt sisse, mõtled ideed niipalju läbi, et kujutad ette nende teostamist ja tulemit. Mitte vallavanema kohast ilmajäämine või teine tulemus valimistel, ei ole raske, vaid just armsaks saanud ideede realiseerimisvõimalusest ilmajäämine. Tõesti väga ebameeldiv tunne, ei soovita kellelegi. Emotsioonid käivad üles ja alla.

Lõiguke SDE Järvamaa valimispeolt. Laulab Kaarel Orumägi oma kirjutatud valimiste laulu.

Kõrvalt vaadates tundub kampaania suhteliselt kerge olevat. Aga ei ole. Kõige raskem on kandidaatide otsimine, sest nemad määravavad suuresti tulemuse ja kui sul juba ühest otsast läheb hästi ning teisest otsast hakkab kärisema või kui päevas räägid 10 inimesega ja saad järjest korvi, on tükk tegu, et end motiveerida. Aktiivse kampaania tegemine on selle kõrval tore tegevus. Ma pole näiteks kunagi oma elus vist nii palju kirjutanud kui nende valimiste ajal :) Lõpuks siis tulemus ja kui see on opositsioon, siis tegelikult paneb mõtlema, kas kõik need pingutused ja ennast salgav töö on seda kõike väärt.

Igal juhul peab keegi opositsiooni jääma ja eks ma olin ka selle võimalusega arvestanud. Rivist see mind välja ei vii, sest tean, et mul on miljon võimalust mida iganes teha. Hetkel on kindel, et uusi teadmisi lähen küll omandama. Olen täiskasvanuõppe olulisusest väga pikalt rääkinud, nüüd saan oma sõnade järgi käituda. Samas, kellel on mõni hea töö pakkuda, siis olen avatud. Oluline ei ole ainult palk, vaid ka väljakutse. Enese teostamise võimalus. Eriti äge oleks millegi võimatuna tunduva tegemine.

Moodustame 7 volinikuga kindlasti tugeva ja konstruktiivse opositsiooni. Lubame, et hoiame silma peal ning sekkume igal hetkel kui vallavalitsuse töös paistab mugavust, laiskust või kui neil saavad ideed otsa. Meie programmiliste seisukohtade eest seisame ning loodame, et mõni neist saab siiski ka ellu viidud, kui mitte vallavalitsuse või volikogu abiga, siis teeme ehk midagi sotsidega ära.

Arvestades, et 4 aastat sai päris kõvasti rakkes oldud, siis on nüüd väga hea võimalus sõprade ja tuttavatega rohkem mõtiskleda, mõned isiklikud plaanid ellu viia. Kõik kellel muresid ja häid mõtteid on, teid ma kuulan samuti hea meelega. Lähme kohvitame (joon tegelikult kakaod)!

Lõpetuseks aga suur tänu kaasteelistele. Kõigile kandidaatidele, kõigile Türi, Väätsa ja Käru inimestele kes abiks olid, kõigile sõpradele ja nõunikele ning kaasaelajatele! Loodan ise, et plaan B saab olema midagi sama suurejoonelist kui seda oli äsja lõppenud Väätsa vald ja võimalus seda valda juhtida!


MIKS VALIDA TÜRIL SOTSIAALDEMOKRAADID

Kui soovime, et Türi areneks, siis vajame midagi rohkemat kui tasane valla juhtimine. Üle saja aasta tagasi andis arengule tõuke paberivabrik, nõukogude ajal Türi EPT. Täna seda ei ole ning niisama olemine tähendab hääletamist hääbumisstrateegia poolt. Meil on oma kogemuse ja ideede läbi pakkuda plaan, kuidas Türi areneks, siia tuleks rohkem inimesi elama ning Türi vald oleks Eestis eeskujuks.

Toon välja 3 põhjust, miks sotsiaaldemokraate valida:

  1. Anname oma noortele tulevikuks eelise. See tähendab läbi mõeldud plaani, milliseid tulevikuoskuseid (näiteks 3D disain) koolis ja lasteaias õpetada. See tähendab koolide sisulist toetamist, et Türi valla koolid oleksid haridusuuenduste eestvedajad. Meil on Väätsa Põhikooli kõrgele tasemele viimise kogemus juba ette näidata.
  2. Panustame inimeste sissetulekute suurenemisse. See tähendab arusaamist, et kõrgemat palka makstavate töökohtade tekkimise eelduseks on inimeste oskused ja teadmised. Meie plaan on luua kodulähedane ja kogu valda kattev täiskasvanuhariduse võrgustik, panustada Kutsehariduskeskuse IT õppesse ja anda võimalused kohapeal kõrgkoolides pakutavat õppida.
  3. Teeme, et Türi oleks kogu Eestile eeskujuks. See tähendab siinse suvise ühe muusikali asemel Türist muusikalipealinna tegemist ja noorte muusikaliteatrist päris muusikaliteatri loomist. See tähendab Türist Eesti esimese jalgrattalinna kujundamist. See tähendab eakate vabatahtliku töö suuremat tunnustamist ja pingutust, et ükski vanem inimene ei jääks isolatsiooni.
  4. Eelistame oma valla inimeste tehtut. See tähendab Kesk-Eesti toiduvõrgustiku loomist, et Türi turul oleks värske toit ja ostaksime Poola kartuli asemel kodukohas kasvatatut. See tähendab vallavalitsuse poolt kohaliku toidu eelistamist lasteaedades ja koolides ning Hiina nänni asemel kohaliku käsitöö ostmist meeneteks.
  • Võite kindlad olla, et meie sõnadest saavad teod. Meil on ette näidata palju positiivseid tulemusi Väätsalt - haridus, energiasääst, inimestega koostegemine jne.
  • Meil on tugev ja teotahteline meeskond, kes tagab linna ja maapiirkonna ühtlase arengu. Me julgeme unistada suurelt ja julgeme võtta riske, et neid unistusi ellu viia, me ei karda vajalikke kuid ebapopulaarseid otsuseid teha. Me väärtustame inimestega koostegemist ja seetõttu soovime muuta ka valla juhtimispõhimõtteid, andes osa otsustamisest läbi kogukonnakogude piirkondadesse tagasi.

 


JALGRATTALINN TÜRI - EESKUJUKS JA MAGNETIKS

Türi linnas liigeldakse üpriski palju jalgratastega, täiesti tavaline igapäevane asi. Mõnikord on aga meie igapäevastes tegemistes peidus võimalused, mida on vaja märgata ja ära kasutada. Kas tahaksite, et Türit toodaks alati näiteks kui räägitakse jalgratta ja inimese sõprusest Eestis, Baltikumis? See on täiesti võimalik (pealegi hakkab Eesti Jalgrattamuuseumi aadress ka Türi valla tiitlit kandma). Tallinn ja Tartu püüdlevad jalgrattasõbraliku linna tiitli poole, kuid arvestades linnade suurust, võtab see 100- 150 aastat või rohkemgi. Siinkohal ongi mul on halb uudis pealinna sõpradele - kui ma peaks Türi vallavanemaks saama, siis võtame selle esimese, päris jalgrattalinna tiitli Türile ära. Meil Türil ei ole ummikuid ja autod ei ole alati meie kõige suurem mure, kuid kui on võimalus ja see muudaks meie elus paljut, siis tuleks seda kasutada.

Miks Türi hea on:

  • täna kasutavad kõik erinevad vanuseühmad Eesti keskmisest rohkem jalgratast liikumiseks
  • Türi on piisavalt väike, et see plaan mõõduka ajaga ellu viia
  • Türi liiklustihedus paljudel tänavatel on suhteliselt madal

 

Parimad näited suurtest linnadest on Kopenhaagen, Amsterdam, Strasbourg, Malmö - linnad, kus jalgratast kasutatakse igapäevaselt. Jalgrattalinnast võime rääkida siis kui rattaga liikumine on turvaline, ei sega ega ohusta autod, kui ratast eelistatakse autole, kui jalgratatta kasutamine on kogukonna poolt aktsepteeritud ning kui mehed ja naised ning erinevad vanuserühmad seda võimalust kasutavad. Päris keeruline? Võib nii tunduda, kuid plaan väärib küünlaid.

Võidud:

  • tervislik liikumisviis, võiks asendada nii mõnelgi korral auto (järjest rohkem kimbutab ülekaal Eesti lapsi ja ka täiskasvanuid)
  • paneb rohkem oma ümbrust märkama
  • parandab eakate ligipääsuvõimalusi
  • loob Türile kuvandi, mis tõstab siin elamise paljude väljaspool Tallinnat kodu otsivate inimeste valikusse

Kirjeldan ainult mõned rattalinnaks kujunemisel läbimõtlemist vajavad teemad. Jalgrattaliikluse, tegelikult kogu linnaliikluse planeerimine, see tähendab kogu Türi linna üldplaneeringu ümbervaatamist, teise pilguga (pealegi oleks juba ammu vaja seda ka teha). Planeeringu käigus selgitada välja kui paljud, kes ja miks jalgratast täna kasutavad. Millised on probleemid. Peamised liikumissuunad ja teed. Kuidas liiguvad lapsed ja kuidas vanemad inimesed. Samuti tuleb mõista kuidas elanikud suhtuvad jalgrattaliikluse eelistamisse, mis on mured, hirmud.  Palneering on kõige aluseks, et ehitused ja rajatised ei satuks valesti või valesse kohta.

Ilmselgelt saab planeeringu tegemisel üheks suureks peadmurdvaks küsimuseks Türi linna läbivad maanteed, mis poolitavad linna kolmeks. Kindlasti on siin ka lahendusi alates sildadest, tunnelitest kuni tee ümberehituseni. Pärast planeeringu valmimist saab jupi kaupa teid remontides jalgratturitega arvestada.

Särtsuvokk, nagu mõned elektrijalgratast nimetavad, muudab sõidu imelihtsaks kuna ei vaja enam mingisugust jõudu pedaalide tallamiseks. Eakale inimesele võiks sellisest 60- 100 km ühe laadimisega sõitvast masinast palju kasu olla. Muide, üks laadimine maksab ca 2- 3 eurot. Alati ei pea olema kaherattaline, ka kolme rattaga on trendikas ja kergem tasakaalu hoida. Kui mõtleme, siis järjest vananevas ühiskonnas on Türi jaoks aina suurem väljakutse kuidas vanemad inimesed liikumises hoida. Kuidas nad kergelt arstile, poodi või kontserdile saaks. Ausalt öeldes polegi ma paremat ideed elektrijalgrattast kuulnud (sest kõik muud variandid on jalgratastest tunduvalt kallimad).

Tõsi, jalgrataste hinnad algavad tuhandest eurost, seetõttu jääks ratta ostmine ilma vallapoolse sekkumiseta enamusele kättesaamatuks. See on üks nendest kohtadest, kus tuleb alternatiive otsida - suurem hulk rendijalgrattaid võiks olla üks loogika, valla poolne jalgratta soetamise toetus... Isegi olemasolevate jalgrataste ümberehitamine on üks variantidest ja rahaliselt mõistlik. Pealegi võiks ümbertegemine aidata kohaliku kuurialuse jalgrattatööstuse tekkimisele kaasa.

Eestis toodetav elektrijalgratas Ampler Bike. www.amplerbikes.com

Rohkem jalgrattaid tõstatab koheselt parkimise küsimuse. Poodide, avalike hoonete ümbruses esitab see teatavaid väljakutseid, kuid ei ole ületamatu takistus. Natuke keerulisem on kortermajades, sest ei jalgratast ega elektrijalgratast teisele või kolmandale korrusele ei vea. See on koostöö ja nuputamise küsimus. Maja juurde jalgrattaparkla rajamine näiteks (turvaline, lukustatav, katusega). Üks võimalus on veel- kui linnas on rendijalgrataste süsteem, siis kortermajade läheduses olevate rendirataste hoiukoht lahendaks küsimuse - ei ole alati enda jalgratast vaja. Arvestades, et selliseid kortermajade piirkondi ei ole just linnas palju, on see isegi teostav.

Veel raskemaks läheb kui räägime talvel jalgratta kasutamisest. Oleme eestlastena harjunud mõtlema, et meie kliima seda ei võimalda, kuid.. Põhja - Soomes leiab eeskuju palju. Pigem on küsimus kuidas teed talvel puhtad hoida, sest lumesodi, see ei aita sõidutahte arenemisele kuidagi kaasa. Samuti aitavad talverehvid libeduse vastu. See on nüüd harjumuse küsimus ja osaliselt ka kampaaniate või hästi läbi mõeldud plaaniga vaikselt harjutatav.

Mõnele ehk tundub mõttetu teema, et muid probleeme on niigi palju mis vajavad tähelepanu. Olgem mureta. Kõige muuga jõuab ka tegeleda, kuid me vajame magnetit, mis kogu valla kuvandit tänapäevase, edumeelsemana hoiaks. See oleks üks osa plaanist, kuidas Türi valda elama meelitavaks kohaks muuta (loomulikult peab see ühte jalga käima töökohtade, hariduse ja muude võimaluste arendamisega). Jahh, kindlasti tundub mõnele veidi utoopia või hullumeelne plaan taaskord, kuid Väätsal oleme nii mõndagi algul täiesti võimatuna tunduvat, ära teinud. Teeme ka nüüd!

PS! jutt käib Türi linnast, kuid ei saa ära unustada teisi piirkondi. Pärast ühinemist tuleb koostada uus valla üldplaneering ja erinevate piirkondade ühendusteed on üks selle osa.

Meie Eestis, oleme harjunud nägema liikluses tavalisi, kaherattalisi jalgrattaid. Tegelikult on kõiksugu imemasinaid leiutatud. Panen siia mõned huvitavamad.

Jalgrattabuss, mis sobiks lapsi lasteaeda/ kooli vedama või huvilisi sõidutama.

 

 


4 AASTAT VALLAVANEMANA - ASJAD MILLEST POLE JÕUDNUD RÄÄKIDA

Paljud nurisevad uksest ja aknast sisse voolavate valimiste üle, mis mõnda ahistab, teist igal nurgal piirab. Ootan ise ka valimispäeva, sest enda kiitmisest on tõsine oksemaik suus, kuid loobuda ei tohi, sest kahjuks liigub info aeglaselt ning enamus valijatest pole mu sõnumit veel kordagi kuulnud.

Kuigi Väätsal on see päris viimane volikogu istung veel ees ja minu praegune amet kestab vähemalt novembri alguseni, otsustasin viimased 4 aastat kokku võtta. Kuna olen tüdimuseni juba kirjutanud sellest, et täitsime 83% valimislubadustest, renoveerimise koolimaja ja aitasime sisu poolel kaasa, ehitasime lumememmesid ja võitsime kuldmuna jne, siis kookisin oma varasalvest välja mõned pildid ja püüan nende ümber keerutada juttu teise nurga alt.

 

Piiumetsa mõisa põlemine 21.09.2016

Pildil põleb Piiumetsa mõis. 2016. aasta 20. septembril tehti renoveerimisjärgses põhikoolis viimaseid ettevalmistusi, et järgmisel päeval koolimaja avada. Säititi paika mööblit, käivitati programmeeritavaid pirne, aidati kaladel akvaariumieluga harjuda. Kuni kella 00:00ni ei olnud meil veel mõtet kuidas avamise sümboolne hetk läbi viia. Savisaare moodi lindi lõikamist ma ei ole kuskil tahtnud teha. Üks mõte oli käivitada doominoahelas liikuva energiaga katusel olev tuulegeneraator, kuid see mõte jäi vähesel ajapuudusel ära. Lõpuks istusime huvijuht, direktor, õppealajuhataja ja mina, sõna otseses mõttes maha ning mõtlesime. Välja mõtlesime. Sai Heigole helistatud ning palutud organiseerida hommikuks vana elektrikapp kust me 3 faasi lahti ühendame, et kool võiks rohelise energia toel edasi toimetada.

Umbes kella ühe ajal puudutasin koolimaja ust, et koju magama minna. Heigo, kes ühtlasi on ka Väätsa vabatahtlike juht, helistas ning teatas Piiumetsa mõisa põlengust. Istusin autosse ja sõitsin Piiumetsa poole.

Nüüd kõige olulisem osa, mis mul kunagi meelest ei lähe. Kujutate ette, et vallale kuuluv mõis põleb, teatud ärevus on sees, lisaks pisike stress igapäevaasjadest. Sõitsin Väätsa Agro töökodadest mööda, seal olevates garaažides seisavad tuletõrjeautod. Ma olin väga kiire reageerija, sest teate sain kiiresti ja auto seisis koolimaja ees. Ometi nägin kuidas töökoja ette pööras sõiduauto, seejärel juba nurga taha kaduvaid auto tagatulesid. See oli esimene vabatahtlik pritsumees. Minutitega. See oli müstiliselt tugev tunne - kindlus ja heameel koos, näha kuidas õnnetuse korral kogukondlik algatus töötab. See näide, mõistetav vajadus ning meeste- naiste iganädalane panus päästeteemadega tegelemisse on ka põhjus, miks vallavalitsusega pole kõhelnud kunagi neid toetada. Sellel aastal 3000 eurot toetust uue tuletõrjeauto soetamiseks ja üks generaatori ostmise avaldus on veel vallavalitsuse lauale tulemas.

Piiumetsa mõisast niipalju, et vald on tänaseks mõisast alles jäänud esimese korruse kiviseinad koos ümbritseva maaga võõrandanud. On päris suur lootus, et tulevikus uus omanik mõisa algsel kujul taastab, vähemalt selline plaan praegusel ostjal on.

Väätsa vabatahtlikud

Koosolekud

Neid on oi oi oi kui palju olnud ja igal ühel neist on ka tulemus. Olen pilte klõpsinud päris paljudest koosolekutest, panen mõned siia ilutsema ja avan võib-olla paari neist.

Esiteks ehituskoosolekud. Tellija osapooltena laua taga mina ja vallavalitsuse liige Heigo, omanikujärelvalve ja ehitaja. Kooli puhul ka koolidirektor. Minu vallavanema töö algas Väätsa Eakate Kodu hoone ehitustöödega. Eelmine vallavanem Jarno oli projekti juht, seega siis ka mina, mis siis, et ma mitte midagi ehitusest ei teadnud. Vallavanem ei peagi teadma, peab oskama eesmärke vaadata ning siis jälgida, et nendeni ka jõutakse ja õnneks olid olemas Heigo ja omanikujärlevalve.

Kuid väike koht, midagi pole teha, kõik ehitusküsimused käisid minu elust päris tugevalt läbi ja ma olen väga tänulik selle võimaluse eest. Tegelikult, kui protsessiga kokku puutud ja loogikaid mõistad, siis oskad aina paremini ka hangete koostamisel ja teistes ehitusprotsessides asju ette näha, märgata vigu ja teha kõik, et protsess sujuks.

Põhikooli ehituskoosolekud koosnesid peaaegu alati objekti ülevaatamisega.
Põhikooli ehituskoosolek, elektri- ja ventilatsioonisüsteemi projekteeriine.

Teised koosolekud olid aga Väätsa tuleviku planeerimised. Need toimusid väga mitmetes kihtides. Väätsa sotside osakond, volikogu liikmed ja kõik teised. Alati enne volikogu istungit saime kokku ja arutasime läbi kõik päevakorrapunktid, vallavalitsusele anti sisend tulevaste asjade ettevalmistamiseks ja kui oli volikogu materjalide koostamisel mingeid valikukohti, siis küsisime eelnevalt arvamuse. Meeleolukad, mõnusad ja sisukad.

Väätsa sotsiaaldemokraatide koosolek. Algas kellegi sünnipäeva tähtistamisega.

Lisaks unistamise koosviibimised. Neid tegin paljuski ka enda õigel kursil hoidmise pärast. Erinevates koosseisudes ja erinevates kohtades, et koguda väljaspoolt julgeid mõtted ja testida oma ideid. Ma arvan, et minu jaoks ühed vajalikumad. Arutasime inimeste kaasamist, Eesti ja Järvamaa arenguid, et mõista paremini kuidas see Väätsat mõjutab jne.

Arvamusfestivali koosolek. Arvamusfestivali eestvedajad rajasid omavalitsusjuhtide ja maavanema peadesse teed, et sündmusele suuremat tuge saada.
Üks paljudest unistamiskoosolekutest. Siin tegelikult on laual Väätsa valla arengukava ja selle muutmine ning uuemate arengujooniste tegemine.
Üks paljudest Väätsa, Käru ja Türi valla ühinemisläbirääkimistest.

Ma ei saa kuidagi mööda haridusest. Seda, mida teinud oleme, leiab minu blogist küllaga. Kirjutan oma avastustest, et miks haridusteemad mulle endale nii südamelähedased on. Ma arvan, et üks põhjus on õpilasesindus ja üliõpilasesindus. Me kõik näeme, kuidas nendes toimetamine avardab noores mitmeid olulisi oskusi- grupitöö, juhtimine, organiseerimine, võimaldab läbikukkumist jne. Lisaks sellele räägivad noored kaasa ka kooli või ülikooli haridusküsimustes. Kuigi ma pole oma elus kunagi kasvatusteaduseid õppinud, olen saanud väga paljudes töörühmades ja rohkem kui 12 aastat õpilase/üliõpilasena arutada kuidas üht või teist haridusküsimust lahendada. Olen osalenud väga paljudes seisukoha kujundamistes, lugenud suurel hulgal haridusalaseid uuringuid ning pidanud maha tõsiseid vaidlusi. Tagant järgi mõeldes - tõsisel tasemel mitteformaalne õpe. Kõiksugu loogikad ja mõistmised või siis alused mõistmaks mingeid protsesse või vajadusi on sealtajast pärit.

Sellest ka minu lõputu kiindumus õpilasesindustesse, noortevolikogudesse, noortekogudesse ja üliõpilasesindajatesse. Ühel päeval mitte võib, vaid kindlasti on, kunagine aktivist riigitüüri juures ning oleks ääretult tore kui tema isiku kujunemistee oleks olnud võimalikult mitmekülgne.

Tegutsemine sotside noorteorganisatsioonis andis võimaluse kokku puutuda oluliste küsimustega. Nimelt võimaluse vaielda ja arutada teemade üle, kuhu Eesti teel on, mis on meie väljakutsed jne. Selline suure pildi jutt, vahel päris hea üldistusastmega. Väätsal tööle asudes oli mul aga see "suur pilt" peas juba olemas ning sain kergesti Väätsa väljakutsed sellesse sobitada. Nii juhtuski, et teades kuhu Eesti ja Euroopa teel on, mõistsin kergemini Väätsa väljakutseid ja üheks lahenduseks siinkohal sai haridus - põhikoolis pakutav ning täiskasvanuharidus. Viimase jaoks sai ettevalmistusi tehtud ja mõned mõtted peaksid isegi sellel aastal juba vaiselt rakenduma.

President Kersti Kaljulaid Väätsa koolis tuuritamas.
Mööbliprojekti konverents kus kuulasime ettekandeid ning arutasime millised muudatused hariduse sisus tulemas on, mismoodi nad kooliruumi mõjutavad jne.
Väätsa Põhikooli direktor Margo Sootla Tartu Ülikoolis virtuaalvõimalustega tutvumas (pingutab hetkel vibu). Käisime Margo ja füüsik- leiutaja Jonas Nahkoriga ühe projekti ettevalmistamise tarbeks tehnoloogiliste lahenduste ja võimalustega tutvumas.

 

Ma pärselt ei laiselnud. Lumememmde ehitamisel liikusin ringi, jagasime toitu ja ühtegi palli ma ei veeretanud. Laudtee ehitusel samuti, raadiosaatja käes, andsin intervjuusid ning ega ma miskit ei tassinud. Tegelikult eelnes mõlemale sündmusele üsnagi palju.

Lumememmede paraadi jaoks oli vaja luua tunnet, sellepärast sai tee äärde ehitatud mõned päevad enne 8 lumememme, kellele reklaamsildi kätte surusime. Reopalu ringi keskele ehitasime ühel õhtul noole ja lumememmed ning Röa kanti ka lumekindluse, kus siis valla lipp uhkelt lehvis. Tegelikult oli täielik fun. Ja mõnest tunnist sai lõpuks ikka päris suur töö, sest ehitada oli palju ja lund oli palju. Nahk korralikult märjaks ning väsinuks. Hiljem hakkas FBsse tulema pilte, kuidas keegi vaikselt on midagi juurde meisterdanud, see andis kindlust, et õigel päeval on rahvast tulemas.

Laudtee ehituse planeerimine kestis pool aastat. Kooskõlastused keskkonnaameti, maaomanike ja RMKga, materjali otsimine ning kõige keerukam portsess oli logistika. Käsime talvel ja kevadel umbes 20 korda rabas ja selle ümbruses, et leida parimaid lahendusi, lähimaid ligipääsuteid. Kuna 2 km laudteed ühe päevaga tundus endalegi kohati veidi ulmeline plaan ja väljatöötatud logistilises plaanis 100% kindel ei olnud, siis oli vaja eelnevalt üks jupp rajast valmis ehitada.

Kristajn Lieberg ja Väino Valdur olid abiks materjali metsa tassimisel, et võimalikult vähe maad oleks kõndida. Arvutuste järgi vähendas 100 m metsa sisse materjali viimist ca 30 km jalavaeva. Paar päeva kulutasime, et rajada ajutine ligipääsutee, et talgupäeval kõik kergemini sujuks ning ehitasime ka ühe jupi rada ennast valmis. Saime kindluse, et plaan töötab ning näite mille järgi ehitada tuleb. Tööpäevad olid aga korralikud :)

Lumememmede paraadil läks käiku traktor, et kõige suuremat lumememme ehitada.
Laudtee eelnev ehitus. Peeter Laidinen, Marko Pala ja Heigo Laaneoks.

Lõppu lisan kaks olulist pilti. Esiteks Ilodus. Loomulikult mitte ainult nemad, vaid ka Riikar ning Tiiu Vellamaa hoiavad Väätsa kultuurielu väga kauni ja värvika. Ilodusega on mul lihtsalt üks suurepärane pilt laulupeo rongkäigu alguses tehtud. Ja te ei kujuta ette kui väga mulle see kõik meeldis... uus töö, uued väjakutsed, Ilodus..

Lõpetuseks aga midagi eriti kaunist. Vanu häid kombaine veel leidub!