Asutava Kogu ja sotsiaaldemokraatide rollist

Täna, 100 aastat tagasi, algasid noore Eesti Vabariigi rahvaesinduse – Asutava Kogu valimised, mille peamine ülesanne oli panna Eesti riigile alus.

23. aprillil 1919 kogunes Asutav Kogu oma esimesele istungile ning valis esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Erakordselt suure, 80% valimisaktiivsuse juures, saavutas valimisvõidu Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei, kes kogus 33% häältest ja sai 120-liikmelises esinduskogus 41 kohta. Valimistulemusena oli sotsiaaldemokraatlikel erakondadel Asutavas Kogus absoluutne enamus.

Pärast esimehe valimisi sõnastasid sotsiaaldemokraadid August Rei poolt peetud kõnes tee, mida mööda Asutav Kogu liikuma pidi hakkama ja milliseks kujundatakse Eesti Vabariigi tulevik. „Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul, otsustada, missugused uuendused on tarwis, kuidas on vaja luua uut, waba, iseseisvat Eestit./…/ Eestist peab saama wabariik, kus õigus ja demokraatia walitseks ja kõige suuremaks ülesandeks peab olema terawa maaküsimuse lahendamine. See on kõige walusam küsimus, see on meie rahwa, riiklise olemise eluküsimus. /…/ Maaküsimust lahendades peame meeles pidama esimeses reas seda, et meie wahvad sõjamehed, kes iseseiswuse ja maa puutumatuse eest verd on valanud,- et neil esimeses reas õigus on maast osa saada.“

Täpselt seda ka sotsiaaldemokraadid tegid – Eesti sai omale Euroopa mõistes kaasaegse põhiseaduse, naised valimisõiguse, meie ka täna kehtivad kodaniku- ja isikuvabadused. Kuigi parempoolsed ja konservatiivid olid tugevalt vastu, sai maksma sotside tahe ning mõisa- ja kirikumaa jagati inimestele. Tekkis usk oma riiki ja tekkis tahe oma maad, oma riiki hoida.

Ma arvan, et sotsiaaldemokraatidel on põhjust oma maailmavaate üle uhke olla. Me ei pea seda suureks rääkima, see on juba ammu tegudega tehtud. Meie kohus on seda edasi rääkida ja sellisena hoida!