Elektrihinna tõusu tekitatud vaesust leevendab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine

Energiahindade tõus mõjutab ka kõigi teiste teenuste ja toodete hinda. See tähendab pikaajalisi tagajärgi ja vaesumist eeskätt madalama, aga ka keskmise sissetulekuga inimestele, mida aitaks leevendada tulumaksuvaba miinimumi tõstmine järgmise aasta alampalgani.

Iga kriis, nii ka käesolev energiakriis, jaotab ühiskonnas jõukust ümber. Kannatajaks ei ole mitte ainult väiksema sissetulekuga inimesed, vaid ka keskmised Eesti pered, kes seisavad vahetult pärast koroonakriisi ja sellest tekkinud majanduslikku ebakindlust silmitsi veel hinnatõusuga. Järgmise aasta riigieelarve palgalisa on pigem naljanumber, mis elukalliduse tõusu taustal jätab päästjad, politseinikud, õpetajad, õed, kultuuri- ja sotsiaaltöötajad suhteliselt vaesemakski. Energiahinnad on järjekordne hoop nende sissetulekutele. On elualasid, kus üldist palgakasvu polegi toimunud ning ettevõtteid, kes koroonakriisist pole suutnud taastuda.

Praeguse valitsuse apaatsus tuleb perede heaolu hinnaga. Juba sügise alguses esitasid Sotsiaaldemokraadid ettepaneku hüvitada C02 kvoodirahast taastuvenergia tasud, kokku 100 miljoni euro eest. Tookord hääletasid Reformierakond ja Keskerakond hääletasid selle idee maha, kuid eile kuulsime, kuidas ettevõtlus- ja taristuminister sellist muudatust väga oluliseks peab.

Valitsuse suurim probleem on võimetus kriisi ajal soovitusi tõsiselt kaaluda – olgu siis tegu elektrihindadest tingitud tagasilöökide leevendamisega, vaktsineerimise korraldamisega või kasvõi näiteks vaktsiinikahjustuste fondi rajamisega. Absoluutselt igas küsimuses tuleb kõigepealt kõik välistada öeldes, et „see ju annaks vale signaali“ ning siis paar kuud hiljem esitleda sama asja teises sõnastuses enda töövõiduna. Aga kriisi ajal on need paar kuud väga olulise ja pikaajalise mõjuga ning praeguses olukorras säärane omakasupüüdlik venitamistaktika labane ja küüniline.

Jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli tagasilööke on veel võimalik ennetada, kuid ebavõrdsuse suurenemine on juba toimunud. Kallinenud ja kohe kallinemas on transport, toit, teenused, uued fikseeritud elektripaketid on üle 100% kallimad kui aasta tagasi. Ühiskond ja majandus on peagi juba 2 aastat näidanud erakordset vastupidavust, mis võimaldab esitleda muljetavaldavaid majanduskasvunumbreid, kuid tänasel autopiloodil jätkates on kogu see ühiskonna pingutus kevadeks korstnasse kirjutatud.

Praeguse pealtvaatamispoliitika tulemuseks järjekordne rikkuse ümberjagamine, kus enim kaotavad kõige haavatavamad, aga löögi all on ka keskmise sissetulekuga inimeste elatustase. Nii käesoleva kui ka järgmise aasta palgatõusud jäävadki statistiliseks illusiooniks, sest nii otse kui kaude neelavad selle energiahinnad. Tuhandete Eesti perede toimetulek kannatab ning see on otseselt valitsuse apaatsuse tulemus. Seda, millist lõivu maksavad ettevõtjad, näeme peagi. Juba täna on isegi Eesti suurimad ettevõtted sunnitud tegema tööseisakuid energiahindade tõttu.

Lahenduseks oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise järgmise aasta alampalgani. Vastav eelnõu on tänase päevakorra üks punktidest ning selle otsusega võidaks ligi pooled palgasaajad aastas 370 eurot. Loomulikult tegi koalitsioon ettepaneku selle tagasi lükata, kuid soovitan seda tõsiselt kaaluda.  Majandus ja riik on selleks, et teenida inimest, mitte inimene ei pea lössi vajuma efektiivsuse, tasakaalu, turu stressi ja teiste edevate mõistete all.