Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium saatis augusti kuu lõpus 1729 kohalikele omavalitsuse volinikule üle Eesti Õpetajate Lehe, milles propageeritakse koolivõrgu kokkutõmbamist. HTM-i eesmärk on väidetavalt tõsta omavalitsuste teadlikkust koolivõrgu ja haridusvaldkonna küsimustes ning suurendada koostööd koolivõrgu korrastamiseks.

Ma ei ole vastu omavalitsusjuhtide teadlikkuse tõstmisele haridusküsimutes. Kahetsusväärne on, et ministeerium on valinud teavitustegevuses poliitilise suuna ja hakanud propageerima koolisüsteemi kokkutõmbamist, mis pikas perspektiivis süvendab ääremaastumist. Ministeerium vaatab regionaalset arengut ainult läbi enda vaatenurga ja sellega toob jällegi esile probleemi – regionaalpoliitikat ei juhi Eestis keegi.

Koolide sulgemisele on alternatiive mida täna ei soovita kaaluda. Õpetajate puuduse lahendamiseks oleks võimalik tõsta nende palka. Meil ei ole Eestis haridustöötajate puudust, meil on hea palgaga õpetajakohtade puudus. Lisaks võiks liitklasside asemel liikuda õppijakeskse õppimise poole, milleks sobib teemapõhine ehk projektõpe. See tagab väikeses koolis võimalikult suure sotsiaalse kokkupuute õppimisel teiste õpilastega mida tihti mureks peetakse ja võimaldab olemasolevate õpetajatega suuremat paindlikkust. Suured koolihooned on võimalik ümber ehitada, raha leidmine on alati poliitilise valiku koht. Antud juhul ei soovitagi seista Eesti maakooli eest, vaid kutsutakse üles seda kärpima.

Seni on eurorahade jagamine pigem suurendanud regionaalset ebavõrdsust, kuna tugevamad taotluse kirjutajad on seal kus rohkem inim- ja rahalisi ressursse. Eesti saab uuel perioodil Euroopa Liidust rekordkoguse euroraha. Ministeerium peaks seisma hoopis selle eest, et nende rahadega kohendataks koolihooneid vähemate õpilaste tarvis.