Sügisel saab Järvamaa uue maavanema, kuid juba praegu käib kohvipaksu pealt ennustamine, kes see isik olla võiks. Enne nimedele mõtlemist eelistaksin näha hoopis avatud arutelu. Rääkida ootustest ning Järvamaa ees seisvatest proovikividest.
Selliselt toimetades peaksime proovima suunata ministri valikut ning looma raamistiku, mida uus tippametnik ellu püüab viia, et vastata kohaliku kogukonna ootustele.
Möödas on need ajad, kui maavanemad osalesid valitsuse istungitel ja nende otsustuspädevus võimaldas maakonna arengut tugevalt suunata. Jäänud on riigi esindaja roll maakonnas, kes omab otsekontakti valitsusse, teab ja näeb mis toimub, kuid ise teha ei saa.
Sellel aastal ametisse nimetatavad maavanemad võivad sellisel kujul olla viimased. Loodetavasti asendab pärast riigikogu valimisi haldusreformi plaani riigireformi idee ja selle tulemusena otsustab rahvas maakogu koosseisu, kes valib ühtlasi ka maavanema.
Statistikaamet prognoosib, et aastaks 2040 väheneb Järvamaal elanike arv 1/3 võrra. See on väga karm prognoos, kuigi nii kindlasti olema ei saa, tuleb seda võtta kui ohukella ja tegutseda. Järvamaa arengule annaks tugeva tõuke, kui siia luua 200-300 kõrgharidust eeldavat töökohta. See on üks või kaks riigiasutust ja üks poliitiline otsus. Maavanema positsioon on parim taolise argumenteeritud ettepaneku koostamiseks ja toetajate koondamiseks.
Inimesed tähendavad asjaajamist, mõtteid ja probleeme, seetõttu on riigi kohalolek ja teenuste kättesaadavus meile olulised. Kui välja arvata maavalitsus, siis asjaajamine riigiga käib läbi riigiasutuste, millede kontorid või osakonnad Järvamaal tegutsevad. Kuigi olemasolev õigusraamistik ei võimalda maavanemal otsest sekkumist, on maakonnas riigi ja tema teenuste kättesaadavus ja riigiasutuste omavaheline koostöö, koht mis vajab järelvalvet ja sekkumist.
Kõige suuremat panust nõuab siiski Järvamaa areng. Lisaks omavalitsusliidule ja selle esimehele, on minu nägemuses see maavanema oluliseim ülesanne Järvamaal. Tuleviku visandamine, ühiste suuremate eesmärkide kokkuleppimine, ettevõtjate, vabaühenduste, poliitikute eesmärgi taha koondamine.
Jahh tean. Maavanem peab veel tegelema tuhande muu asjaga nagu praegu Tiina Oraste väga hästi teeb- rongiliiklus mis arvestab meie elanike vajadusi, planeeringud, et eurorahad siia tuleks jne.
Kuid Järvamaa jaoks on kätte jõudnud aeg, kus maavanem peaks isiksusena suutma taastada eestvedaja rolli ja seda koos omavalitsusliiduga tugevalt kandma.
Tulles nüüd selle juurde, kes saab maavanemaks, siis julgen öelda, et laual on alati samad variandid. Maavanem saab olema keegi vastumeelne, keda omavalitsusliit ei tunnusta. Maavanemaks saab isik, kes täidab suurepäraselt rolli, mis praegune seadusandlus talle ette on kirjutanud, see tähendab tubli tippametnik, kes on riigi nägu maakonnas. Kõige paremal juhul võime saada maavanema, kes suudab ühendada ja läbi selle elama panna ideed, mida Järvamaa täna vajab.
Täna on kõige olulisem küsimus, mitte kes, vaid millist inimest me ise soovime ja mida temalt ootame.
Ilmus Järva Teatajas 1.04.2014