Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade üle. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul.

Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele ning panuse nende lahendamisse saab ja peab andma iga elanik, eelkõige aga meie kolm omavalitsust.

Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olema iga korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvamaalase mure, sest just praegu toimub valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära.

Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga olid Kredexilt korrastamiseks toetust saanud 9. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest majad renoveerinud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu prognoosi järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamus neist pigem pisemad ja linnadest kaugemal asuvad.

Kuna Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud tugevamad, inimestel paremad palgad ning pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.

  1. aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide,
  2. Rakveres on suurem osa elamutest juba varasemalt renoveeritud, sest linnavalitsus on panustanud aastaid ühistute toetamisse. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.

Eesti plaanib aastatel 2021-2027 panustada 366 miljonit euroraha korterelamute korrastamise toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140-160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!

Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üleriigiliselt on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused, kes jäävad taotlemisega hiljaks, riigi toele enam loota ei saa.

Inimeste hoidmine Järvamaal on meie endi kätes

Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma. Kortermaja võib olla küll eraasi, kuid kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.

Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.

Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide rahaliseks toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.

Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.

Kui varasemalt oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara madal väärtus, kus pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetamine.

Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuksid Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!

Ilmus Järva Teatajas