Sotsiaaldemokraadid algatavad täna riigikogus presidendi valimise seaduse muutmise, et suurendada valimiskogu koosseisu ja anda nii omavalitsustest pärit valijameestele riigipea valimistel tagasi nende varasem esindatus.

„Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra, kus linnade ja valdade esindajatel oli suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse tänavu hilissuvel kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Pärast 2017. aasta haldusreformi jäi Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis ka kaks korda ka valijameeste ridu. Meie lahendus näeb ette, et 107 valijamehe asemel tuleb presidenti valima 232 valijameest. Koos riigikogu saadikutega saab valimiskogu olema 333-liikmeline,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Selline muudatus tagab tema sõnul rahva parema esindatuse valimiskogus. Lisaks saab valijameeste seas saab olema rohkem neid mehi ja naisi, kes kuuluvad mõnda valimisliitu või parlamendivälisesse erakonda. „Presidendi valimise liikumine valimiskokku tähendab, et erakonnad pole suutnud leida ühisosa. Seega on väga oluline, et patiseis ei kanduks sinna edasi – mida suurem on valimiskogus piirkondlike esindajate osakaal, seda tõenäolisem on, et riigipea selgitamisel saadakse vajalikud hääled kokku,“ rääkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.