Lauri Läänemets: poemüüjast peaministriks saamine peaks olema Eesti unistus

Mart Helme poolt öeldud halvustavad sõnad noore ja edumeelse Soome naispeaministri Sanna Marini kohta peaks iroonilisel kombel olema just Eesti unistus.
Just nimelt igast müüjatüdrukust, bussijuhist Valgas, Narvas või Räpinas elavast mehest või naisest võiks saada Eesti peaminister kui tal vaid tahtmist oleks. Kellest siis veel kui mitte tublist Eesti inimesest?

Alternatiiv poemüüjale tähendaks ühiskonda, kus poliitiline eliit taastoodab end, tipp-poliitiku kohti ostetakse suure raha eest ja kui sa pole õigesse perekonda sündinud, siis sinu tase ongi olla lihttööline. Vastupidiselt Helmele usun mina, et igal inimesel on väga palju meie riigile anda ja olen õnnelik, kui mitte ainult eliit riiki juhtima ei pääse, vaid meil kõigil on selleks võimalus.

„Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.“ Need Helme sõnad ei ole mitte ainult meie naabrite valitsuse solvamine, vaid suunatud ka meie oma inimeste pihta.

Ühegi inimese amet ei ole põlastamist väärt, kõigil peab olema võimalus ennast teostada. Iga töötaja annab oma töökohal sama suure ajalise ning tema võimeid rakendava panuse. Miks üht või teist tööd tehakse, sellel on erinevad põhjused, tihtilugu on valikud piiratud, ligipääs halb või puuduvad sootuks karjäärivõimalused. Selle asemel, et öelda „ei“ poemüüjale, peaks siseminister rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, et inimesi tagant tõugata, innustada.

Uskuge mind, olen näinud paljusid tipp-poliitikuid lähedalt ja võin kinnitada, et kui töötad postkontoris või lasteaias, ei ole sa mitte kuidagi halvem või vähem võimekam, et olla ühel hetkel Eesti Vabariigi minister.

Mina ja sotsiaaldemokraadid seisame sellise ühiskonna eest kus kõigile jaguks tööd ja tagataks selle eest väärikas tasu. Kus ühegi inimese amet ei ole laitmist väärt ja tal on võimalik alati edasi pürgida. Ei mingit elitarismi, ei mingeid klaaslagesid ja kui on ka mõni mõisas elav minister kes arvab teisiti, siis me ei lase tal oma inimeste püüdlustele kätt ette panna!

Sotside unistus ja saavutus ongi, et igast poemüüjast võib saada peaminister.

Sanna on minu põlvkonna sotsiaaldemokraat.

Vastupidiselt Helmele usun mina, et igal inimesel on meie riigile väga palju anda ja olen õnnelik, kui mitte ainult eliit riiki juhtima ei pääse, vaid meil kõigil on selleks võimalus. Luban, et sotsid seisavad sellise elitaarse mõtlemise vastu, mida mõisaomanik Helme esindab!

Olgu Soome peaminister ükskõik millisest erakonnast, isiklik solvamine jätab jälje, sellel on mõjud. Sa võid sotse mitte armastada, kuid soomlased on teinud oma valiku ja iga rahva valikut tuleb austada, ka naabrite oma. Kuna mõned ministrid hakkavad aru saama, et riikidevahelised suhted ei põhine parteide, vaid valitsuse vahelistel suhetel. Millegipärast asetub see skandaalsust kogunud väljaütlemine taaskord rubriiki "Kremlis plaksutatakse käsi"


Lauri Läänemets: miinimumpalk peab olema vähemalt 600 eurot

otsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa kinnitusel peab miinimumpalk kerkima järgmisel aastal vähemalt 600 euroni.

"Alampalga määr ei tohi süvendada ebavõrdust, vaid aitama inimesi nende elujärjes edasi. Eestis on ligi 100000 inimest, kelle sissetulek sõltub kas
otseselt või kaudselt palgakokkuleppest," ütles Läänemets. Ta pidas kahetsusväärseks, et tööandjad ja ametiühingud ei jõudnud alampalga osas
kokkuleppele, mistõttu oli vajalik pöörduda riikliku lepitaja poole.

"Eesti ei saa endale põhjendamatult madalaid palkasid lubada. Iga inimene väärib õiglast töötasu ja kui Euroopas on ametiühingute eesmärgiks, et
miinimumpalk oleks 60 protsenti riigi keskmisest palgast, siis Eestis ei jõuta kokkuleppele isegi 40 protsendi osas," rääkis Läänemets. Alampalk peab tema hinnangul olema vähemalt 600 eurot, mis moodustab tänasest keskmisest palgast 40 protsenti.

"Mõeldamatu on, et samal ajal kui püüame hoida pensione 40 protsendil keskmisest palgast, tuleb igapäevaselt hommikust õhtuni tööd tegevalinimesel leppida vähemaga. Palk on ka väärikuse küsimus," lausus Läänemets.


Asutava Kogu ja sotsiaaldemokraatide rollist

Täna, 100 aastat tagasi, algasid noore Eesti Vabariigi rahvaesinduse – Asutava Kogu valimised, mille peamine ülesanne oli panna Eesti riigile alus.

23. aprillil 1919 kogunes Asutav Kogu oma esimesele istungile ning valis esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Erakordselt suure, 80% valimisaktiivsuse juures, saavutas valimisvõidu Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei, kes kogus 33% häältest ja sai 120-liikmelises esinduskogus 41 kohta. Valimistulemusena oli sotsiaaldemokraatlikel erakondadel Asutavas Kogus absoluutne enamus.

Read more


Lahendused, mis mõeldud Järvamaale, kuid muudavad Eestit

Riigikogu valimiste põhiküsimus järvamaalase jaoks on lihtne: kas uus parlament ja valitsus võtavad ette jõulised sammud maapiirkondade ja väikelinnade arengu toetamiseks või mitte.

Eesti on hästi arenenud, kuid ebaõiglaselt. Maakondadest minnakse pealinna eelkõige seetõttu, et on olemas oskused, kuid pole sobivat tööd. On töö, kuid pole väärikat palka. Eesti keskmine palk on üle 1300 euro, kuid ela sa Järva-Jaanis või Kabalas, sellist palka saavad vähesed.

Read more


Avalik kiri sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale

Austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Teie parteikaaslaste poolt juhitud Türi vallavalitsus soovib müüa Väätsa eakate kodu. Lootsin, et kohaliku elanikuna ja vastutava valdkonna ministrina astute meie inimeste eest välja, kuid olete asunud hoopis võõrandamise protsessi õigustama ning selle käigus pannud minu suhu sõnu, mida ma öelnud ei ole. Seetõttu pöördun avalikult Teie poole ning ootan ka avalikku vabandust valeväidete osas.Read more


Vajame tasuvat tööd, mitte kaklusi rändeteemadel

Majandusest ja töökohtadest peab rääkima juba ainuüksi selle pärast, et kui miski Eesti kinnist piiripoliitikat üldse muudab, siis on need eelkõige majandusküsimused.
Elanikkonna vananemisest tule­nev tööjõupuudus tähendab, et kui me ei suuda esile kutsuda suuri muutusi, siis järgmiste kümnete aastate jooksul jääb raha vähemaks nii ettevõtjal, töötajal, riigil kui ka kohalikul omavalitsusel.Read more


Mida toob aasta 2019 Türi vallale

Head uue aasta jätku kõigile! Loodan, et isiklikus elus toob see teile tervist, rahulolu ja rõõmu ning püüan vallavolikogu liikme pilgu läbi veel mõned selle aasta teemad lisada.

Read more