Omavalitsuste esindajatele tuleb anda presidendivalmistel suurem sõnaõigus
Riigikogu põhiseaduskomisjoni arutab täna sotsiaaldemokraatide algatatud presidendi valimise seaduse muudatusi, mille eesmärgiks hoida ära kohtadelt pärit valijameeste arvu vähenemine valimiskogus.
„Meie soov on taastada senine presidendi valimise kord ning anda linnade ja valdade esindajatele riigipea valimisel suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse suve lõpus kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Viimane haldusreform jättis Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis kaks korda valijameeste ridu. Sotsiaaldemokraatide eelnõu näeb aga ette, et omavalitsustest tuleb presidenti valima 107 asemel 232 valijameest, “ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Sellise lahenduse korral saab valimiskogu Läänemetsa sõnul olema laiapõhjalisem ja vähem parlamendiparteide nägu. „Sinna pääseks rohkem opositsiooni ja valmisliitude esindajaid, mis on minu hinnangul selgelt demokraatlikum presidendi selgitamise viis,“ lisas Läänemets.
Ettepaneku järgi saaks enamik Eesti omavalitsusi valimiskogus juurde 1- 2 esindajat. Nii suureneks Hiiumaa, Türi ja Võru valijameeste arv kahe võrra. Saaremaa ja Pärnu linna esindajate arv kasvaks kolme ning Tallinna esindajate arv 15 inimese võrra, tõi Läänemets näiteid.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel. Koos 101 riigikogu saadikuga oleks valimiskogu kokku 333-liikmeline.
Vastupidiselt lubatule puudub võimuparteidel tahe võidelda poliitilise korruptsiooniga
Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud lükkasid täna riigikogus tagasi sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis oli suunatud erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise vähendamisele ning laiemalt poliitilise korruptsiooni tõrjumisele.
Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu 51 poolthäält – 26 vastuhäält tulid põhiosas reformierakondlastelt, Keskerakonna poliitikute enamus jättis hääletamata, nagu ka EKRE saadikud. Sotsiaaldemokraatide kõrval toetasid eelnõu kinnitamist Isamaa saadikud.
„Tänane hääletus tõestas mustvalgel, et vastupidiselt lubadustele puudub võimuerakondadel tahe korruptsiooniga sisuliselt võidelda. Meenutan, et eelmise valitsuse lagunemise ajendiks oli korruptsiooniskandaal, mille valguses rääkisid nii Reformierakonna kui Keskerakonna juhid õilsat juttu poliitilise korruptsiooni väljajuurimisest. Tänase valitsuse peal lasub tugev korruptsiooni vari – selle asemel, et korruptsiooniga jõuliselt ja igal tasandil tegeleda, keskendutakse hoopis detailidele,” ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu kohustas valitsust töötama välja ettepanekud, mis vähendaksid raha mõju valimistulemustele, nähes ühtlasi ette ülempiiri kehtestamise nii erakondade valimiskampaania kuludele kui reklaamimahtudele. „Meie sihiks on panna lõpuks piir arutule valimiseelsele raha tuulde lennutamisele. Kui piirangud on tõhusad, siis on kampaaniate keskmes ideede võitlus ja erakondadel väheneb kiusatus minna korruptiivsele teele ning kaubelda mõjuvõimuga,“ selgitas Läänemets.
Riigikogu kiitis täna heaks valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis kohustab teiste seas ka ministrite nõunikke esitama majanduslikke huvide deklaratsioone. Enne lõpphääletust sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eduard Odinetsi sõnul oli tegu vajaliku, aga laias plaanis kosmeetilise sammuga.
„Poliitilise korruptsiooni puhul on kurja juureks erakondade rahastamine. Ja mul on väga kurb meel, et parlament ei ole pika aja jooksul jõudnud selleni, et võtta erakondade rahastamine tõsiselt ette. Me tegeleme siin huvide deklareerimise ja muude kosmeetiliste asjadega, aga me ei tegele suure raha liikumisega. Iga valimisega kasvab erakondade surve hankida raha ja kui see ei õnnestu ausal teel, siis minnakse mitteausale teele,“ tõdes Odinets, kes juhib riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni.
Kriisiraha jagamine tuleb läbi valgustada
Riigikogu tänase istungi päevakorras on sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis näeb ette parlamendi ajutise uurimiskomisjoni loomise. Komisjoni ülesandeks oleks kontrollida, kas kriisiaegne ettevõtete toetamine on toimunud alati raha ausalt ja korruptsioonivabalt.
„Näeme vajadust komisjoni järele, mis uuriks võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks ligi 830 miljoni euro ulatuses. Porto Franco juhtum suurendas varasemaid kahtlusi, et mitte kõik kriisitoetused ei ole olnud otstarbekad ja tõhusad. Võimalike korruptsioonijuhtumite taustal on vaja põhjalikult läbi valgustada kõik toetusmeetmed. See annaks kindluse, et kriisi kattevarjus ei ole maksumaksja raha ebaseaduslikult laiali jagatud,“ selgitas sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Kui õiguskaitseorganid uurivad konkreetseid kaasuseid, siis riigikogu ülesanne on Läänemetsa sõnul vaadata tervikpilti ja valitsuse kõiki otsuseid avalike vahendite kasutamisel. „Ka ühiskond vajab siin selgust. Kuna kriisi leevendamiseks on koostamisel ka 2021. aasta lisaeelarve, siis oleks loodavast komisjonist kasu ka uute toetuste hindamisel,“ märkis Läänemets.
Otsuse eelnõu järgi on ajutisel uurimiskomisjonil kohustus selgitada välja toetuste andmise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuste kujunemisele. Samuti tuleb tuua selgust sellesse, kas tehtud otsustel oli seos erakondadele tehtud annetustega.
Komisjoni kuuluksid kõigi riigikogus esindatud erakondade saadikud. Uurimistöö lõpparuande koos ettepanekutega peab komisjon riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 2022. aasta 16. juuniks.
Ühiskond vajab selgust, kas kriisiraha jagati ikka korruptsioonivabalt
Riigikogu põhiseaduskomisjon võtab oma tänasel istungil arutelu alla sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärgiks on luua riigikogu juurde ajutine uurimiskomisjon, mille ülesandeks on kontrollida, kas kriisimeetmete raames on ettevõtetele jagatud alati raha ausalt ja korruptsioonivabalt.
Komisjoni istungile on kutsutud ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, KredExi ja riigikontrolli esindajad.
„Tegu oleks komisjoniga, mis uuriks võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks ligi 830 miljoni euro ulatuses. Jaanuaris lahvatanud Porto Franco juhtum suurendas varasemaid kahtlusi, et mitte kõik kriisitoetused ei ole olnud otstarbekad ja tõhusad. Võimalike korruptsioonijuhtumite taustal on vaja põhjalikult läbi valgustada kõik toetusmeetmed. See annaks kindluse, et kriisi kattevarjus ei ole maksumaksja raha ebaseaduslikult laiali jagatud,“ selgitas sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Kui õiguskaitseorganid uurivad konkreetseid kaasuseid, siis riigikogu ülesanne on Läänemetsa sõnul vaadata tervikpilti ja valitsuse kõiki otsuseid avalike vahendite kasutamisel. „Kuna kriisi leevendamiseks on koostamisel ka 2021. aasta lisaeelarve, siis saaks loodavat komisjoni kaasata ka algavatesse eelarvedebattidesse,“ märkis Läänemets.
Komisjoni kuuluksid kõigi riigikogus esindatud erakondade saadikud. Otsuse eelnõu järgi on ajutisel uurimiskomisjonil kohustus selgitada välja toetuste andmise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuste kujunemisele. Samuti tuleb tuua selgust sellesse, kas tehtud otsustel oli seos erakondadele tehtud annetustega. Oma uurimistöö lõpparuande koosettepanekutega peab komisjon riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 2022. aasta 16. juuniks.
Riigi lukkupaneku korral jääb kavandatud toetusmeetmetest väheks
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul tuleb riigi lukkupaneku korral laiendada palgatoetuse saajate ringi ja toetada peresid, et mitte luua uut ebavõrdsust.
„Algklasside distantsõppele minemisel on Eesti perede toimetulekule ränkraske mõju. Piirangud ei tohi luua ebaõiglust, riik peab peredele võimaldama selle perioodi ilma suuremate tagasilöökideta üle elada. Vältimaks lapsevanemate ülekoormusest tekkivaid tagajärgi peredele, tuleb anda tasustatud täiendav vaba aeg lapsevanematele tööaja arvelt või teha puudujääk tagasi enne sügiseste õpingute algust. Peame arvestama, et pigem just madalapalgaliste töö iseloom ei võimalda kaugtööd ja on mõeldamatu, et pärast täispikka päeva ollakse võimeline koduõpetaja ametiks, ilma, et pereelu tugevat tagasilööki ei saaks,“ ütles Läänemets.
Samuti tuleks laiendada palgatoetust kõigile ettevõtetele, keda tabab kriisist tulenev käibelangus.
„Üksikutele sektoritele sihitud palgatoetus ei taga juba praegustes tingimustes töökohtade säilimist. Ühe valdkonna piirang mõjutab ulatuslikult ka teisi valdkondi ja seetõttu ei ole võimalik sihtida vaid konkreetseid tegevusalasid. Tulemuseks on ebavõrdne kohtlemine. Töötukassa vabad reservid, ehk töötajate kindlustusraha on ära kulutatud, valitsus pole omalt poolt töökohtade hoidmisesse midagi panustanud. Paarkümmend miljonit kuus ei kata tegelikku vajadust mis ulatub paari kuu kohta rohkem kui 200 miljoni euroni,“ lisas Läänemets.
Valitsuse palgatoetuse plaan ei kata kõiki abivajajaid
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on vaja hetkel kevadega sarnast toetusskeemi, mille raames maksti palgatoetust kõigile ettevõtetele, keda tabas kriisist tulenev käibelangus.
„Üksikutele sektoritele sihitud palgatoetus ei taga töökohtade säilimist. Ühe valdkonna piirang mõjutab ulatuslikult ka teisi valdkondi ja seetõttu ei ole võimalik sihtida vaid konkreetseid tegevusalasid. Tulemuseks on ebavõrdne kohtlemine.
Töötukassa vabad reservid, ehk töötajate kindlustusraha on ära kulutatud, valitsus pole omalt poolt töökohtade hoidmisesse midagi panustanud, kuigi oleks pidanud seda tegema, sest palgatoetus ei ole klassikaline kindlustusmeede. Tegelik toetuse vajadus järgnevaks kaheks kuuks on hinnanguliselt 200 miljonit eurot, valitsus soovib aga toime tulla paarikümne miljoniga.
Praeguste ja suure tõenäosusega lisanduvate piirangute valguses on vaja töökohtade säilitamiseks kevadega sarnast toetusskeemi, kus palgatoetust maksti kõigile ettevõtetele, kelle käive langes rohkem kui viiskümmend protsenti.
Valitsus mitte ei hoia majandust, vaid jätab selle enda poolt seatud piirangute lõksu, lükates koormuse nende kanda, kes kõige rohkem pihta saavad,“ ütles Lauri Läänemets.
ERJK-le volituste juurde andmisega viivitamine teenib Keskerakonna huvisid
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul näitab justiitsministri Maris Lauri ettepanek lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) volituste juurde andmiseks, et Reformierakond ja Keskerakond ei soovi tõsiselt tegeleda erakondade rahastamise järelevalve tõhusamaks muutmisega.
„Ministri jutt ei ole aus ega usutav. Erakondade rahastamisega seotud probleemid ja nende lahendused on teada olnud aastaid. Õiguskantsler ja ERJK on teinud oma ettepanekud seaduse puudujääkide parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Vaja on tegutseda, mitte oodata. Viivitamine erakondade rahastamise järelevalve tõhustamisega teenib ainult Keskerakonna huvisid,“ ütles Läänemets.
Valitsus peab taastama Töötukassa reservid
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul piirab Töötukassa vabade reservide ammendumine vajalike erakorraliste toetusmeetmete tegemist.
„Töötukassa reservidest on ära kasutatud 247 miljonit eurot palgatoetuseks, millesse riik on panustanud natuke üle miljoni euro. Töötukassa põhifunktsioonide jaoks on piisavalt raha, kuid ära on kulutatud peaaegu kogu vaba reserv mida seni on kasutatud palgatoetuse maksmiseks ja millest tuleks teha veel teisi erakorralisi väljamakseid. Valitsus on töötajate kindlustusraha peal terve aasta liugu lasknud, panustamata ise peaaegu mitte midagi. Nüüd aga oleme sisenema kriisi kõige keerulisemasse etappi – laiaulatuslikud piirangud olukorras kus ettevõtetel ja inimestel enam reserve pole,“ sõnas Läänemets.
Kuni 2022. aasta lõpuni on Töötukassal kasutada veel 38 miljonit eurot, millest kolmandikuga on plaaniti toetada turismisektorit. Märtsis ja aprillis on vaja aga töökohtade säilitamiseks maksta uuesti palgatoetust, milleks enam raha ei jätku.
„Varasema sektoripõhise palgatoetuse asemel räägitakse raha puudusel nüüd tegevusalade toetamisest. Küsimus pole ainult raha õigesti suunamises, vaid kasinuspoliitika on põhjustatud rahaliste vahendite puudusest, kuna riik on oma panuse jätnud tegemata. Samuti on tegemata kevadel sotsiaalminister Tanel Kiige poolt lubatud muudatused töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikendamiseks. Igal kuul lõppevad sadadel või tuhandetel kriisi ajal töötuks jäänud inimestel töötuskindlustushüvitised. Toetusest ilma jäänud ja toimetulekuraskustesse sattunute kohta riik numbreid ei avalda ning hetkel seda protsessi ka ei pidurdata,“ selgitas Läänemets.
Jätkuvalt on probleeme FIEd-e ja osaühingute kaudu tavalist tööd teinute toimetuleku tagamisega. Neile võiks rakendada erandkorras töötuskindlustushüvitiste maksmist, liites nad edaspidiseks kindlustussüsteemiga.
„Kõik need olulised toetusskeemid on tegemata, sest raha on ära kulutatud, kuigi palgatoetus pole oma olemuselt isegi tavaline kindlustusmeede ja eeldanuks riigi omaosalust. Töötukassa reservid tuleb taastada, järjest rohkemad Eesti pered kannatavad valitsuse kasinuspoliitika käes,“ sõnas Läänemets.
Valitsuse otsusega tehakse lapsevanematest eesliinitöötajad
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul on ilma riigi poolse toetuseta rohkem kui kuu pikkusel distantsõppel Eesti perede toimetulekule ränkraske mõju. Piirangud ei tohi luua uut ebavõrdsust ja ebaõiglust, riik peab peredele võimaldama selle perioodi ilma suuremate tagasilöökideta üle elada.
„Peaminister Kaja Kallas kõneles pidupäevakõnes palju naistest, ent unustas ära emad. Tänase valitsuse otsusega saavad kõik lapsevanemad, eelkõige just emad, eesliinitöötajateks – eelmine kevad kinnitas kui palju distantsõpe suurendab kodudes lapsevanemate koormust,“ sõnas Läänemets. Vältimaks lapsevanemate ülekoormusest tekkivaid tagajärgi peredele, tuleb anda tasustatud täiendav vaba aeg 5-9. klassi lapsevanematele tööaja arvelt.
Peame arvestama, et pigem just madalapalgaliste töö iseloom ei võimalda kaugtööd ja on mõeldamatu, et pärast täispikka päeva ollakse võimeline koduõpetaja ametiks, ilma, et pereelu tugevat tagasilööki ei saaks. Samuti on vajalik märtsis 500 eurose lisalapsetoetuse andmine igale perele kus on koolikohustuslikud lapsed. Kuu pikkune distantsõpe loob peredele lisakulutusi mis on seotud õppe või kasvõi kodus söömisega.
Samas suureneb tõenäosus lapsevanematel isolatsiooni jäämiseks, kus oldud nädalatel väheneb sissetulek 30%. Tegemist ei ole tavalise majanduskriisiga, vaid väga erakorralise olukorraga, kus on vaja teistsugust lähenemist majandusele ja inimeste toetamisele.
Neid meetmeid tuleb rahastada riigieelarvest ja vajaduses võtta kasutusele laenumahud mis selleks juba eelnevalt otsustatud on, vastasel juhul jääb kriisi raskus kanda kõige nõrgemale osale ühiskonnast.
Sotsiaaldemokraadid soovivad presidendivalimistel suurendada valijameeste arvu
Sotsiaaldemokraadid algatavad täna riigikogus presidendi valimise seaduse muutmise, et suurendada valimiskogu koosseisu ja anda nii omavalitsustest pärit valijameestele riigipea valimistel tagasi nende varasem esindatus.
„Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra, kus linnade ja valdade esindajatel oli suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse tänavu hilissuvel kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Pärast 2017. aasta haldusreformi jäi Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis ka kaks korda ka valijameeste ridu. Meie lahendus näeb ette, et 107 valijamehe asemel tuleb presidenti valima 232 valijameest. Koos riigikogu saadikutega saab valimiskogu olema 333-liikmeline,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Selline muudatus tagab tema sõnul rahva parema esindatuse valimiskogus. Lisaks saab valijameeste seas saab olema rohkem neid mehi ja naisi, kes kuuluvad mõnda valimisliitu või parlamendivälisesse erakonda. „Presidendi valimise liikumine valimiskokku tähendab, et erakonnad pole suutnud leida ühisosa. Seega on väga oluline, et patiseis ei kanduks sinna edasi – mida suurem on valimiskogus piirkondlike esindajate osakaal, seda tõenäolisem on, et riigipea selgitamisel saadakse vajalikud hääled kokku,“ rääkis Läänemets.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.