Sotsiaaldemokraadid soovivad presidendivalimistel suurendada valijameeste arvu
Sotsiaaldemokraadid algatavad täna riigikogus presidendi valimise seaduse muutmise, et suurendada valimiskogu koosseisu ja anda nii omavalitsustest pärit valijameestele riigipea valimistel tagasi nende varasem esindatus.
„Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra, kus linnade ja valdade esindajatel oli suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse tänavu hilissuvel kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Pärast 2017. aasta haldusreformi jäi Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis ka kaks korda ka valijameeste ridu. Meie lahendus näeb ette, et 107 valijamehe asemel tuleb presidenti valima 232 valijameest. Koos riigikogu saadikutega saab valimiskogu olema 333-liikmeline,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Selline muudatus tagab tema sõnul rahva parema esindatuse valimiskogus. Lisaks saab valijameeste seas saab olema rohkem neid mehi ja naisi, kes kuuluvad mõnda valimisliitu või parlamendivälisesse erakonda. „Presidendi valimise liikumine valimiskokku tähendab, et erakonnad pole suutnud leida ühisosa. Seega on väga oluline, et patiseis ei kanduks sinna edasi – mida suurem on valimiskogus piirkondlike esindajate osakaal, seda tõenäolisem on, et riigipea selgitamisel saadakse vajalikud hääled kokku,“ rääkis Läänemets.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.
ERJK töövõime vajab tugevdamist
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on Keskerakonna otsus võtta oma allkiri Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõult tagasi ainuõige samm, kuid korruptsiooni vähendamiseks on vaja uuel koalitsioonil tugevdada ERJK töövõimet.
„Eelnõu, millelt Keskerakond oma allkirja tagasi võttis oleks likvideerinud seni end korduvalt tõestanud kontrollisüsteemi ja vähendanud veelgi korruptsiooni ärahoidmiseks mõeldud sanktsioone. Arvestades viimasel ajal toimunut peaksid Reformierakond ja Keskerakond näitama üles oma valmidust lahendada ERJK töö kitsaskohti.
Senini on erakonnaseaduses ette nähtud sanktsioonide (viivis ja riigieelarvest makstava toetuse vähendamine) rakendamine olnud puudulik ja ebaselge. Näiteks ei ole võimalik seadust rikkunud erakonna riigieelarvelist toetust kinni pidada, kuna on ebaselge kui pikaks perioodiks ja kuidas vähendamist arvestatakse. Samuti ei ole võimalik keelatud annetuse tagastamiseks ette nähtud viivist 300% nõuda, sest protseduur on seaduses lahti kirjutamata. ERJK on teinud põhiseaduskomisjonile ka ettepaneku kehtestada annetajale tõestamiskohustus kui annetus on ületanud teatud piiri.
ERJK ja õiguskantsler on viimastel aastatel pöördunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole tähelepanekute ja ettepanekutega erakondade rahastamise järelevalve puuduste kõrvaldamiseks. Kuni tänaseni pole seadusemuudatusi algatatud. Sotsiaaldemokraadid algatasid eile Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on seada valimiskulude ülempiir Riigikogu, kohaliku omavalitsuse, europarlamendi valimistele ja rahvahääletustele. Eelnõu järgi peab analüüsi ja seadusemuudatused välja pakkuma valitsus käesoleva aasta 1. maiks,“ ütles Läänemets.
Sotsiaaldemokraadid esitasid eelnõu poliitilise korruptsiooni vähendamiseks
Sotsiaaldemokraadid algatasid täna riigikogus poliitilise korruptsiooni tõrjumisele suunatud eelnõu, mis muuhulgas näeb ette ülempiiri seadmise nii erakondade valimiskuludele kui valimisreklaamide mahule.
Otsuse eelnõu kohustab valitsust esitama riigikogule 1. maiks ettepanekud, mis vähendaksid raha mõjuvõimu Euroopa Parlamendi, riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletustel.
„Meie eelnõu seab valimiskampaaniate käigus toimuvale raha arutule raiskamisele piirid. See omakorda aitab vähendada poliitilist korruptsiooni – tõhusate piirangute korral ei lähe erakonnad korruptiivsele teele ega ürita mõjuvõimuga kaubelda,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.
Tema sõnul lähtub sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanek arusaamast, et valimistel peaksid ennekõike konkureerima erakondade arusaamad erinevate ühiskondlike probleemide lahendusteedest. Pahatihti käib valimiste eel võitlus mitte ideede, vaid reklaamiagentuuride ja üliheldelt rahastatud kampaaniate vahel, lisas Läänemets.
„Piiri seadmine valimiseelsele „võidurelvastumisele“ suunab kampaania sisulisele debatile ja vähendab erakondade survet otsida toetust massiivsete turunduskampaaniate korraldamiseks. See vähendab ühtlasi survet praktikas aset leidnud korruptsiooniohtlike olukordade ja otseste seaduserikkumiste tekkeks,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
ERJK andmetel moodustas 2020. aastal riigi toetus riigikogus esindatud erakondade eelarvetest 67-91 protsenti. Seetõttu on riigil kui erakondade olulisimal rahastajal õigus seada raha arutule kulutamisele ka piiranguid.
Läbiotsimine Kredexis kinnitab, et valitsus on eelistanud väikeettevõtetele parteisponsoreid
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul juhivad uudised Kaitsepolitsei läbiotsimisest finantsasutuses KredExis tähelepanu valitsuserakondade omakasupüüdlikkusele kriisitoetuste jagamisel.
„KredEx allub oma tegevuses väliskaubandus- ja infotehnoloogia ministrile ja EKRE on seda positsiooni hoidnud alates käesoleva valitsuse loomisest. Kuigi ma juba kevadel rõhutasin, et valitsuserakonna suusponsori arendatav Porto Franco projekti rahastamine kriisilaenude abipaketi raames on kahtlusi äratav, leidis valitsus, et väljastatav laen vastab kõigile tingimustele. Täna on alust kahtlustada, et soosis sponsorit ja rahvale on valetatud.
Keskerakond peab enne valitsusse astumist sisemiselt puhastuma
Keskerakond on saanud erakonnana kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises. Ometi oleme täna olukorras, kus Keskerakonnast võib mõned päevad pärast korruptsiooniskandaali puhkemist saada uuesti valitsuspartei. Reformierakonna käes on võime nõuda Keskerakonnalt muutusi. Jüri Ratas on korduvalt kinnitanud, et Keskerakonnas ei ole kohta hämaratele sularahatehingutele ja erakonna rahastamine on läbipaistev. Ometi oleme jälle olukorras, kus Keskerakonna tipp-poliitikut kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes, ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees ning riigikogu liige Lauri Läänemets.
Jüri Ratase peaministri kohalt lahkumine oli ainuõige samm. Kuid see ei ole piisav. Arvestades, et mõjuvõimuga kauplemises on süüdistuse saanud erakond ei saa me lasta sellist parteid enne sisemise puhastumise läbimist uuesti valitsusse.
Kui mõjuvõimuga kauplemise all kahtlustuse saanud erakond pääseb valitsusse, siis mis signaali saadab see ühiskonnale? Kuigi tegemist on alles kahtlustusega ei pea avalik võim olema ainult aus vaid ka näima ausana. Kui Keskerakond saab lõpuks süüdimõistva otsuse, millise pärandi jätab see meie poliitilisse kultuuri?
Kaja Kallasel on harukordne positsioon sundida Keskerakonda sisemisele puhastumisele. Miljoni euro suuruse annetuse küsimine viitab sügavatele finantsprobleemidele erakonnas, mis lähiajal ei kao. Lisades siia Keskerakonna innukuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimisel on raske uskuda, et erakond oleks midagi minevikust õppinud.
Kui Jüri Ratas kinnitas maikuus Riigikogus, et tema soov on ERJK likvideerimisega parandada kontrolli erakondade rahaasjade üle, siis samal ajal oli Keskerakonna peasekretär mitu kuud plaaninud rahastada erakonna tegevust erakonna mõjuvõimu müümisega. Kui Jüri Ratas ei teadnud midagi Mihhail Korbi tegevusest, siis kuidas saab Keskerakond kuuluda üldse valitsusse. Kuidas saame usaldada erakonna esimeest, kes ei tea, kust raha
nende erakonda tuleb?
Kui kohus rahuldas riigiprokuratuuri taotluse ja lubas kaks korruptsioonikuritegudes kahtlustatavat isikut vahi alla võtta, siis juriidilise isiku puhul samasugust tõkendit kasutada ei saa. Ometi saab blokeerida Keskerakonna osalemise riigi valitsemises, kuni erakond pole veenvalt avalikkusele tõestanud oma võimet muutuda.
Kui Keskerakond ei suuda oma tegudega näidata, et muutused on võimalikud, siis ei ole nende koht uues valitsuses. Riigikogu matemaatika lubab koalitsiooni moodustada ka ilma nendeta. Valik on Kaja Kallase käes.
Korruptsioonikahtlus selgitab ERJK likvideerimise soovi
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on tänaste uudiste valguses mõistetav, miks Keskerakond ja EKRE soovisid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) tegevust lõpetada.
„Korruptiivne käitumine ei ole meie valitsusest kuhugi kadunud. Tänasel pressikonverentsil ütles prokuratuur, et esimesed menetlustoimingud tehti antud uurimise raames eelmise aasta kevadel. Umbes samal ajal algatati Keskerakonna ja EKRE toetusel ka eelnõu ERJK tegevuse lõpetamiseks.
Täna on selge, miks seda tehti. Keskerakond ja EKRE soovisid vabaneda tüütust kontrollorganist, kelle tegevus oleks erakondade tegutsemist piiranud. Kevadel tundus mulle, et eelnõu koostajate varjatud eesmärk on lubada erasektoril ja parteidel ajada asju omavahel kontrollivabalt. Täna teame kellele see oleks kasulik olnud.
16. juulil väitis Mihhail Korb sotsiaalmeedias tehtud postituses, et ERJK ajab oma jonni ja tekib tunne, et Keskerakonda kiusatakse meelega. Kahetsusväärne on lugeda, et samaaegselt sellega tegeles Korb erakonnale rahastuse hankimisega läbi mõjuvõimuga kauplemise.
ERJK tegevust lõpetava eelnõu menetlemise käigus ütlesid eelnõu algatajad, et neil ei ole etteheiteid ERJK tegevusele, vaid tegemist on korruptsiooni ennetava sammuga. Korruptsiooni ennetamise tööga alustamiseks oleks eelnõu algatajad pidanud vaatama oma erakondade ridadesse,“ ütles Lauri Läänemets.
põhiseaduskomisjoni koosolekul piirati Riigikogu liikmete õiguseid
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul koheldi tänasel põhiseaduskomisjoni istungil liikmeid ebavõrdselt ja piirati liikmete õigust saada infot ja esitada küsimusi.
„Komisjoni istungil surus koalitsioon läbi otsuse, mille kohaselt anti muudatusettepanekute tutvustamiseks ja küsimuste küsimiseks igale esitajale 5 minutit. Erandina anti üle 100 ettepaneku esitajale 7 minutit.
Otsus läheb vastuollu riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, kuna esitajal peaks olema iga muudatusettepaneku selgitamiseks eraldi aeg.
Selle otsusega võeti minult kui rahva esindajalt võimalus selgitada miks ja mida mina ning minu valijad oluliseks peavad. Tõsi, kõik ei pea minu esitatud ettepanekutega nõustuma ja neid toetama, kuid neid esitada ja olla ära kuulatud, see on demokraatlik õigus parlamendi liikmetel ja Eesti rahval, keda need liikmed esindavad,“ ütles Lauri Läänemets.
Türi vald hakkab korterelamute renoveerimist toetama
Alates järgmisest aastast hakkab Türi vald nõustama oma korteriühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahataotluste kirjutamisel, tasuvusarvutuste tegemisel jne. Samuti on plaan toetada ehitusprojekte osaliselt. Esitasime sotsisaaldemokraatidega eelnõu, mis sai ühehäälselt volikogu toetuse. Tunnustan kõiki volinikke, sest tegemist oli üle pika aja ühise otsusega ja siin koalitsioon- opositsioon teemat vahele ei tekkinud.
Renoveerime Türi vallas niipalju korterelamuid kui võimalik!
Esitasime sotsiaaldemokraatide poolt viimasel vallavolikogu istungil otsuse eelnõu ja kui volikogu seda toetab, hakkab Türi vald korteriühistuid nõustama ning rahaliselt toetama. Meie eesmärk on, et Türi inimeste elamispinnad saaksid korda.
Meie vallas on korrastatud väga vähe kortermaju. Meile teadaolevalt vaid kümme hoonet ning mõned on lähiajal tegemisel. Samas asuvad Türil kolmandik Järvamaa 764 korterelamust.
Soovime, et vallavalitsus hakkaks aktiivselt tegelema elanikkonna teavitamisega renoveerimise võimalustest ja vajalikkusest. Nõustama ühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahastustaotluste esitamisel ja tasuvusarvutuste koostamisel. Samuti peab vallavalitsus esitama volikogule õigusakti, millega toetatakse Türi valla korteriühistuid renoveerimisprojektide maksumuse hüvitamisel.
Järgmisel seitsmel aastal toetab riik suurte summadega korterelamute renoveerimist ning kui me seda võimalust ära ei kasuta, jääme elamispindade osas teistest maha. Suvel lõppenud Kredexi taotlusvoorust küsis toetust Järvamaalt vaid kaks Paide korteriühistut, seevastu meiega samast rahastuspiirkonnast Raplamaalt küsiti 12 ja Lääne-Virumaalt 34 hoone korrastamiseks. Niiöelda meie raha läheb teistesse maakondadesse, kuigi peaks siinsete inimeste heaolu parandama.
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Türi vallast lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70- 80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära. Me ei tohi sellel juhtuda lasta.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutuste järgi võivad aastaks 2050 ligi pooled valla kortermajad kasutusest välja langeda. Seda pigem aga valla äärealadel, kus majad väiksemad ja väljakutsed suuremad. Kui me sellel juhtuda laseme toimub suurem ääremaastumine, koolides jääb õpilasi vähemaks, ettevõtjatel töökäsi.
Mis aga kõige olulisem – iga kortermaja on kellegi kodu. Isegi kui seadus seda otse ei ütle, peab valla ja vallavalitsuse esmane huvi olema oma inimese käekäik. Kui sellele saab kaasa aidata nii lihtsal viisil, siis seda tuleb teha. Pealegi oleks meie poolt pakutud tegevuste kulu imeväike kodu soetamise toetuse kõrval aga mõju elanike arvule paarikümne aasta jooksul oluliselt suurem.
Järvamaa, sealhulgas Türi vald, on renoveeritud kortermajade arvult Eesti viimaste seas, seda ka AS Kredexilt renoveerimistoetuste küsimises. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil planeeritakse korterelamute renoveerimist toetada üle Eesti 366 miljoni euroga, mis omab märkimisväärset positiivset mõju amortiseeruvale elamufondile.
Piirkondlikud suured erinevused renoveerimistoetuste taotlemisel võivad tähendada, et info ei liigu piisavalt ja tasuvusarvutuste ning toetuste taotlemise bürokraatiaga tegelemine ei ole kõigi jaoks lihtne. Samas loodi sellel aastal riiklikud laenud, juhuks kui pank ei aita ning eraldi toetused väga madala ruutmeetri hinnaga majadele. Neis küsimustes tahamegi tuge pakkuda!
Ilmus Türi Rahvalehes september 2020
Pilt: kodukiri.ohtuleht.ee
Valitsuse laual on euroraha ettepanek, millega suurendatakse regionaalset ebavõrdsust miljardite eest
Minister Jaak Aab, murrate lahtisest uksest sisse, sest vatupidiselt Teile, ei näita ma tänase valitsuse poole näpuga kui regionaalse ebavõrdsuse suurenemisest kirjutasin Maalehes "Turupõhine regionaalpoliitika on läbikukkunud! Ebavõrdsus linnade ja maakohtade vahel aina kasvab". Samuti jätate vastamata kõige olulisemale kriitikast - miks valitsuse laual on sama viga kordav eurorahade jagamise eelnõu?
Minu arvamuslugu põhineb Eesti teadlaste ja ekspertide analüüsidele ehk neljale olulisele dokumendile, millest üks on Teie enda ministeeriumi poolt koostatud "Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne". Kahjuks keskendute täiesti valele asjale - püüate seletada kuidas Keskerakond on kõige tublim ja loetlete kes kõik pole millega hakkama saanud. Probleem ise aga Teie tähelepanu ei saa.
Seletan uuesti. Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine tähendab, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha liigub rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvab.
Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus - ja arendustegevuse kaudu nagu klastrite loomine, innovatsiooni edendavad hanked, tehnoloogia arenduskeskused jne. Ülikoolidega koostööks mõeldud 16 miljonist eurost läks 96% Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eesti ettevõtted said vaid 4%. Ettevõtlustoetuse 44 miljonist eurost läks 77% Harju- ja Tartumaa ettevõtetele. See on üks mitmetest halvast näidetest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse kuna regionaalset kaitset meetmetel pole.
Kasvualad valiti välja tuginedes Eesti majanduse ja teaduse spetsialiseerumisele ning globaalsetele trendidele. Lisaks koguti ettevõtjate ja teadusasutuste esindajate hinnanguid, millistel ettevõtluse valdkondadel on investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kõige tõenäolisem saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis.
Nutika spetsialiseerumise andmed: Kaija Valdmaa, Rhiannon Pugh & Jaanus Müür (2020): Challenges with strategic placed-based innovation policy: implementation of smart specialization in Estonia and Wales, European Planning Studies. DOI: 10.1080/09654313.2020.1767541. To link to this article: https://doi.org/10.1080/09654313.2020.1767541
Küsimus on eurorahades mitte kas ja milliseid riigisiseseid regionaalprogramme on tehtud. Sada- või kaksada miljonit eurot riiklike regionaalprgramme ei saa vastu neljale või kuuele miljardile eurorahale. Jah, kõik senise ja eelmiste valitsuste regionaalset arengut toetavad algatused on õiged sammud ja samuti uuringute poolt kiidetud, euroraha miljardi omavad aga tugevamat ning kahjuks regionaalset ebavõrdsust võimendavat mõju.
Lahendus sellele probleemile on:
- Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagatakse Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama Kredex, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varasemalt võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
- Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
- Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.
Eesti saab uuest Euroopa Liidu eelarvest koos taaste- ja õiglase ülemineku fondiga järgmiseks perioodiks rekordkoguse - 6,8 miljardit eurot. Ettepanek meetmete ja rahade jaotamise osas on rahandusministeeriumi poolt kokku pandud ja ootab valitsuse otsust. Plaanitavad meetmed on ministeeriumite nägemus, neid ei ole omavalitsusliitudes arutatud, suuresti ei toetu nad ka maakondlikele strateegiatele. Pole ka ette nähtud eurorahade jagamist regiooniti (kui Kredexi korterelamute renoveerimine välja arvata). Ammugi pole kuskil kirjas, et piirkonnad, mis on rohkem ääremaastunud, peavad saama rohkem toetuseid.
Minister Aab, siin on nüüd teie võimalus. Muutke uue perioodi rahade jaotamise põhimõtteid Eesti väikelinnade- ja maapiirkondade kasuks. Kui seda mitte teha, kirjutate rasvaste tähtedega Keskerakonna ja enda nime regionaalse ebavõrdsuse suurendajate sekka, kuna esimest korda on meil olemas analüüsid, mis hoiatavad vanaviisi jätkamise eest!
Mõned väljavõtted, millele toetun (mõte ei muutu, püsib kontekstis):
- „Need üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud. Piirkondliku ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja MAJANDUSTEGEVUSE kokkukuivamisega ääremaal.“
- „KONKURENTSIVÕIMEL põhinev lähenemine Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut peatada. Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel“
Riigikogu Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse lõppraport 2019
- „Tavapärane LIBERAALNE MAJANDUSPOLIITIKA ON murettekitavalt ABITU regionaalse ebavõrdsuse probleemi lahendamisel, sest ei paku selgeid suuniseid ega põhjendusi riigipoolseks sekkumiseks ning loodab, et pikas perspektiivis tasanduvad erinevused turujõudude toimel“
- „Igal piirkonnal on oma roll ja funktsioonid laiemas riiklikus majandussüsteemis. Seega on lähi- ja keskpikal perioodil iga regiooni arenguperspektiiv erinev, mistõttu ei ole üksnes ÜHETAOLISI ABINÕUSID KASUTAV regionaalpoliitika parim lahendus“
Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne
- „REGIONAALNE PALGALÕHE kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahel on olnud VIIMASEL 3 AASTAL SUUREM kui strateegia rakendamise algusaastatel (2012-15)“
- „Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise LÕHE SUURENEMISEGA SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas“
Praxise struktuurivahendite analüüs 2015
- „Seega aktiivsemate ja informeeritumate taotlejatega piirkonnad said rohkem toetusi ning sellega TOETATAKSE potentsiaalselt ARENGUERINEVUSTE SUURENEMIST“
- „Toetusrahade kasutamine TULEB SIDUDA selgemalt piirkondlike vajadustega “
- „Selleks, et suurendada regionaalsete eripärade ja arenguvajadustega arvestamist, tuleks muuta otsustusprotsessi ja VIIA rohkem OTSUSTUSÕIGUST maakonna tasandile“