Haridus- ja Teadusministeeriumi propaganda süvendab Eesti ääremaastumist
Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.
Läänemets: Eesti Posti hüppeline hinnatõus on väga halb mõte
Tundub, et IT- ja väliskaubandusministrile Kaimar Karule unustati öelda, et Eesti seisab majanduslanguse lävel ja riik pigem püüab inimeste, eriti töö kaotanute, koormat leevendada, leiab sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.
«Kinnised poed ja kodune isolatsioon on jätnud kuulekatele inimestele vähe valikuid, üks neist on e-kaubandus. Miks seda just praegu kallimaks muuta? Vaadates tervikpilti, siis ühe käega antakse mõned sendid aktsiiside langetamisest juurde, teise käega kraabitakse postiteenusega tagasi. Ehk siis raha kingitakse sinna kus autosid rohkem - suurlinna ja raha võetakse vaesemate ja eelkõige maapiirkonna inimeste käest. Põhjenduseks toodud kütuse ja tööjõu kulud hetkel langevad, nende argumentidega täna lehvitada pole mõtet,» kirjutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Läänemets sotsiaalmeedias.
«Peaksime postiteenust praegu vaatama riigi abipaketi osana. Mõistlik oleks lisaeelarvega suurendada Eesti Posti riigipoolset toetust ja langetada ajalehtede- ajakirjade kojukande tasusid poole võrra. Selliselt toetaksime Eesti meediat, kelle sissetulekud kukkusid reklaamirahade kadumisega. Eriti aga maakonna lehti, mis enamuses on väikesed ja saanud kõige suurema hoobi. Ehk siin oleks kindlalt ka oluline regionaalne mõju. Toetus Eesti Postile kaotaks ka surve postiteenuse hindade tõstmiseks inimeste jaoks kõige raskemal ajal.
Kui majandus hakkab taastuma, võib teenuste hindade korrigeerimise juurde tagasi naasta, seni aga peaksime postiteenuses nägema võimalust toetada demokraatia üht sammast - meediat ja hädas olevaid inimesi, keda lisandub igal päeval tuhandeid,» arvas Läänemets.
Sotsid peavad leidma uuesti oma sihi
Eesti viimaste aastate elu on mänginud sotsiaaldemokraatidele kätte kõik trumbid, aga oleme suutnud need suuresti maha mängida. Sihilt eksinud erakond vajab oma eesmärkide uuesti mõtestamist. Sotsidel on aeg tulla tagasi rahva sekka ja vaadata ka Tallinnast kaugemale, kirjutab juunis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks kandideeriv endine Väätsa vallavanem ja erakonna omavalitsuskogu esimees Lauri Läänemets.
Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks
Eile esitas Setomaa sotsiaaldemokraatide osakond minu kandidatuuri erakonna esimehe kohale. See on suur au ja vastutus ning arvestades asjaolu, et ei erakonna sees ega ka meie valijate seas, ei olda väga rahul olukorraga, kuhu oleme jõudnud, ei saa niisama pealtvaatajaks jääda.
Minu nägemus on lihtne - kindlasti ei peaks sotsid olema niši erakond, vaid vastupidi - laiapõhjaline, pakkudes lahendusi inimeste erinevatele muredele. Kuigi võimalusi oli palju, ei suutnud me neid kasutada. Meie peamine tunnetatav poliitika ei peaks olema EKREle vastandumine, vaid ebavõrdsuse vähendamine.Read more
Asutava Kogu ja sotsiaaldemokraatide rollist
Täna, 100 aastat tagasi, algasid noore Eesti Vabariigi rahvaesinduse – Asutava Kogu valimised, mille peamine ülesanne oli panna Eesti riigile alus.
23. aprillil 1919 kogunes Asutav Kogu oma esimesele istungile ning valis esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Erakordselt suure, 80% valimisaktiivsuse juures, saavutas valimisvõidu Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei, kes kogus 33% häältest ja sai 120-liikmelises esinduskogus 41 kohta. Valimistulemusena oli sotsiaaldemokraatlikel erakondadel Asutavas Kogus absoluutne enamus.
Avalik kiri sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale
Austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Teie parteikaaslaste poolt juhitud Türi vallavalitsus soovib müüa Väätsa eakate kodu. Lootsin, et kohaliku elanikuna ja vastutava valdkonna ministrina astute meie inimeste eest välja, kuid olete asunud hoopis võõrandamise protsessi õigustama ning selle käigus pannud minu suhu sõnu, mida ma öelnud ei ole. Seetõttu pöördun avalikult Teie poole ning ootan ka avalikku vabandust valeväidete osas.Read more
Uskuma peab!
Ilmus Kesk-Eesti Tre ajakirjas veebruar 2019
Oled aidanud ellu maruvahvaid ettevõtmisi – lumememmede paraadist vaimukate Väätsa robootiliste vaateakendeni. Mis on see imerohi, mis muidu pigem omaette hoidva järvamaalase niimoodi kaasa haarab?
Esiteks tuleb ise uskuda sellesse, mida teed. Rääkimisest aga on vähe kasu, ise tuleb käsi külge panna. Järvamaalane on tegelikult väga tragi ja suurepärase fantaasiaga inimene. Kaasamisest tähtsam on osalemine, inimeste võimestamine.Read more
Head uut hinnatõusu, Väätsa!
Soojahind tõusis, oodata on veehinna tõusu. Kuidas, miks, kirjutan teile, sest see on kurb lugu ja ei puuduta mitte ainult Väätsa piirkonnas elavaid inimesi.
1. jaanuarist kehtib Väätsal uus sooja hind. Varasemalt oli hind koos käibemaksuga 62,184 eurot MWh, uus hind on 68,18 eurot MWh. Hinnatõus 9%. Võib ju öelda, et hinnad peavadki vahepeal tõusma, kuid kui seda argumenti kasutada, lõhub see teised argumendid, mis olid aluseks kohalikule omavalitsusele kuulunud (kunagi nimetus OÜ Väätsa Soojus) soojatootja lõhkumisele ja sellega seonduvale.Read more
Vajame tasuvat tööd, mitte kaklusi rändeteemadel
Majandusest ja töökohtadest peab rääkima juba ainuüksi selle pärast, et kui miski Eesti kinnist piiripoliitikat üldse muudab, siis on need eelkõige majandusküsimused.
Elanikkonna vananemisest tulenev tööjõupuudus tähendab, et kui me ei suuda esile kutsuda suuri muutusi, siis järgmiste kümnete aastate jooksul jääb raha vähemaks nii ettevõtjal, töötajal, riigil kui ka kohalikul omavalitsusel.Read more
Millist inimest soovime Järva maavanemaks
Sügisel saab Järvamaa uue maavanema, kuid juba praegu käib kohvipaksu pealt ennustamine, kes see isik olla võiks. Enne nimedele mõtlemist eelistaksin näha hoopis avatud arutelu. Rääkida ootustest ning Järvamaa ees seisvatest proovikividest.
Selliselt toimetades peaksime proovima suunata ministri valikut ning looma raamistiku, mida uus tippametnik ellu püüab viia, et vastata kohaliku kogukonna ootustele.
Möödas on need ajad, kui maavanemad osalesid valitsuse istungitel ja nende otsustuspädevus võimaldas maakonna arengut tugevalt suunata. Jäänud on riigi esindaja roll maakonnas, kes omab otsekontakti valitsusse, teab ja näeb mis toimub, kuid ise teha ei saa.
Sellel aastal ametisse nimetatavad maavanemad võivad sellisel kujul olla viimased. Loodetavasti asendab pärast riigikogu valimisi haldusreformi plaani riigireformi idee ja selle tulemusena otsustab rahvas maakogu koosseisu, kes valib ühtlasi ka maavanema.
Statistikaamet prognoosib, et aastaks 2040 väheneb Järvamaal elanike arv 1/3 võrra. See on väga karm prognoos, kuigi nii kindlasti olema ei saa, tuleb seda võtta kui ohukella ja tegutseda. Järvamaa arengule annaks tugeva tõuke, kui siia luua 200-300 kõrgharidust eeldavat töökohta. See on üks või kaks riigiasutust ja üks poliitiline otsus. Maavanema positsioon on parim taolise argumenteeritud ettepaneku koostamiseks ja toetajate koondamiseks.
Inimesed tähendavad asjaajamist, mõtteid ja probleeme, seetõttu on riigi kohalolek ja teenuste kättesaadavus meile olulised. Kui välja arvata maavalitsus, siis asjaajamine riigiga käib läbi riigiasutuste, millede kontorid või osakonnad Järvamaal tegutsevad. Kuigi olemasolev õigusraamistik ei võimalda maavanemal otsest sekkumist, on maakonnas riigi ja tema teenuste kättesaadavus ja riigiasutuste omavaheline koostöö, koht mis vajab järelvalvet ja sekkumist.
Kõige suuremat panust nõuab siiski Järvamaa areng. Lisaks omavalitsusliidule ja selle esimehele, on minu nägemuses see maavanema oluliseim ülesanne Järvamaal. Tuleviku visandamine, ühiste suuremate eesmärkide kokkuleppimine, ettevõtjate, vabaühenduste, poliitikute eesmärgi taha koondamine.
Jahh tean. Maavanem peab veel tegelema tuhande muu asjaga nagu praegu Tiina Oraste väga hästi teeb- rongiliiklus mis arvestab meie elanike vajadusi, planeeringud, et eurorahad siia tuleks jne.
Kuid Järvamaa jaoks on kätte jõudnud aeg, kus maavanem peaks isiksusena suutma taastada eestvedaja rolli ja seda koos omavalitsusliiduga tugevalt kandma.
Tulles nüüd selle juurde, kes saab maavanemaks, siis julgen öelda, et laual on alati samad variandid. Maavanem saab olema keegi vastumeelne, keda omavalitsusliit ei tunnusta. Maavanemaks saab isik, kes täidab suurepäraselt rolli, mis praegune seadusandlus talle ette on kirjutanud, see tähendab tubli tippametnik, kes on riigi nägu maakonnas. Kõige paremal juhul võime saada maavanema, kes suudab ühendada ja läbi selle elama panna ideed, mida Järvamaa täna vajab.
Täna on kõige olulisem küsimus, mitte kes, vaid millist inimest me ise soovime ja mida temalt ootame.
Ilmus Järva Teatajas 1.04.2014