Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade üle. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul.
Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele ning panuse nende lahendamisse saab ja peab andma iga elanik, eelkõige aga meie kolm omavalitsust.
Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olema iga korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvamaalase mure, sest just praegu toimub valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.
Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära.
Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga olid Kredexilt korrastamiseks toetust saanud 9. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest majad renoveerinud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu prognoosi järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamus neist pigem pisemad ja linnadest kaugemal asuvad.
Kuna Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud tugevamad, inimestel paremad palgad ning pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.
- aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide,
- Rakveres on suurem osa elamutest juba varasemalt renoveeritud, sest linnavalitsus on panustanud aastaid ühistute toetamisse. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.
Eesti plaanib aastatel 2021-2027 panustada 366 miljonit euroraha korterelamute korrastamise toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140-160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!
Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üleriigiliselt on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused, kes jäävad taotlemisega hiljaks, riigi toele enam loota ei saa.
Inimeste hoidmine Järvamaal on meie endi kätes
Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma. Kortermaja võib olla küll eraasi, kuid kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.
Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.
Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide rahaliseks toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.
Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.
Kui varasemalt oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara madal väärtus, kus pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetamine.
Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuksid Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!
Ilmus Järva Teatajas
Haridus- ja Teadusministeeriumi propaganda süvendab Eesti ääremaastumist
Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.
Läänemets: Eesti Posti hüppeline hinnatõus on väga halb mõte
Tundub, et IT- ja väliskaubandusministrile Kaimar Karule unustati öelda, et Eesti seisab majanduslanguse lävel ja riik pigem püüab inimeste, eriti töö kaotanute, koormat leevendada, leiab sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.
«Kinnised poed ja kodune isolatsioon on jätnud kuulekatele inimestele vähe valikuid, üks neist on e-kaubandus. Miks seda just praegu kallimaks muuta? Vaadates tervikpilti, siis ühe käega antakse mõned sendid aktsiiside langetamisest juurde, teise käega kraabitakse postiteenusega tagasi. Ehk siis raha kingitakse sinna kus autosid rohkem - suurlinna ja raha võetakse vaesemate ja eelkõige maapiirkonna inimeste käest. Põhjenduseks toodud kütuse ja tööjõu kulud hetkel langevad, nende argumentidega täna lehvitada pole mõtet,» kirjutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Läänemets sotsiaalmeedias.
«Peaksime postiteenust praegu vaatama riigi abipaketi osana. Mõistlik oleks lisaeelarvega suurendada Eesti Posti riigipoolset toetust ja langetada ajalehtede- ajakirjade kojukande tasusid poole võrra. Selliselt toetaksime Eesti meediat, kelle sissetulekud kukkusid reklaamirahade kadumisega. Eriti aga maakonna lehti, mis enamuses on väikesed ja saanud kõige suurema hoobi. Ehk siin oleks kindlalt ka oluline regionaalne mõju. Toetus Eesti Postile kaotaks ka surve postiteenuse hindade tõstmiseks inimeste jaoks kõige raskemal ajal.
Kui majandus hakkab taastuma, võib teenuste hindade korrigeerimise juurde tagasi naasta, seni aga peaksime postiteenuses nägema võimalust toetada demokraatia üht sammast - meediat ja hädas olevaid inimesi, keda lisandub igal päeval tuhandeid,» arvas Läänemets.
Sotsid peavad leidma uuesti oma sihi
Eesti viimaste aastate elu on mänginud sotsiaaldemokraatidele kätte kõik trumbid, aga oleme suutnud need suuresti maha mängida. Sihilt eksinud erakond vajab oma eesmärkide uuesti mõtestamist. Sotsidel on aeg tulla tagasi rahva sekka ja vaadata ka Tallinnast kaugemale, kirjutab juunis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks kandideeriv endine Väätsa vallavanem ja erakonna omavalitsuskogu esimees Lauri Läänemets.
Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks
Eile esitas Setomaa sotsiaaldemokraatide osakond minu kandidatuuri erakonna esimehe kohale. See on suur au ja vastutus ning arvestades asjaolu, et ei erakonna sees ega ka meie valijate seas, ei olda väga rahul olukorraga, kuhu oleme jõudnud, ei saa niisama pealtvaatajaks jääda.
Minu nägemus on lihtne - kindlasti ei peaks sotsid olema niši erakond, vaid vastupidi - laiapõhjaline, pakkudes lahendusi inimeste erinevatele muredele. Kuigi võimalusi oli palju, ei suutnud me neid kasutada. Meie peamine tunnetatav poliitika ei peaks olema EKREle vastandumine, vaid ebavõrdsuse vähendamine.Read more
Asutava Kogu ja sotsiaaldemokraatide rollist
Täna, 100 aastat tagasi, algasid noore Eesti Vabariigi rahvaesinduse – Asutava Kogu valimised, mille peamine ülesanne oli panna Eesti riigile alus.
23. aprillil 1919 kogunes Asutav Kogu oma esimesele istungile ning valis esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Erakordselt suure, 80% valimisaktiivsuse juures, saavutas valimisvõidu Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei, kes kogus 33% häältest ja sai 120-liikmelises esinduskogus 41 kohta. Valimistulemusena oli sotsiaaldemokraatlikel erakondadel Asutavas Kogus absoluutne enamus.
Avalik kiri sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale
Austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Teie parteikaaslaste poolt juhitud Türi vallavalitsus soovib müüa Väätsa eakate kodu. Lootsin, et kohaliku elanikuna ja vastutava valdkonna ministrina astute meie inimeste eest välja, kuid olete asunud hoopis võõrandamise protsessi õigustama ning selle käigus pannud minu suhu sõnu, mida ma öelnud ei ole. Seetõttu pöördun avalikult Teie poole ning ootan ka avalikku vabandust valeväidete osas.Read more
Uskuma peab!
Ilmus Kesk-Eesti Tre ajakirjas veebruar 2019
Oled aidanud ellu maruvahvaid ettevõtmisi – lumememmede paraadist vaimukate Väätsa robootiliste vaateakendeni. Mis on see imerohi, mis muidu pigem omaette hoidva järvamaalase niimoodi kaasa haarab?
Esiteks tuleb ise uskuda sellesse, mida teed. Rääkimisest aga on vähe kasu, ise tuleb käsi külge panna. Järvamaalane on tegelikult väga tragi ja suurepärase fantaasiaga inimene. Kaasamisest tähtsam on osalemine, inimeste võimestamine.Read more
Head uut hinnatõusu, Väätsa!
Soojahind tõusis, oodata on veehinna tõusu. Kuidas, miks, kirjutan teile, sest see on kurb lugu ja ei puuduta mitte ainult Väätsa piirkonnas elavaid inimesi.
1. jaanuarist kehtib Väätsal uus sooja hind. Varasemalt oli hind koos käibemaksuga 62,184 eurot MWh, uus hind on 68,18 eurot MWh. Hinnatõus 9%. Võib ju öelda, et hinnad peavadki vahepeal tõusma, kuid kui seda argumenti kasutada, lõhub see teised argumendid, mis olid aluseks kohalikule omavalitsusele kuulunud (kunagi nimetus OÜ Väätsa Soojus) soojatootja lõhkumisele ja sellega seonduvale.Read more
Vajame tasuvat tööd, mitte kaklusi rändeteemadel
Majandusest ja töökohtadest peab rääkima juba ainuüksi selle pärast, et kui miski Eesti kinnist piiripoliitikat üldse muudab, siis on need eelkõige majandusküsimused.
Elanikkonna vananemisest tulenev tööjõupuudus tähendab, et kui me ei suuda esile kutsuda suuri muutusi, siis järgmiste kümnete aastate jooksul jääb raha vähemaks nii ettevõtjal, töötajal, riigil kui ka kohalikul omavalitsusel.Read more