Uus riigieelarve ei arvesta Järvamaaga

Kindlasti leiab 2020. aasta riigieelarvest palju head, aga kui vaadata eelarvet Järvamaa inimese vaatepunktist, siis julgen öelda, et Kesk-Eesti inimesed pigem kaotavad, kui võidavad. Kurblooliselt just Eesti väikelinnade ja maapiirkondade inimeste arvel hoitakse järgmise aasta eelarves kokku 65 miljonit eurot. See puudutab elamisvõimalusi, ettevõtluse arengut, lasteaia- ja kooliõpetajaid ning omavalitsuste võimekust.
Elamisvõimalused saavad kõige tugevamalt kärpekirvega pihta. Ühtekokku vähenevad Kredexi kortermajade renoveerimise ja üürimajade ehitamise toetused 27 miljonit eurot. Seesama Kredexi kortermajade korrastuse toetusvoor, millest taotlemise maht sai käesoleval aastal täis ühe minutiga ja mille raha eest on korrastatud maju kõikjal Järvamaal, jääb ilma 11,9 miljonist eurost. Hinnanguliselt maksahaak umbes tuhandele Eesti perekonnale.
Eelmisel nädalal andsid Kredexi esindajad riigikogu maaelukomisjonile ülevaate Eesti korterelamute renoveerimise olukorrast. Korrastust vajab 22 000 korterelamut, tõmbekeskustes umbes 15 000 ja väljapool 7000 hoonet. Praeguseks on korrastatud riikliku toetusega 1100 hoonet ja oma raha eest umbes tuhat maja. Selliste arvude juures tähendab rahastuse vähendamine käsipiduri tõmbamist väga paljude inimeste elujärje paranemisele.
Eestil on kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks vaja leida lahendus kolmele suurele CO2 kulule, millest üks on elamute energiatõhusus. See oleks maapiirkondades elavate inimeste võimalus panustada Euroopa suurde eesmärki, parandades ühtlasi oma elamistingimusi.
Üürielamute programmilt võetakse 15,1 miljonit eurot ja paari aasta pärast kaotatakse see toetus lõplikult. Sotsiaaldemokraadid tegid valitsuses olles toetuse seetõttu, et maapiirkondades erasektor uusi maju ei ehita, omavalitsustel pole raha, aga noored pered vajavad inimväärseid elamispindu ja ettevõtjad töökäsi.
Selle toetuse eest on plaanis Imaverre rajada uus, kolmekorruseline kortermaja, Järva valla inimestel läks õnneks, et kevadel rahastusotsus ära tehti. Türi vald lõpetab just 43 korteriga Wiedemanni 1 kortermaja renoveerimist õpetajate ja teiste vallale oluliste töötajate üürikorteriteks. Mõne aastaga on rahastatud 17 omavalitsuse projekti üle Eesti, rohkem kui 600 korteri ehitamist või korrastamist. Väga väärt toetus, millel praegune valitsus mõtet ei näe ja koos inimeste lootustega prügikasti heidab.
Kambakas kiirele internetile ja ettevõtete võrguühenduste toetusele. Taaskord, mõlemad sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud toetusmeetmed, et kõikjal oleksid võrdsed võimalused elamiseks. Plaanitud 10 miljoni asemel on internetiühenduste rajamiseks alles jäänud 4,1 miljonit. Töökohtade tekkeks mõeldud toetus ettevõtetele teede, interneti, elektri või kanalisatsioonivõrkude rajamiseks pigistatakse täiesti tühjaks. Alles jääb ainult kolmandik, kogu Eesti peale vaid 600 000 eurot.
Tublimate õpetajate töötasusid kärbitakse ja lasteaiaõpetajate palgatõus jääb omavalitsuste õlgadele. Kuigi õpetaja miinimumpalk tõuseb, on lisatasudeks mõeldud raha ligikaudu üheksa miljonit eurot vähem. Ehk siis need tasud, mis on mõeldud näiteks klassijuhatajatöö või haridusuuendustega tegelemise väärtustamiseks.

Kuigi omavalitsuste tulubaasi suurendatakse haldusreformi ajal kokku lepitud summas 55 miljonit eurot, on ka siin omad agad. Kui enamik rahast läheks tasandusfondi, võidaksid väiksemad omavalitsused ehk ka Järvamaa, kuid suurendatakse peamiselt tulumaksu laekumise protsenti. Pea poole tulumaksu suurendamise rahast saab Tallinn, seejärel Tartu, siis Narva, Pärnu ja kuskil tagaotsas tulevad ka Järvamaa omavalitsused. Samas õpetajate lisatasude vähendamise ja lasteaiaõpetajate palgatõusu kulu on Järvamaa omavalitsustele eelarvest umbes 100 000 euro suurune amps.
Põllumehed on justkui maaeluministri vaenlased. Üleminekutoetused, milleks eelmine valitsus raha leidis, vähenevad kahe kolmandiku ehk 10 miljoni euro jagu. Järvamaa põllumehed jäävad ilma umbes miljonist eurost. Taaskord asetatakse põllumehed teiste riikide põllumeestega ebavõrdsesse seisu. Vägisi tahetakse kaotada ka odavamat sinist diislikütust, põhjenduseks tuuakse niivõrd absurdseid näiteid, mis ajab igal põllumehel seljakarvad turri.
Arusaamatute sammude taga võib olla taaskord ministri oma huvi, nagu seda oli euroheinategijatele toetuste maksmise taastamine: ministri pojale kuuluvat üks kütusetankla Raplamaal.
Sotsiaaldemokraadid esitasid riigieelarvesse parandusettepanekuid kõigi eespool nimetatud regionaalselt oluliste toetusmeetmete taastamiseks, sest praegusel kujul riigikogule esitatud eelarve ei vähenda, vaid pigem suurendab ebaõiglust.
Samuti tegime ettepaneku, et iga eakas inimene saaks endale pensioni eest hooldekodukohta võimaldada.
Selle hind oleks järgmise aasta eelarves 20 miljonit eurot ja kui valitsuserakondadel leiduks poliitilist tahet, on võimalik seda raha eelarvest leida.
Enamik Järvamaad puudutavatest kärbetest tuleb ministeeriumitest, mida juhtisid eelmistes valitsustes sotsiaaldemokraadid, aga praegu juhivad EKRE ministrid. Riigieelarves on kõik alati poliitiliste valikute küsimus ja loomulikult ei jätku kõigeks raha, kuid kust võtta ja kuhu jätta, neis valikutes ollakse vabad.
Sotsidele on olulised võrdsed võimalused kõikjal Eestis - see on faktidena senistes toetusmeetmetes näha. Praegune valitsus on vaid kõva häälega öelnud krõbedaid sõnu ja kärpeid väljaspool Tallinna elavate, seega ka Järvamaa inimeste arvel.


Lauri Läänemets: valitsuse palgatrikk teeb liiga nii õpetajatele kui omavalitsustele

Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsa kinnitusel on järgmiseks aastaks lubatud õpetajate palgatõusu puhul tegu valitsuse küünilise eelarvetrikiga: 2,5 protsendi võrra suurenenud palgafond peab tagama 5,2-protsendilise töötasu kasvu.

2020. aastal peab õpetajate miinimumpalk kerkima Läänemetsa sõnul 1250 eurolt 1315 eurole, mis nõuab 19 miljonit lisaeurot. „Paraku annab eelarvekava selleks juurde vaid 9,5 miljonit eurot, mis tähendab, et ülejäänud miljonid tuleb võtta summalt, mis on ette nähtud õpetajatele lisatasude maksmiseks,“ ütles Läänemets.

"Riigieelarvest jagatakse omavalitsustele õpetajate palgaraha nii, et tagatud oleks miinimumpalga maksmine, millel lisandub veel 20 protsenti. Selle 20 protsendi arvelt tulevad õpetajate lisatasud, näiteks klassijuhataja tasu, samuti haridusuuenduste eestvedamise tasustamine. Uue eelarve kontekstis jääb lisatasude maksmiseks alles vaid 17 protsenti,“ selgitas Läänemets.

Valitsus tõmbab seega alt nii õpetajaid kui omavalitsusi. „Otse öeldes on see tüng, mille hinnaks on kas õpetajate lisatasude vähenemine või nende koormuse suurenemine. Kannatavad kõige tublimad õpetajad – just need, kes pingutavad koolis kõige rohkem,“ rääkis Läänemets. „Kui valitsus pidas valdade ja linnadega läbirääkimisi, siis neile sellist plaani isegi ei tutvustatud. Nüüd on omavalitsused surve all leida õpetajatele palga maksmiseks lisaraha, mis ei ole kõigile jõukohane.“

2020. aastal peab õpetajate miinimumpalk kerkima Läänemetsa sõnul 1250 eurolt 1315 eurole, mis nõuab 19 miljonit lisaeurot.
Läänemetsa sõnul satuvad valitsuse eelarveviguri tõttu kõige suurema löögi alla sellised omavalitsused, kus on palju väikeseid koole. See omakorda võib suunata kohalikke otsustajaid mõtlema osade koolide sulgemisele, lisas ta.


Lauri Läänemets: miinimumpalk peab olema vähemalt 600 eurot

otsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa kinnitusel peab miinimumpalk kerkima järgmisel aastal vähemalt 600 euroni.

"Alampalga määr ei tohi süvendada ebavõrdust, vaid aitama inimesi nende elujärjes edasi. Eestis on ligi 100000 inimest, kelle sissetulek sõltub kas
otseselt või kaudselt palgakokkuleppest," ütles Läänemets. Ta pidas kahetsusväärseks, et tööandjad ja ametiühingud ei jõudnud alampalga osas
kokkuleppele, mistõttu oli vajalik pöörduda riikliku lepitaja poole.

"Eesti ei saa endale põhjendamatult madalaid palkasid lubada. Iga inimene väärib õiglast töötasu ja kui Euroopas on ametiühingute eesmärgiks, et
miinimumpalk oleks 60 protsenti riigi keskmisest palgast, siis Eestis ei jõuta kokkuleppele isegi 40 protsendi osas," rääkis Läänemets. Alampalk peab tema hinnangul olema vähemalt 600 eurot, mis moodustab tänasest keskmisest palgast 40 protsenti.

"Mõeldamatu on, et samal ajal kui püüame hoida pensione 40 protsendil keskmisest palgast, tuleb igapäevaselt hommikust õhtuni tööd tegevalinimesel leppida vähemaga. Palk on ka väärikuse küsimus," lausus Läänemets.


Sotsid peavad leidma uuesti oma sihi

Eesti viimaste aastate elu on mänginud sotsiaaldemokraatidele kätte kõik trumbid, aga oleme suutnud need suuresti maha mängida. Sihilt eksinud erakond vajab oma eesmärkide uuesti mõtestamist. Sotsidel on aeg tulla tagasi rahva sekka ja vaadata ka Tallinnast kaugemale, kirjutab juunis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks kandideeriv endine Väätsa vallavanem ja erakonna omavalitsuskogu esimees Lauri Läänemets.

Read more


Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks

Eile esitas Setomaa sotsiaaldemokraatide osakond minu kandidatuuri erakonna esimehe kohale. See on suur au ja vastutus ning arvestades asjaolu, et ei erakonna sees ega ka meie valijate seas, ei olda väga rahul olukorraga, kuhu oleme jõudnud, ei saa niisama pealtvaatajaks jääda.

Minu nägemus on lihtne - kindlasti ei peaks sotsid olema niši erakond, vaid vastupidi - laiapõhjaline, pakkudes lahendusi inimeste erinevatele muredele. Kuigi võimalusi oli palju, ei suutnud me neid kasutada. Meie peamine tunnetatav poliitika ei peaks olema EKREle vastandumine, vaid ebavõrdsuse vähendamine.Read more


Jaanus Marrandi soovitab: Vali Läänemets

Järva- ja Viljandimaa rahvasaadik 16 aastat.
Minu radarile ilmus üliõpilasliider Lauri Läänemets tubli 15 aastat tagasi. Toona veeti reformvoodi valitsushoone ette ja üliõpilased nõudsid muutusi Tallinna Ülikooli ühiselamute olukorras. Muutused tulid ja kahtlemata oli Lauri käsi seal mängus. Ta suutis siis ja suudab ka praegu panna inimesed liikuma, endasse uskuma. Mõnikord teeb ta seda ebaharilikul moel, aga see ongi tema omapära. 

Read more


Avalik kiri sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale

Austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Teie parteikaaslaste poolt juhitud Türi vallavalitsus soovib müüa Väätsa eakate kodu. Lootsin, et kohaliku elanikuna ja vastutava valdkonna ministrina astute meie inimeste eest välja, kuid olete asunud hoopis võõrandamise protsessi õigustama ning selle käigus pannud minu suhu sõnu, mida ma öelnud ei ole. Seetõttu pöördun avalikult Teie poole ning ootan ka avalikku vabandust valeväidete osas.Read more


Uskuma peab!

Ilmus Kesk-Eesti Tre ajakirjas veebruar 2019

Oled aidanud ellu maruvahvaid ettevõtmisi – lumememmede paraadist vaimukate Väätsa robootiliste vaateakendeni. Mis on see imerohi, mis muidu pigem omaette hoidva järvamaalase niimoodi kaasa haarab?
Esiteks tuleb ise uskuda sellesse, mida teed. Rääkimisest aga on vähe kasu, ise tuleb käsi külge panna. Järvamaalane on tegelikult väga tragi ja suurepärase fantaasiaga inimene. Kaasamisest tähtsam on osalemine, inimeste võimestamine.Read more


Head uut hinnatõusu, Väätsa!

Soojahind tõusis, oodata on veehinna tõusu. Kuidas, miks, kirjutan teile, sest see on kurb lugu ja ei puuduta mitte ainult Väätsa piirkonnas elavaid inimesi.

1. jaanuarist kehtib Väätsal uus sooja hind. Varasemalt oli hind koos käibemaksuga 62,184 eurot MWh, uus hind on 68,18 eurot MWh. Hinnatõus 9%. Võib ju öelda, et hinnad peavadki vahepeal tõusma, kuid kui seda argumenti kasutada, lõhub see teised argumendid, mis olid aluseks kohalikule omavalitsusele kuulunud (kunagi nimetus OÜ Väätsa Soojus) soojatootja lõhkumisele ja sellega seonduvale.Read more


Avalik pöördumine

Head Järva- ja Viljandimaa inimesed! Oleme kohalikud eestvedajad, endised ja praegused omavalitsusjuhid, kes on panustanud Järvamaa arengusse, mõelnud ja teostanud koos teiega ning julgenud tehtu eest vastutada. Meil on ette näidata tegusid ja välja käia mõtteid, kuidas siinset elu edasi viia. Me tunneme ja teame kohalikke vajadusi. Seetõttu oleme otsustanud kandideerida Riigikokku, et seal ei domineeriks ainult pealinna vaade.Read more