Kõik

Koigi imeline seltskond

Kõik sai alguse sellest, kui eelmisel aastal Koigi jõulupeol rääkisime Ene Puhmastega Järvamaa ja seejärel Koigi kultuurisündmustest. Kuulsin esimest korda, et Koigis peetakse pidusid koridoris. Ajasin silmad punni ja küsisin, et kas saaks ka sellest pilti näha. Ei. Sain hoopis küllakutse, et tulgu vaadaku ma ise.

Koridori laua katmine ja peo pidamine tundub väga eksklusiivne võimalus olevat ja oma eheduses on see väga äge, kuid teisalt on see ka sundolukord. Kui varasemalt oli Koigi Kultuuriseltsil tegutsemiseks ruumi küllaga, siis nüüd peab suht nappides oludes hakkama saama. Järva vallal vallavanem Rait, kellest ma väga lugu pean ja kes ka ühel sellisel peol käinud on. Ole sa Rait nüüd meheks ja proovi ikka Koigi teemadel kaasa mõelda, sest kogukonnapärleid tuleb hoida!

Laupäeval peeti siis uusaasta pidu, laud oli lookas ja inimesed väga sõbralikud ning rõõmsad. Esindatud olid kõik vanusegrupid. Mulle, kes ma külaline olin, koridori pidu väga meeldis, olen oma elus koridorides ka kõiksugu asju korraldanud ja teinud aga mitte midagi sellist. Seintel olid pildid ja tänukirjad tegemistest ja see muutis olemise kohe eriti muhedaks.

Lauldi ja see oli taaskord ehe kogemus. Iga laulu jaoks liikusid laululehed kõigile kätte ja viimase refrääni ajal saadeti need tagasi. Kindel, et kõik laulusõnu teaks ning need, kel vaja, näevad suurt teksti lugeda. Ja proovi sa siis mitte laulda, kui laua otsas istub pillimees ja akordion teeb tema sõrmede all kauneid helisid.

Mingit mölutamist ja niisama jauramist seal ei toimunud, kui laulmisest paus, siis läksid käiku arvamusmängud ja ma ei teagi.. kas oli ette valmistatud või tuli spontaanselt kohapeal, igal juhul töötas väga hästi.

Ja kui sa nüüd seal lauas istud, laulad, haukad salatit ning sellest rõõmu tunned, läheb jälle mõte sellele, et kui palju on Eestis neid inimesi, kes sellist elu enam ei koge või pole seda näinudki. Ma ei pea silmas pidu, vaid seda kogukondliku läbikäimist, isetegemist, koosolemise väärtustamist ja eelistamist telekale. Tore mõelda, et arvatavasti on sarnaseid seltskondi üle Eesti palju ja igas kuus miskit säravat siin- seal toimub. Suurlinnadest eemal on tõenäosus suur, et ka nooremad haaratakse ühel hetkel kapma. Suurlinnas seevastu jääbki paljude elu suurimaks kogemuseks sõpradega lokaalis veinitamine või ööklubi seiklused. Need on väga toredad, kuid kogemusena palju vaesemad kui näiteks see, mis nädalavahetusel Koigis toimus.

Head uut aastat ja tervitused Koigi rahvale!

by Lauri

Eelnõu algatamine Väätsa Eakate Kodu müügi peatamiseks

Eelmisel aastal pöördusid paljud Türi valla eakad elanikud minu poole, et peaksime midagi ette võtma mõtte osas, kus hooldekodu soovitakse maha müüa. Novembriks sai valmis volikogu eelnõu, mille plaanime rahvaalgatuse korras (1% valimisealised elanikud) algatada. Volikogu peab seaduse järgi seda ka arutama ja hääletama hakkama. Usun, et sellel on mõju, kuna ühtegi selget põhjust hooldekodu müümiseks pole ja inimeste ulatuslik toetus allkirjade näol on väga konkreetne sõnum ka volinikele.

Allkirju hakkasime koguma juba novembris. Kes veel saab ja tahab toetada, siis laadige siit eelnõu paber alla, pange allkiri ja järgmise nädala kolmapäevaks (9.01) toimetage palun allkirjad minu või Heigo Laaneoksa, Margit Lugna, Aili Varbe kätte.

Allkirju saavad anda ainult Türi valla registreeritud elanikud. Eelnõu allalaadimiseks kliki siia.

Eelnõu ise näeb koos seletuskirjaga välja selline:

EELNÕU nr

 15.11.2018

TÜRI  VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Väätsa eakate kodu ja selle hoone säilitamine Türi valla omandis ning Türi valla eelarvestrateegia 2018- 2022 muutmine

Otsus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37¹ lõike 1 ja § 32 lõike 1 ning Türi Vallavolikogu 30. novembri 2017 määruse nr 11 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord“ § 5 alusel.

1. Väätsa eakate kodu hoone säilitamine Türi valla omandis

Türi vald ei võõranda Türi valla asutust Väätsa eakate kodu ja asutuse toimimiseks vajalikku hoonet Türi tee 1, Väätsa alevik, ega anna seda ühegi juriidilise isiku kasutusse rendile andmise või hoonestusõiguse korras.

 2. Türi valla eelarvestrateegia muutmine

Algatada Türi valla eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 muutmine, eesmärgiga viia Türi valla eelarvestrateegia arengukavaga kooskõlla selliselt, et eelarvestrateegiast võetakse välja Väätsa  eakate kodu või selle hoone müügist või rentimisest saadavad tulud.

3. Eelarvestrateegia eelnõu koostamine

Eelarvestrateegia muutmiseks vajaliku eelnõu koostab Türi vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogule otsustamiseks järgnevaks korralikseks volikogu istungiks.

Andrus Eensoo

volikogu esimees

Eelnõu koostasid

Türi valla elanikud

SELETUSKIRI

Türi Vallavolikogu otsuse eelnõule

„Väätsa eakate kodu ja selle hoone säilitamine Türi valla omandis ning Türi valla eelarvestrateegia 2018- 2022 muutmine“

I Sissejuhatus

Antud eelnõu on algatatud Türi valla elanike poolt, tuginedes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lõikele 1, mis sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule õigusaktide muutmiseks ettepanekuid, mis võetakse volikogus arutlusele.

I Eelnõu koostamise tinginud asjaolud

Türi vallavolikogu kinnitas 30. august 2018 määrusega nr 40 Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022. Eelarvestrateegias pole mainitud tabelis 4. „Investeerimistegevus“ Väätsa eakate kodu müümist või rendile andmist, kuigi sellest saadav tulu 400 000 eurot, on strateegiasse planeeritud. Vallavolikogu 31.05.2018 istungi protokollis on kirjas, et pärast vallavolinik L. Läänemetsa küsimust, mida plaanitakse 2020. aastal müüa 1,1 miljoni euro eest, selgus valla finantsjuhi seletuse põhjal, et ühe objektina on planeeritud saada tulu Väätsa hooldekodu võõrandamise eest.

Türi valla eelarvestrateegia menetlemisel on rikutud järgnevaid arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmiseks kehtestatud põhimõtteid:

1. Avalikuks aruteluks esitatud dokumentide põhjal ei olnud Türi valla elanikel võimalik teada saada plaanitavast Väätsa eakate kodu müügist aastal 2020, kuna seda üheski dokumendis ei mainita, kuigi strateegias on müügituludega arvestatud.
2. Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia on vastuolulised. Türi valla arengukavas mainitakse Väätsa eakate kodu toimimine, mille põhjal ei ole võimalik kuidagi järeldada selle planeeritud müümist, mis aga eelarvestrateegias kajastub.

Türi valla  elanikud  soovivad säilitada  Väätsa eakate kodu asutusena ja hooldekodu maja Türi valla omandis, järgnevatel põhjustel:

1. Eakatel peab säilima võimalus vanaduspäevi veeta võimalikult kodu lähedal, kus elavad nende sõbrad ja lähedased. See on meie jaoks oluline väärtus.
2. Hooldekodu hoone müümisel või rendile andmisel kaob vallal kontroll teenuse osutamise üle ja teenus võib halveneda ning hind kallimaks muutuda.
3. Türi vallas on Eesti keskmisest rohkem eakaid inimesi ning elanikkonna vananemise tulemusena nende arv lähikümnendil kasvab, seega ka kulud sotsiaalvaldkonnale. Vallale kuuluv hooldekodu võimaldab vallal kulusid kokku hoida ning oma inimeste eest paremini hoolitseda.

II Otsuse eelnõu sisu

Eelnõuga nähakse ette Väätsa eakate kodu ja selle hoone säilitamine Türi valla omandis. Samuti Türi valla eelarvestrateegia 2018-2022 muutmise otsustamine ja vallavalitsusele ülesande seadmine esitada volikogule eelarvestrateegia eelnõu, milles pole enam arvestatud Väätsa eakate kodu või selle hoone müügist või rendist saadud tuludega.

III Eelnõu mõju

Eelarvestrateegia muutmisel jääb hooldekodu ja ühes sellega kontroll kvaliteedi ja hinna üle, Türi vallale. Samuti välditakse olukorda, kus eraettevõtja teenib kasumit valla ja vallaelanike arvelt.

IV Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Hooldekodu müügist või rentimisest loobumisel tuleb leida plaanitud kulutustele uus katteallikas või hajutada plaanitud kulutused järgnevate aastate peale.

by Lauri

Igale maitsele jõuluteemalisi leiutisi - Väätsa vaateaknad

Kõigil on võimalik oma silmaga Väätsa Rahvamaja vaateaknaid kuni aasta lõpuni vaatamas käia, kes kohe ei jõua, teile panen mõned pildid ning jutustan veidi akende tegemise lugu, et oleks tausta ja mõtlemisainet.

Vaateaknad on pigem lahendus sellele, et Eestis ei ole kaubanduskeskuseid oma suurte jõuluvaateakendega, mis naelutaks tänaval kõndivaid lapsi ja nende vanemaid. Kui midagi on, mis sulle väga meeldib ja mida kogeda tahad, siis nuriseda pole mõtet, aitab pigem see, kui ise ära teed. Mõeldud-tehtud! Eelmisel aastal tegime ca 10 akent, millest 2 liikusid, sellel aastal 30, millest 23 liiguvad.

Korralduslik pool nägi välja nagu alati Väätsa sündmustel - varakult tuleb mõtet veeretama hakata. Alustasin juulis ja nii me siis lõpuks kerisime seda mõtet järjest konkreetsemaks. Lõpuks, kui võimaluse akent teha, välja kuulutad, siis oli rahvast juba murdu. Tõeliselt kogukondlik projekt muide. Oma akna tegid: kool, lasteaed, laste mängutuba Vääsuke, rahvamaja, Meelis Pilipenko, Madli Liiva, Laivi Pilipenko, juuksur Veroonika, Kodutütred, jalgaplliklubi, IM Sport trennilised, Eesti Jalgrattamuuseum, Raid Saar, Väätsa eakate kodu, Riina Annus, Loomering, Tiina Kerb, eakate selts Ristikhein, tantsurühm Riikar, Järvamaa jahimehed, perekond Väärtmaad ja nati ka mina.

Kõik on ülitublid, sest kui tulemust vaadata, siis on igale maitsele midagi - vilkuvat, liikuvat, konservatiivset, stiilset, pisidetaile ja suuri. Äge fakt on see, et eakte kodu elanikud tegid 4 kuuga 650 pisikest päkapikumütsi, mis ühel kanal nüüd üles - alla liiguvad. Minu poolt kummardus kõigile, sest vaeva nähti väga palju.

Neist tegijatest ma tahangi veidi rääkida. Rait ja Meelis Pilipenko on kõvad mehed, kes väga palju taustatööd ära tegid, sest elekter, raamistik, valgus jm ehitusdetailid vajasid kõvasti tegemist. Ilma nendeta poleks asju kuhugi olnud riputada ega võimalik midagi käivitada. Mingil hetkel liitusin ka ise selle kahese seltskonnaga, kes rahvamajas elas. Vaatasin, et reedest kuni teisipäeva õhtuni oli tempo selliselt peal, et kodus köögis ei liikunud ükski asi - sinna lihtsalt ei jõudnudki.

Mootorite tehnilise lahenduse mõtlesid välja, otsisid kokku, programmeerisid ja enamusele asjadest aitasid ka külge panna SPARK Makerlabist Gregor Randla ja Mihkel Killo. Tulid pühapäeval ennelõunat ja Tartu tagasi hakkasid liikuma 01.00 öösel, kui oli selge, et füüsikaseadusi pehme peaga pole enam mõtet katsetada. Väga entusiastilikud mehed ja meeldiv koostöökogemus!

Tulevikuks kaks mõtet. Esiteks, et mida teha leiutistega, mis on praegu kasutusel aga alles jäävad. Näiteks eelmisest aastast kasutasime vist ainult rongi, ülejäänu, mida koju ei viidud, ei leidnud seekord kasutust. Palju asju jääb järgi ja see võimaldab ühel hetkel juba väikese saali varasemate leiutistega täita. Aastatega võiks jõuda sinnamaale, et lisaks akendele on rahvamajas ka mõlemad saalid leiutisi täis - tekiks selline omanäoline leiutiste jõulumaa.

Teine tähelepanek on aga haridusvaldkonnast. Leiutiste liikuma panemine on seotud füüsika, kunsti, programmeerimise, matemaatika, joonestamise jne teadmistega. Sisuliselt, kui asja paremini läbi mõelda, saaks osa vaateakende tegemisest olla täiskasvanuõpe, selline, mida naudid aga saad oskuseid juurde. Tundsin, et ma õppisin päris palju, sest mingi osa mootoritest pidin lõpuks ise kokku panema ja paigaldama Gregori juhiste järgi.

Suur tänu ja kui kellelgi soovi järgmisel aastal kampa lüüa, siis andke kohe märku, sest alustama peaks juba uuel aastal!

Järva Teataja väga hea galerri Dmitri Kotjuhi piltidest leiad siit.

by Lauri

Erinevad nägemused, erinev tulevik

Ummisjalu ujula ostmine, kiirkorras otsused kooli kolmandad astmed sulgeda, populistlikult kaunis eluaseme soetamise toetus, otsus Türi Ühisgümnaasium sulgeda kui õpilaste arv alla saja väheneb, otsus Väätsa eakate kodu müüa jne. See kõik on juhtunud vähem kui aastaga. Kõlab nagu majanduslangus, kuigi kõikjal majandus kasvab. Võim ei ole ka vahetunud – jätkuvalt juhib Türi valda pikalt võimul olnud koalitsioon – Isamaa, Reformierakond ja Keskerakond.

Aasta tagasi toimunud valimiste tuhinas ei pannud ma vist hästi tähele teiste erakondade valimislubadusi, sest selliseid mõtteid ma ei mäleta. Aga see on juba minu viga. Vaevalt, et 7 aastat valda juhtinud erakondadele kõik praegu ja korraga üllatusena tuleb.

Sotsiaaldemokraadid ei ole volikogus selleks, et vastu hääletada, enamasti me seda ka ei tee. Kuid ei maksa loota, et kiidame vaikides heaks rumalused või elanike huve kahjustavad otsused! Seisame alati sirge seljaga põhimõtete ja unistuste eest, millesse usume.

Unistused ja plaanid võivadki olla erinevad. Meenutan, et rohkem kui aasta tagasi nimetasime Türi valla suurimad väljakutsed. Nende seas on haridusuuendused ja koolidele suurema arengutoe pakkumine, tasuvam ja inimese oskustele vastav töö, kogukondade võimestamine ja koos tegemine, Türil toimuva ja kuvandi muutmine selliselt, et see meelitaks rohkem noori peresid siia elama ning eakatele võimaluste loomine.

Selle asemel, et kooliastmeid sulgeda ning nimetada kooli liiga suureks kuluks eelarves, prooviksime me muuta iga kooli omanäoliselt huvitavaks, paindlikuks ja õpilast toetavaks. Kui meie eakate inimeste arv kasvab, siis hooldekodu müümise asemel, toetaksime eakate vabatahtlikku tööd, looksime päevakeskuse ja parandaksime liikumisvõimalusi.

Annaksime kogukonnale hoovad rohkem oma elu korraldada. Muudaksime koos inimestega Türi Eesti esimeseks päris jalgrattalinnaks, roheliseks, innovatiivseks, turvaliseks. Inimeste fantaasia on piiritu, teotahe kõikvõimas. Kui me kõik midagi koos teeme ja sellesse usume, siis muudame valla kuvandit paremini kui ükskõik millise kampaaniaga.

Selle asemel, et 15-20 inimese vahel aastas 100 000 eurot jagada, tegeleksime päris muredega, miks noored siit ära lähevad või miks elama ei tulda. Tegeleksime sellega, siin leiduks rohkem tasuvat tööd, et inimesed saaksid oma oskuseid ja haridust Türi vallas rakendada. Selleks toetaksime kutsehariduse paindlikkust luua kiirelt õppekavasid, kui ettevõtjad vajavad. Katsetaksime programmiga – 100 andekat Türi noort valda tagasi. Koondaksime rohelise energia- ja energiasäästu kompetentsi, et kohapealsed ettevõtted saaksid areneda ja töökohti luua.

Need on täiesti erinevad nägemused Türi vallast ja seetõttu meie arvamused volikogus ka põrkuvad. Demokraatias ongi nii. Koalitsioon teostab võimu ja opositsioon teostab kontrolli võimul olijate üle. Koos pakutakse lahendusi, kuid lahendused võivad olla täiesti erinevad.

Meil on teotahet, usku, nägemus ja nooruslik meeskond, vastukaaluks väsimusele, ideede puudusele ja  kõigiga seotusele. Ma loodan, et igas Türi valla külas, alevikus ja linnas on inimesi, kes meiega kaasa mõtlevad ja soovivad, et ilusate sõnade taga oleks palju tööd ja pingutusi. Kuid seda kõike ei saa teha üksi. Tulge kampa ja mõtleme koos, teeme koos!

Kes aga on huvitatud arutama minuga, kui vallavolinikuga, Türi valda puudutavatel teemadel, siis olete lahkesti palutud rahvaga kohtumisele 6. novembril kell 18:00, Türi linnas, Vaksali kohvikus.

Ilmus Türi Rahvalehes november 2018

by Lauri

Töökoha säilitamise ja kõrgema palga valem täiskasvanutele

Muutused, mis meie rahakoti kallale ronivad, sunnivad aga rääkima palgast veel teises võtmes: kuidas teha nii, et tulevikus meile palka ikka üldse makstaks.

2016. aastal korraldatud «Public Predictions for the Future of Workforce Automation» küsitluse järgi eeldab kaks kolmandikku ameeriklastest, et arvuti või robot teeb 50 aasta pärast ära enamiku maailma töödest. Samadest inimestest 80 protsenti oli aga kindel, et nende töö jääb isegi 50 aasta pärast alles.

Ilmselgelt märkame kõik siin vastuolu. Mõistetakse küll ulatuslikke muutusi, kuid ei arvata, et see neid endid puudutab. Isegi kui sellises ulatuses töökohti ei kao, siis on tehisintellektil ja robotil meie tehtavale tööle oluline mõju.

Suure tõenäosusega ei tee paljud meist juba kümne aasta pärast oma tööd täpselt samamoodi, kui see praegu käib.

Vaadake enda ümber ringi. Järjest vähem on saekaatrites niisama käte-jalgade tööd. Paidesse loodav piimakombinaat eeldab masinate tööpõhimõtete mõistmist ja kaugel ei ole aeg, kui ka Järvamaa tehases asendatakse treipink 3D-metalliprinteriga. Isegi ühes Türi lasteaia köögis on juba praegu intelligentne ahi, millega kokk saab primitiivsel viisil kodust suhelda.

40-50aastased tööd tegevad, võib-olla isegi end kindlalt tundvad järvamaalased on kõige olulisem sihtrühm, kes peaksid töö säilitamise nimel endasse rohkem panustama. See on kuldne vanus, mis tähendab, et inimene teeb tööd veel järgmised 15–30 aastat. Selle ajaga võib tehtavas töös palju muutuda.

Samamoodi muutub inimene ise: mida vanemaks saab, seda raskem võib olla uut oskust omandada, aga töö juures aset leidvate muutustega kaasas käimine eeldab uusi oskusi. Niisuguses vanuses on just praegu õige hetk midagi juurde õppida. Omandada neid oskusi, mida prognoositakse, et aina rohkem meie igapäevatöös vaja läheb. Näiteks oskus arvutit kasutada, 3D-disain, kõiksugu suhtlemisoskused, keeled, kellel võimalus, omandagu mõni uus eriala.

Kui ei tea, mis on see õige, siis õppige, et säiliks oskus õppida, vähemalt on teil siis tulevikus uut kergem omandada. Teatavasti kaotab inimene aja jooksul oskuse õppida, kui aju selleks vahepeal ei harjutata.

Samuti on viimane aeg pöörata ümber suhtumisi, mis võiksid teid õppima minekul takistada.

Näiteks tähistab Paide täiskasvanute keskkool sel aastal 55 aasta juubelit Järvamaa täiskasvanuhariduse andmisel. Tavaliselt ei osata hilisemast järelõppest palju head arvata, kuid kas teadsite, et 2018. aastal lõpetas just selles koolis kõige rohkem medaliste Järvamaal.

Kuigi järvamaised nimetused ei kõla nagu äsja maailma vallutama minev tehnikaülikooli uus nimi TalTech või moodne innovatsioonikeskus, peitub täiskasvanute keskkooli ja rahvaülikooli tegevuses väga palju sellist, mida teist kellelgi vaja võiks minna. Astuge julgelt läbi!

Oluline küsimus seisneb selles, kas see, et inimesel oleks võimalik teenida oma haridusega kõrgemat palka või üldse töökoht säilitada, on ainult inimese enda teha või on siin ka kogukondlik vastutus.

Minule on see kogukondliku vastutuse küsimus. Täpsemalt öeldes peaksid Paide linn ning Järva ja Türi vald õppimisvõimaluste loomise või kättesaadavaks tegemisega rohkem tegelema. Kui pole, mida või kus õppida, siis on keeruline rääkida inimese enda vastutusest.

Tegelikult on maakonnas väga hea üldhariduskoolide võrgustik. Tavaliselt seisavad koolimajad tühjalt õhtuti, nädalavahetusel ja suvel. Just nendel aegadel, kui täiskasvanud õppija tööl ei ole ja mõne uue oskuse võiks omandada. Ei maksa loota, et kõigil on võimalik ajaliselt või transpordi mõttes sõita maakonnakeskusse või pealinna õppima.

Parem lahendus on nii palju kui võimalik need võimalused inimesele lähemale tuua. Tänapäeval on võimalik õppida kasvõi videosilla kaudu, õppejõud peab kohal käima vaid praktiliste tegevuste korral, kui sedagi, sõltub õpitavast.

Kaks aastat tagasi sai Väätsa põhikoolis õhtuti näiteks inglise keelt õppida. Suhteliselt lühikese etteteatamisega täitus grupp üle 40aastaste inimestega, mis näitas, et soovijaid tegelikult on.

Kui tahame oma töö säilitada või teenida kõrgemat palka, siis peame õppima. Ja mitte ainult. Kohalikul võimul on aeg hakata õppimisvõimaluste laiendamisega rohkem tegelema, sest ükski tark töökoht ei teki Järvamaale ilma oskustega töötajata.

Ilmus Järva Teatajas 1. november 2018

by Lauri

Türi robotid, kõrgem palk ja eakate kodu

Enne kui ma kirjutan robotitest ja sellest kuidas meie vallas kõrgemat palka võiks teenida, pean peatuma mõnel vallavolikogu teemal.

Pöördusin õiguskantsleri poole saamaks selgust kas Türi vallavolikogu rikub kolme valla ühinemislepingut plaaniga Väätsa Eakate Kodu müüa. Ärge saage valesti aru, mitte sellepärast, et oskan ainult Väätsa poole vaadata, oleksin kuidagi kiuslik, vaid sellepärast, et see oleks selle volikogu koosseisu rumalamaid otsuseid.

Ükskõik, mida või kuidas seda asjaolu püütakse pehmendada või musta valgeks rääkida, on fakt, et volikogu on kinnitanud finantsstrateegia, mis näeb ette hooldekodu müügi ja eelarvesse on planeeritud müügitulu 400 000 eurot. Fakt on ka see, et ükski ettevõtja ei osta kahjumlikku asutust. Samuti asjaolu, et ükskõik mis lepingute või muud juttu me ei räägi – vallal kaob kontroll hindade, kvaliteedi ja muu üle.

Miks seda tehakse, ma ei mõista jätkuvalt. Küll aga olen mures, sest eakaid inimesi tuleb juurde, see tähendab, et valla kulud selles valdkonnas ainult suurenevad. Loobuda kommiraha eest võimalusest siinseid hooldekodu hindu mõjutada ja oma inimeste eest seista, seda ma lubada ei saa!

Volikogu kinnitas külavanema statuudi, mis annab piirkonna inimeste esindamiseks õigused ja võimaluse volikogu istungil sõna võtta ning 320 eurot aastas kulude hüvitamiseks. Mitu volikogu istungit käis meil aga arutelu, et miks siis linnas ei võiks see võimalus inimestel olla – ükskõik, kas asumi põhiselt, terve linna peale üks esindaja või muud moodi. Selles debatis jäi peale vallavalitsuse arvamus, et esiteks pole linna elanikele seda võimalust vaja – nemad saavad teha seltsi või MTÜ. Samuti, et linnas asub vallamaja, kõik teenused on hästi kättesaadavad, heakord parem kui maal jne.

Inimesed inimesena on igal pool ju ühesugused – elavad, söövad, kaks kätt ja kaks jalga, samuti vajadus neid esindada, sest kortermajade piirkonnas on ühed ja eramajade piirkonnas teised mured. Linna keskel häirib võib-olla transport, linna servas aga selle puudumine. Kui Türi linna elanikest keegi arvab, et linnaelanikel võiks külavanemale sarnane esindusõigus olla, siis palun kirjutage või helistage mulle (l22nemets@gmail.com, 5139037). Teie arvamus oleks aluseks teema uuesti lauale tõsta.

Nüüd aga lubatud ulmenurgake, mis tegelikult ongi päriselu. Järgnev jutt ei ole minu väljamõeldis, vaid Eesti ja teiste maailma riikide ning spetsialistide nägemus, mis mõjutab tulevikus meie tööd ja palka. Olen korduvalt proovinud neid teemasid tõstatada, kuid kahjuks suudame Järvamaal näha seda, mis on meie ümber, kuid silmapiirist kaugemale on raske vaadata.

Näiteks robotid. Meile tundub, et jutud muutustest maailmas, on nii kauged ja Eestit, eriti aga Türi, need ei puuduta. Praegu käib aga riikide vahel võitlus robotite pärast – kes annab robotitele rohkem õiguseid ja kas neid maksustatakse või mitte.

Meie peades on arusaamine robotist kui masinast, mis teeb kindlaid liigutusi. Aina rohkem on selleks aga tehismõistus, millel ei pruugigi olla füüsilist keha. Võistlus käib selle nimel, et meie riigis asuksid tulevikus serverid kus paikneksid tehismõistused ja need siis juhiksid miljonite masinate tööd üle maailma. Parimad töökohad robotite valdkonnas inimeste jaoks tekivad just selle teenuse ümber.

Umbes kümne aasta pärast ei ole autotootja jaoks auto enam see, millega raha teenitakse. Peamine tulu hakkab tulema teenustest, mis auto ümber tekivad. Isejuhtivad masinad koguvad näiteks oma liikumisanduritega tohutuid andmehulki liikluse, teeolude jne kohta ning müüvad seda. Järjest rohkem tehaseid kasutab 3D metalliprintereid, isegi selliseid mis prindivad metalli ja plastikut koos. See on odavam kui detaile valmis treida. Peagi võetakse rõivatööstuses kasutusele riideprinterid jne.

Minu jutt tundub ulme, sest me ei näe seda enda ümber siin, Türi vallas, kuid see ongi meie suur mure. Kui tahame siia uusi inimesi, paremat palka, siis peaksime seda nägema, sest isegi kui me ise ei oska seda tööd, siis selliste töökohtadega kaasneb hulganisti muid töökohti. USA Silicon Valley näide on, et üks IT kõrgepalgaline töökoht loob kuni 5 uut töökohta, sest vaja on süüa, juukseid lõigata jne.

Me peaksime suutma aru saada kuhu areneb maailma majandus, sest sinna liigub ka Eesti ja sellest tükikest Türi inimestele nõuda, oleks igati õiglane. Kõiksugu asendustegevuste nagu hooldekodude müümine, koolide sulgemine jne asemel peaks vallavalitsuse põhipingutus olema just majandus ja töökohad ehk inimeste heaolu.

Vallaelanikul on siin ka roll – me peame olema valmis õppima, mõnikord ainult natukene, teinekord rohkem, et suudaksime neist muutustest kasu lõigata. Täiskasvanuharidus on võtmesõna! Saadan siinkohal tervitused kõigile Väärikate Ülikooli õppuritele ja juhendajale Kristina Gudinasele – te olete õigel teel!

Ilmus Türi Rahvalehes oktoober 2018

by Lauri

Pöördumine õiguskantsleri poole seoses Väätsa Eakate Kodu müümisega

Saatsin täna õiguskantslerile avalduse, kuna minu hinnangul on Väätsa Eakate Kodu müümine vastuolus Türi, Väätsa ja Käru valla ühinemislepinguga. Kuna keegi isegi ei tulnud selle peale, et kuskil tekib mõte, et müüks hooldekodu maha, siis pole sõna- sõnalt müüki puudutavat teemat ühinemislepingus. Küll aga on kokku lepitud kvaliteedi ja hinnapoliitika osas, mida ei ole võimalik teha, kui hooldekodu võõrandada. Eraomanikule ei saa omavalitsus kirjutada ette hinna kujundamist ega seda palju ja mida süüa antakse. 

Ühtlasi küsin kuidas ja mismoodi saavad Türi valla elanikud oma õiguste eest seista kui volikogu lepingut rikkunud on. Teatavasti lubas Riigikogu haldusreformi seadust tehes, et iga ühinemislepingu täitmine on 4 aasta jooksul riikliku garantiiga tagatud. Mind nüüd huvitabki, et kui Türil on juba seda rikkuma asutud, siis kuidas lepingut täita.

Pöördumise tekst ise on järgmine:

Lugupeetud proua õiguskantsler

Väätsa Vallavolikogu 24. novembri 2016. a otsuse nr 51 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ühinemislepingu kinnitamine“ lisana kinnitati Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla ühinemisleping (ühinemisleping). Ühinemisleping oli sõlmitud lähtudes haldusreformi seaduse § 4 lõikest 2 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-st 9¹. Ühinemislepingu punkti 1.3 kohaselt oli leping ühinemise teel moodustunud omavalitsusüksuse organitele ja asutustele alus uue omavalitsusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning raha kasutamisel.

Ühinemislepingu punktis 10.3.8 sätestatakse: „Väätsa eakate kodu ja Käru hooldekeskuse teenuse kõrge kvaliteet säilitatakse ühes seni kehtinud hinnapoliitikaga, arvestades selle osatähtsust valla tulubaasi kujunemisel. Türi vallas rajatakse vastavalt senisele arengukavale üldhooldekodu erasektori poolt.“

Türi Vallavolikogu 28. augusti 2018. a määruse nr 26 „Türi valla eelarvestrateegia 2018 – 2022“ tabelis 3.3 „Investeerimistegevus“ real „põhivara müük“ on aasta 2020 müügituludesse sisse arvestatud saadav tulu Väätsa Eakate Kodu müügist. Kuigi volikogule esitatud määruse seletuskirjas ei ole kirjeldatud 2020. a planeeritud müüdava põhivara objekte, selgitas Türi Vallavolikogu 29. mai 2018. a istungil toimunud eelarvestrateegia arutelul Türi valla finantsjuht Aime Roosioja, et osa 2022. a planeeritud tulust soovitakse saada Väätsa Eakate Kodu müügist. 21. augustil 2018. a toimunud Türi Vallavolikogu eelarve- ja arenduskomisjoni koosolekul selgitas Türi valla finantsjuht Aime Roosioja, et 2020.a planeeritud saadav tulu Väätsa Eakate Kodu müügist on 400 000 eurot.

Ühinemislepingu punkti 10.3.8 koostamisel oli seatud eesmärgiks, et Väätsa eakate kodu hooneid ei võõrandataks, vaid nendes toimuks heaperemehelik majandamine ning kvaliteetse hooldusteenuse osutamine. Väätsa Eakate Kodu suutis säästliku majandamise ja mõistlike hindade tõttu ennast ise ära majandada ning esines ka eelarvelist ülejääki. Väljendiga „teenuse kõrge kvaliteet säilitatakse ühes seni kehtinud hinnapoliitikaga„ on peetud silmas seda, et Eesti Vabariigis puuduvad seadused, mis võimaldaks kohalikul omavalitsusel kontrollida hooldekodu teenuse hinna kujunemist või sekkuda pakutava teenuse sisu ja kvaliteedi kujunemisse, kui ainult seda omades. Kuna kirjutasin Väätsa vallavanemana ise lepingu selle punkti teksti ettepaneku ja osalesin Väätsa valla esindajana kõigis aruteludes, siis on need asjaolud mulle hästi teada. Kahjuks ei ole neid arutelusid salvestatud ega protokollitud.

Olen sellel teemal kirjutanud oma blogis „Türi vallavalitsus soovib müüa Järvamaa pärli – Väätsa Eakate Kodu“ (kättesaadav: https://vallavanem.ee/turi-vallavalitsus-soovib-muua-jarvamaa-parli-vaatsa-eakate-kodu/), milles käsitlesin pisut lihtsamalt eakate kodu müügiga seonduvat.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne muu hulgas korraldada eakate hoolekannet. Vastavalt KOKS § 6 lg 2 on kohaliku omavalitsus üksuse ülesanne muu hulgas korraldada turva- ja hooldekodude ülalpidamist. Eelnevast võib aru saada, et kohaliku omavalitsuse üksus peab reeglina pidama ise ülal hooldekodusid, et korraldada eakate hoolekannet. Üksnes juhul, kui selle haldusülesande täitmine ei kahjusta teenuse kvaliteet, avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse ning on majanduslikult põhjendatud (halduskoostöö seaduse § 5) võib haldusülesande täitmise korraldada ümber selle volitamisega eraõiguslikule juriidilisel isikule või füüsilisel isikule ning teenuse osutamisega seotud vara müügiga.

Eeltooduga seoses palun õiguskantslerilt seisukohta järgmistes õiguslikes küsimustes:

1. Kas ühinemisleping on õiguslikult siduv ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste organitele ainult ühinemise ajal või on see õiguslikult siduv ka ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse organitele pärast kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist?
2. Kas ühinemislepingu punkt 10.3.8. on piisavalt määratletud, et sellest on tuletatav kohustus säilitada Väätsa eakate kodu ja Käru hooldekeskus valla omandis olevate asutustena, või tuleks seda sätet tõlgendada pigem õiguslikult mitte siduva eesmärgina säilitada teenuse kvaliteet?
3. Kui ühingulepingu punkt 10.3.8 on võimalik käsitleda keeluna võõrandada eakate hoolekandeks mõeldud asutuse hoonet, kas selline keeld võib tuua müügitehingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 mõttes? Kas seaduse alusel sõlmitud halduslepingu sätet võib pidada „seaduseks“ TsÜS § 87 tähenduses?
4. Kas kohalikel elanikel on võimalik vaidlustada lepingust tuleneva kohustuse rikkumist ning nõuda rikkumisest hoidumist? Kas see õigus on ainult isikul, kellele on lepinguga konkreetselt määratud siduv õigus ning selle õigus on muutunud sissenõutavaks, või on avalikes huvides võimalik vallaelanikel, keda lepingu kavandatav rikkumine mõjutab või võib mõjutada tulevikus, õigus nõuda lepingu täitmist?
5. Kas kehtivate seadusete järgi on Türi vallal pärast Väätsa Eakate Kodu võõrandamist eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisele isikule, võimalik täita ühinemislepingu punktis 10.3.8 tulenevat kohustust „teenuse kõrge kvaliteet säilitatakse ühes seni kehtinud hinnapoliitikaga, arvestades selle osatähtsust valla ‎tulubaasi kujunemisel‎“?

Lugupidamisega

Lauri Läänemets
Türi Vallavolikogu liige

by Lauri

Kas Taikse moodi on õige või vale?

Käisin mina eile õhtul Taikse rahvamajas peol. Osalt sellepärast, et mind oli sinna kutsutud väikese panuse pärast, teisalt enda suurest uudishimust, et kuidas siis seekord, sest kes Järvamaa asju teab, siis viimased poolteist aastat, on Taikse üks paremini pildis olnud külasid.

Peo nimi oli "Põranda pidu", mitte sellepärast, et inimesed keset põrandat peo ajal kokku kogunevad, nad teevad seda alati kui bänd mängima hakkab, vaid sellepärast, et rahvamaja sai omale uue vana põranda ja palju muudki. Sellest aga mis põranda loo taga peitub ja mida tihti ei märka, ma teile rääkida tahangi.

Kõigepealt pean aga ikkagi selle põranda loo ära rääkima. Nimelt kogus Taikse Külaselts suve jooksul põranda remondiraha annetustena kokku. Täpsemalt siis 3950 eurot. Juba ainuüksi raha kogumiskampaania oli väga hästi üles ehitatud - pidevalt sai teada palju raha koos on, annetajate nimed toodi alati ära ja kui sa tõesti seda ei märganud, siis jõudsid nad sinuni kuidagiviisi ikka. Ühesõnaga raha saadi kokku, lihviti ja lakiti põrandad, värviti seinad ja laed, uued-vanad kardinad akendele ja tulemus lausa briljantselt kaunis. Proovisin ära, isegi tantsuking armastab seda põrandat.

Taikse küla on üks nendest paljudest Eestis, keda tabas valus uudis, kui vald otsustas rahvamaja sulgeda. Õnneks ei oldud kohapeal otsusega rahul, asutati külaselts ning võeti rahvamaja endi kätesse. Mõne aastaga on tõestatud, et kohalik inimene on see kõige parem peremees - põhimõtteliselt on rahvamajal uus elu sees, seda nii sündmuste kui väljanägemise poolest. Tõesti, Taikse inimeste aktiivsus ja südamest tehtu, hakkab silma ja kõrva. Kõige paremini ja kaugemale kuuleb ja näeb, säravat, enesekindlat ja väga tugeva organiseerimisvõime (võiks öelda ka sebimisoskusega) Kristina Gudinast. Põhimõtteliselt, kui sinu omavalitsuses sellised inimesed elavad ja tegutsevad, on ikka uhke tunne küll!

Ma olen ise aga mõelnud just sellisele kogukonna aktiivsuse tekkimisele. Ega see seltsi loomine ja kogu värgi käimatõmbamine just kõige valutum protsess pole ka olnud. Kui sa ühel hetkel äsja alustanud külaseltsina avastad, et aastane küttearve ulatub 10 000 euro lähedale, siis paneb pisaraid veeretama küll, kui vallavalitsusest tuleb arvamus, et leidke see raha ise. Mina vallavanemana oleks lasknud õlikatla enne välja vahetada või leppinud kokku, et vald paneb omaosaluse ja selts kirjutab projekti kuhugi, sest hoone on ju ikka valla oma. Õnneks lõpuks nii läks, kõigepealt otsustas vallavalitsus ikka kulusid katta, siis kirjutas selts projekti ja vald andis omaosaluse, kõik see pärast seda, kui inimeste närve oli pool aastat kulutatud. 

Ega siis põranda lihvimise või seina värvimise toetuseks Türi suurusel vallal raha ei ole, selline lõbu oli kunagi pigem Väätsa taolisel väikestel omavalitsusel oma valla inimesi toetada. Türil on kõik vaja jälle ise sebida ja osta. Ja õige ongi, sest kõike ei saa valla poolt kandikule asetada, kuid no.. mingi pisku mõne algatuse juurde võiks panna küll - sõnumine, et see mida teete on hea.

Taikse aktiivset seltsielu on vallavanem mitmes kohas hea sõnaga näiteks toonud, kuid kas selline kogukonna külma vette viskamine on ikka hea näide? Hea on see, et tegutsetakse. Kui aga inimesed ei oleks leidnud endas seda tahet, siis asuks selles rahvamajas võib-olla mõni puutöökoda, ei oleks ümbruskonnal ühendavat jõudu ega midagi. 

Mulle endale tundub südamelähedane loogika, et kui vald rahvamaja üleval ei suuda pidada, siis asutakse kogukonnaga mõistlikku dialoogi ning toetatakse ja võimestatakse neid, et asi käima läheks. Sest heade inimestega on juba nii- neid on vähe ja aja jooksul nad väsivad, kui aga kohe alguses neist viiliga kohe üle käia, on neid palju lühemaks ajaks toimetamas. Jah, kohe vette viskamine võib olla parim õppetund, et kiiresti ujuma õpitaks, kui aga juhtub, et ei õpi... vähemalt omavalitsus oma kogukonnaga selliseid eksperimente tegema ei peaks.

Sellised mõtted on mind saatnud juba pikka aega. Taikse rahvale aga jõudu ja ütlen ka kõigi nende nimel, kes pole seda veel jõudnud teha - olete paljudele eeskujuks ja väga tublid! Tänan teid!

by Lauri