Hooldekodu ei peaks olema kättesaamatu luksus

Enne kui Järvamaal liialt palju rumalusi teeme, peame vastama põhimõttelisele küsimusele – kas kogukond peaks eakate ja erivajadustega inimeste heaolu eest suurema vastutuse võtma? Kuigi enamus toetab mõtet, et pensioni eest peaks inimene saama omale hooldekodu koha, soovib Türi vald Väätsa Eakate Kodu maha müüa, neid võimalusi hoopis piirates.

Minu jaoks on eakate hooldekodu koha saamise võimaluse eest seismine lausa kohustus nende ees, kes Eesti riigi on üles ehitanud. Kummardus neile sadadele tuhandetele, kes raskemates tingimustes tööd tegid, kuid kelle teenitud maksuraha ja seega pensionid riigikorra vahetumisega okupatsioonivõimu kätte jäid.

Iga järvamaalane, olgu eakas või erivajadusega, peab saama elada väärikalt. Õnnelikud on need inimesed, kelle tervis lubab endaga ise hakkama saada või tema perekond saab vajadusel pakkuda talle tuge hakkama saamiseks. Kõigil aga nii hästi ei lähe. Meie seas on palju neid, kelle lastel ei jätku kahjuks tahet või rahalisi võimalusi vanemate eest hoolitseda, või elatakse ise juba aastaid kodunt kaugel.

Võimalus muretumalt oma elu elada ei puuduta ainult neid, kes hooldekodu vajaksid. Hinnanguliselt on Eestis ligi 47 000 inimest, kes vähemal või rohkemal määral oma lähedase eest peavad hoolitsema ja kellel kannatab seetõttu isiklik elu, mis tihti lausa puruneb või polegi inimestel ajaliselt võimalik tööl käia. Järvamaal ulatub selliste inimeste arv umbes 1000 inimeseni.

Sotsiaaldemokraatide lubadus tagada pensioni eest hooldekodu koht kõigile, kes seda vajavad, tähendab, et riik ja kohalik omavalitsus ei vaataks enam pealt, kuidas eakad peavad kodus virelema, perekonnad hoolduskoormuse all kannatama. Samuti kaoksid ära juhtumid, kus raha kokkuhoiu eesmärgil satub eakas inimene elama kohta, mille tingimused ei kannata mittemingisugust kriitikat. Põhjus on lihtne - riigi vastutus kohatasu maksmisel tähendab ühtsete standardite ja nõuete kehtestamist kõigile hooldekodudele.

Loomulikult on hooldekodu viimane koht, kuhu inimene oma eluteel sattuda võiks. Paralleelselt tuleb kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid teenuseid laiendada ja täiendada, et väikse või suurema toe korral saaks inimene omas kodus hakkama.

Pilt: www.vaatsaeakatekodu.ee

Kolm aastat tagasi avasime näidishooneks ehitatud Väätsa Eakate Kodu. Pisike Väätsa vald seadis eesmärgiks ja suutis ehitada oma inimestele kaasaegse elamiskoha. Koht, mis ei haise ja kus toidu sees on liha ning kus jätkub inimesi virgutavaid tegevusi. Mis aga veel tähtsam – side omastega säilib, kuna elatakse nendega samas vallas või maakonnas.

Väätsa Eakate Kodu on üks väheseid Eestis paiknevaid hooldekodusid, millel on Equassi sertifikaat – Euroopa ametlik tunnistus, et selles hooldekodus elav inimene on hästi hoitud. Eesti mõistes tippkvaliteet, siin - meie maakonnas.

Türi vald aga ujub vastupidises suunas – volikogu kiitis heaks vallavalitsuse ettepaneku Väätsa ja Käru hooldekodud hiljemalt aastal 2020 maha müüa. Eakatel sõna otseses mõttes vaiba alt ära tõmbamine, mille põhjuseks on tõik, et õigel ajal ei suudetud otsuseid teha ja nüüd on vallal finantsiliselt raske. Lisaks koolidele pannakse kärpekäsi külge ka eakate heaolule, kuigi valikuid on teisigi.

Ei ole raske arvata, mis juhtub hooldekodu hindadega pärast selle müüki erakätesse. Hinnatõus on vältimatu, vaevalt, et säilib ka soodustus Türi valla elanikele. Selle asemel, et valla omandis oleva hooldekodu kaudu püüda turuhinda kontrolli all hoida, antakse hinnatõusule hoopis hoogu juurde.

Küsimus, millele peaksime Järvamaal vastama, on – kas omavalitsus ehk kogukond, peab oma eakate ning erivajadustega inimeste hoolitsemise eest suurema vastutuse võtma või mitte. Kui räägime majanduskasvust, suudame välismaale reisida ja omale uhkemaid autosid lubada, siis võiks loota, et euroopalik küpsus ja solidaarne vastutus on samuti meieni jõudnud.

Minu enda jaoks ei ole siin küsimust – vastutus tuleb võtta ja kui see on ilma riigi toeta raske, siis vähemalt tuleb olemasolev säilitada, mitte olukorda halvendada.

Aastaid on riik Järvamaa omavalitsustega pidanud läbirääkimisi Koeru hooldekodu järvamaalaste kätte andmise üle. Igati hästi toimiv hooldekodu tuleb kindlasti oma kätte võtta. Mida rohkem omavalitsuste kontrolli all Järvamaal hooldusteenuse pakkumine on, seda kindlam siinsele inimesele ning me ei pea maksumaksja raha asjata kellegi äriimpeeriumisse toppima. Loomulikult on ettevõtlus ja läbi selle loodud konkurents vahel isegi hädavajalik. On igati tervitatav, kui erainitsiatiivist tekib hooldekodusid juurde, kuid valdadele ja linnadel kuuluvad hooldekodud hoiavad ära absurdi kiskuva hinnaralli. Vabaturu konkurentsi halvimaks näiteks on Tallinnas elamispinna üürihinnad, millest isegi odavam on  korter osta.

Ilmus Järva Teatajas 19. september 2018


Türi vallavalitsus soovib müüa Järvamaa pärli - Väätsa Eakate Kodu

Järva Teatajas ilmus mõned päevas tagasi lugu, et Türi vald soovib Väätsa ja Käru hooldekodud maha müüa. Pealkiri oli päris täppi aga sisu oli ajakirjanikule ilusamaks räägitud kui tegelikkus. Seletan, mis on esitatud "argumentides" valet või õigem oleks öelda, et kõik mis räägiti oli asja ilustamine või väljamõeldis, millel pole tegelikkusega mingit seost.

  1. Väide, et eelarvestrateegia pole veel otsus. Eelarvestrateegia on suunis vallavalitsusele täitmiseks, see tähendab, et aastal 2019 peab vallavalitsus selle alusel volikogule esitama eelnõu, kuidas hooldekodu võõrandada. Kuid kui vaatame, milline on eelarvestrateegia järgi valla finantsseis mõne aasta pärast, siis näeme, et laenukoormus võetakse maksimumi peale täis. Selle rahaga ehitatakse põhikooli ja spordihoone + veel mõned objektid. Ei ole varianti, et neid investeeringuid ei tehta, seega satub valla eelarve olukorda, kus juba sisse planeeritud Väätsa Eakate Kodu müük on möödapääsmatu, vastasel juhul pole teisi investeeringuid võimalik teha. Volikogus kinnitas valla finantsjuht, et teisi tulusid, näiteks tulumaksu kasv vms, tema kuskilt tulemas ei näe. Sisuliselt on otsus tehtud, müügiotsusena veel vormistamata.
  2. Tuludeks on planeeritud 1,1 miljonit. Jah, see on kogu põhivara müügitulu. Türi valla finantsjuhi sõnul on aga selle 1,1 miljoni sees Väätsa Eakate Kodu müügituluna arvestatud 400 000 eurot. Usun, et hind selline lõpuks ei jää, sest hoone ise koos sisustusega maksis kolm aastat tagasi 1,4 miljonit eurot.
  3. Väide, et hooldekodude müügi eest saaks teenuseid parandada. Rumal jutt. Murettekitav, et see tuli finantsjuhi suust. Tegemist on ühekordse tuluga, millele ei tohi mingil juhul püsikulusid üles ehitada. Pealegi ei kajastu selliste teenuste edasiarendamine eelarvestrateegias, küll aga ainult müük.
  4. Artiklis väidetakse, et Käru hooldekodus hakkas areng tulema pärast seda, kui omanikuks sai eraettevõtja. NALI VIST. Mis arengut peale hinnatõusu Väätsal veel juhtuda saab? Hoone on ehitatud kõige kaasaegsem 2015. aastal. Hooldekodul on teenuse kvaliteedi kõrge tunnustus - Equass sertifikaat, mida enamus Eesti hooldekodudest, sh Käru hooldekodul, ei ole. Suuremaks midagi ehitada ei saa, asub looduskaitse alal. Toit super, tegevusjuht, turvaline jne.
  5. Väita, et kui hooldekodu on eraomandisse antud, siis saab seal jätkuvalt kvaliteeti ja hinda kontrollida, on vale. Eestis pole kohalikul omavalitsusel mitte mingit sellist võimalust, ega riigil ka mitte. Mäletan, et kui sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske Väätsal külas käis, siis ütles üks Käru hooldekodust tulnud mees, et siin antakse toidu sees ka liha. Kuidas seda vald tagab? Mõnel pool saab kokkuhoiu mõttes ainult körti süüa. Samuti hais - seda ei ole, kuna mähkmeid vahetatakse, inimesi pestakse siis kui vaja. Tihti hoitakse aga selle pealt kokku. Kuidas siin sekkuda? Ja lõpuks siis hind? Mismoodi Türi vald kavatseb öelda eraettevõtjale hinna ette? 

Eriti kurb on mõelda, et samal volikogu istungil, pärast eakate kodu müügi arutamist toodi volikogu ette Türi ujula omanik, kes pakkus ujulat müüa 300 000 euro eest. Õigemini, ei jätnud oma jutus isegi võimalust, et vald ei ostaks seda. Ja vallavanema jutust sain aru, et ta pigem toetab seda mõtet. Mõtleme nüüd kainelt - toetab eakate kodu müüki, mis kunagi ei jää tühjaks ega majanduslikult kahjumisse ja samas eelistab osta ujula küllaltki vana hoone, mille kulud on suured ja majandusriskid kõrged. Pigem võiks ujumisteenuse eest rohkem maksta aga mitte seda valla turjale võtta. Kus on siin loogika? Või ongi vaja hooldekodu kuldne äri mõne tuttava kätte mängida, nagu Isamaa juhitud Käru vald vahetult enne ühinemist (ühinemislepingu vastaselt) sealse asutuse Rosimannustele rendile andis? Aga ujula?

Hooldekodu müümine on väga põhimõtteline küsimus. Kas meie arvates peab kogukond eakate inimeste osas suurema vastutuse võtma või mitte. Enne kui tormata hooldekodusid müüma, peaksime selle läbi vaidlema. Vallale kuuluv hooldekodu ei võta SENTIGI raha. Kuna aga vald eraettevõtjaga sarnaselt kasumit ei pea teenima, siis võimaldab teenuse hinna olulisemalt madalamana hoida. Hetkel on argumendid müügi vastu, mitte ühtegi tõsiseltvõetavat poolt!


Retsept Järvamaale - Väätsa koolis on õpilaste arv kasvanud kolmandiku võrra

Eestis on arvatavasti vähe koole, kes mõne aastaga suudavad kasvatada oma õpilaste arvu 1/3 võrra. Väätsa Põhikoolis on see juhtunud, kusjuures õpilaste arvu suurendamine pole olnud kooli jaoks kunagi eesmärk omaette. Võiks öelda, et antud juhul hääletatakse jalgadega ja sedakorda siis positiivses võtmes.

Kunagine Paide linnapea Alo Aasma avaldas mitmeid kordi arvamust, et Paidele nii lähedal olev Väätsa Põhikool tuleks sulgeda ja laste koht oleks Paide koolides. Eriti pikka tulevikku ta Väätsale ei ennustanud. Ajalugu on muidugi vastupidi läinud, sest mõne inimese jaoks on pigem segased lood Paide koolidega. See on ka õpikunäide sellest kui juhitakse läbi exeli tabeli, mitte toetudes väärtustele ning kui soovitakse kõike tsentraliseerida (maakonna suurune vald).

Kui ma 2013 aasta novembris Väätsa vallavanema ametis alustasin, õppis põhikoolis 105 õpilast. 2014. aastal alustasime põhikoolile uue arengukava tegemist, vahepeal vahetus kooli direktor, kes tuli muide Siseministeeriumist, väljastpoolt haridussüsteemi. Töökuulutuse juures oli link arengukavale ja meid huvitas vaid üks - kas tulevane direktor usub, et kirjas olev on võimalik saavutada. Elu läks hästi - ta uskus, tuli ja tegi.

2015. aastal kui arengukava kinnitati, õppis koolis 106 õpilast, sellel õppeaastal aga juba 155 õpilast ja tegevust alustas pika pausi järel taas kaks esimest klassi. Kolme aastaga on kasvanud õpilaste arv kolmandiku võrra, kuigi sellise mõjuga demograafilist plahvatust Väätsal pole toimunud. Viimati oli nii palju lapsi koolis aastal 2006.

Jalgadega hääletamine tähendab, et midagi on hästi ja õigesti tehtud ning pole üldse paha mõte, seda teiste Järvamaa koolide peal järgi teha.

Retsept minu silme läbi on järgmine:

  1. Kooli juht peab olema hea, süsteemne, uuendusmeelne ning visa. Tehke mis tahate, juhist oleneb väga palju. Margo Sootla seda kindlasti on, üks parimaid näiteid koolipapast, keda teile tuua oskan.
  2. Kooli missioon võiks olla suurem kui laste õpetamine. Näiteks Väätsa kooli missioon on olla kogukonna arengumootor. See tähendab automaatselt laiemat vaadet õppeprotsessile, näoga kogukonna (lapsevanemad, tööandjad, koostööpartnerid jne) poole olemist ja palju avaramat ning julgemat, koostegevat lähenemist õppetöös.
  3. Omavalitsus peab kooliga kaasa mõtlema. Seda ei oska tihti omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, märgata, kuid nemad suuresti loovadki raamid kus koolid tegutsevad. Kui koolpidaja lähenemine on silmad pilukil, siis on vaid juhus, kui koolid nö õitsele löövad. Võime küll soovida, et muutunud õpikäsitlust rakendataks, kuid kui kooli rahastamine, tunnustamine jne, seda ei toeta, pole vaja koolijuhi otsa vaadata, vaid omavalitsusjuhtide poole. Mõnikord on vaja, et linnapea või vallavanem ütleks tunnustavaid või suunavaid sõnumeid avalikkusele, neil on mõju. Peab ütlema, et Väätsa vallavalitsusega me seda kõike püüdsime ja mul on hea meel, et Türi vallavalitsus pole alustatule kätt ette pannud.
  4. Eesmärgid peavad olema teostatavad aga ambitsioonikad. Vastasel juhul muutub maailm kiiremini kui mõelda jõuad ning jääd maha kaugemale kui poolele teele. 
  5. Koolijuht vajab toetavat meeskonda. Väga hea kui juhtkonnast inimesed, kuid kindlasti on oluline, et õpetajate seas leiduks neid, kes uuendustega kaasa tuleksid ja mingil hetkel ise initsiatiivi võtaksid. Sest üksi ei tee midagi. Tore on see, et Väätsal on iga aastaga neid inimesi järjest rohkem ja rohkem, kusjuures vanus pole siin üldse mingi määrav tegelane.
  6. Lapsevanemate osalus ja tähelepanu ning tunnustus mängivad kooli arengus olulist rolli. Kool ei ole ainult õpetajad ja lapsed, vaid kool on ka kõik laste pered. Tihtilugu keskenduvad lapsevanemad pisiasjadele aga uskumatult palju kasu on neist, kes jõuavad kaasa mõelda suuremas arengus ja mõistavad neid pingutusi mida koolis tehakse. Tunnustamisest tekkivast motivatsioonist ei pea ma vist rääkimagi.

Eks selles retseptis on sadu koostisosasid, kuid eelpool kirjeldatu on kindlasti Väätsa õpilaste arvu ja koolirõõmu üheks põhjuseks.

Türi valla arengukavasse õnnestus meil sisse panna mitmeid eesmärke mis võiksid anda veel parema hoo koolidele kui see Väätsal täna on. Küsimus on nüüd vaid elluviimises, sest ilma sisulise dialoogita ei vallavalitsuse poolt on keeruline jõuda iga kooli täpsemate vajadusteni.

Head kooliaasta algust kõigile!


Rahvale puru silma ajmine - Türi koolide tulevikust

Järva Teatajas ilmunud uudislugu "Lapsi alla saja - kool kinni" põhineb Türi vallavanema jutul ja vallavalitsuse poolt saadetud kirjal Innovele. Pipi-Liis Siemanni jutt on alati olnud väga ilus (ma olen tõsiselt üks selle oskuse imetlejatest) ja uinutav, taustal käivad aga teised protsessid. Taaskord räägitakse ekspertidest, analüüsist, mitte midagi pole veel otsustatud, kõik on võimalik jne. Tegelikult toimub rahvakeeli öeldnua inimestele puru silma ajamine.

Põhikoolile raha saamiseks on andnud Türi vald Innovele kaks lubadust:

  • hiljemalt aastaks 2022 suletakse 2 põhikoolis kolmas kooliaste
  • kui gümnaasiumi õpilaste arv langeb alla 100, siis pannakse gümnaasium kinni

Ma ei saa siia isegi kirjutada, et ma väga loodan, et see nii ei lähe, sest kui vaadata nende otsuste sisusse ja vallavalitsuse tegemistesse või mittetegemistesse, siis unustage ära see mesimagus jutt, otsused on tehtud. Vahel ongi nii, et isegi kui nimelist või konkreetselt sõnastatud otsust ei tehta, siis on olemas mitmeid märgilisi pisitegevusi mis viitavad, et eesmärk, kuhu välja tahetakse jõuda, on asjaosalistele teada.

Kõigepealt põhikoolide kolmanda kooliastme sulgemisest. Võtame nüüd loogiliselt, millised variandid on. Türi Põhikoolis seda ei juhtu, seega jääb neli kooli - Laupa, Retla-Kabala, Väätsa ja Käru. Järgmisena langeb ära Väätsa Põhikool, seda kahel põhjusel - esiteks on seal õpilaste arv ainult kasvanud ning tegemist on maakonnas ühe kiiremini areneva kooliga ja teiseks exeli meetod näitab, et need õpilased ei hakkaks käima mitte Türil, vaid Paides, seega kaotaks Türi vald lisaks veel pearaha. Järgi jääb kolm kooli.

Kui nüüd vallvanem Pipi- Liis lubab, et siin on vaja teha analüüs, milline kool sulgeda, siis huvitav oleks teada, millest lähtutakse ja milline on analüüsi lähteülesanne? Kui esialgses vallavalitsuse plaanis oli kirjas Käru ja Laupa, siis praegune jutt tähendab, et kaalutakse ka Retla-Kabala kooli. Ennustan, et vallavalitsus vaatab jätkuvalt kahte loogikat: esiteks Laupa koolis õpib palju Türi linna lapsi ja eeldatakse, et põhikooli uus hoone tõmbab neist osa Laupalt ära. Teiseks õpib Käru kooli kolmandas kooliastmes 16 õpilast, keskmiselt klassis 5-6 õpilast. Kõrvutades seda Retla-Kabal kooliga, kus on õpilasi klassi kohta keskmiselt 7- 8 on loogilisem valik väiksem kool.

www.haridussilm.ee

Pangem tähele, et lõpuks jõutakse ikka Laupa ja Käru kooli kolmanda kooliastme sulgemiseni, sest ega algne eelnõu mis neid nimesid sisaldas ei olnud põlveotsas tehtud, see oli vallavalitsuses pikalt läbi kaalutud variant. Volikogus on mitu korda õhku visatud mõte, et normaalne on algkoolide võrgustik ja üks või siis kaks põhikooli valla peale.

Türi Ühisgümnaasium oli tõesti siiani Järvamaa suurim, võib juhtuda, et riigigümnaasiumi käivitumise esimesel segasel aastal isegi õpilaste arv korraks kasvab. Järva Teatajas mainib vallavanem, et gümnaasiumis õpib 150 õpilast, jättes mulje, et 100ni on pikk maa minna. Innove aga kõiki õppijaid ei arvesta, lähtutakse ainult nö "tavapärastest gümnaasiumi õpilastest", keda Haridussilm.ee andmetel õppis sellel õppeaastal 128. Olles kursis, millise akadeemilise vabaduse ja uuendustega tuleb riigigümnaasium, siis julgen olla tõsiselt mures, sest ainult TÜGi juthkonna pingutustest võib jääda väheks.

www.haridussilm.ee

Minu eesmärk ei ole kedagi hirmutada, sest see võib tõesti mõnest koolist lapsi eemale peletada. Minu eesmärk on tähelepanu juhtida ja survet avaldada, et vallavalitsus oma lähenemisi ümber hindaks ning valla hariduselu osas midagi ette võtaks. Ja seda ei saa teha vait olles.

Vallavanema väitel ei ole Türi valla jaoks oluline kooli (loe gümnaasiumi) pidamine, vaid õpilastele parema hariduse andmine. Sellega on öeldud arvatavasti Isamaa ja Reformierakonna ametlik seisukoht - Türi Ühisgümnaasium pole nende jaoks oluline. Teiseks, kui oluline on hea haridus, siis peaks olema näha vallavalitsuse tegevused sellel suunal. Mitte ühegi kooli puhul ei näe seda (paljudel tõsiselt sisult vananenud arengukavad), peale direktoriga arutelu tegevusi ei tea, kuid fakt on see, et Eesti elukestvaõppe strateegias 2020 seatud eesmärkide saavutamiseks peaks ka vallavalitsus hariduse sisuteemadega tegelema.

Mulle tundub, et analüüs, mida valla hariduselu kohta lubatakse, lähtub tekkivast õpetajate puudusest, valla eelarve kitsikusest, nägemusest, et haridus on vaid teenus ning selle lähteülesanne saab olema "meil on nii vähe õpetajaid ja raha, kust me kokku hoiame?" Tegelikult peaks lähteülesanne aga olema "mida teha teistmoodi, et väheste ressursside juures saaksime tänastes piirkondades samas mahus ja kõrgemas kvaliteedis haridust pakkuda?". Esimese puhul seisneb mure selles, et sa ei unista ning ei pruugi isegi märgata võimalusi teistmoodi toimetada. 

Uinutamise asemel tuleks praegu aga kõvasti tööd teha:

  • volikogu tasemel paika panna konkreetsemad eesmärgid
  • vallavalitsus peab toetama sisuliselt haridusuuendusi ja koolide püüdlusi
  • tuleb otsida lahendusi tänaste koolide säilimiseks
  • hariduse andmist tuleb selliselt ümber kujundada, et kooli tugevus ei seisneks ainult suures õpilaste arvus

Kui päris aus olla, siis peab muutuma nägemus valla juhtimisest, see saab juhtuda vaid kahte moodi: vahetuvad valla juhid või Isamaa partner Reformierakond vaatab, mis nad valimistel lubanud on ja julgeb ükskordki rusika lauale lüüa ning midagi koalitsioonipartnerina arvata!


Järg juulikuu Türi Rahvalehele - kuidas muuta valla haridussüsteemi

Tegemist on järelooga juulikuu Türi Rahvalehes ilmunud arvamusloole Türi valla harduselu kohta. Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga, kui ütlen, et need mõtted, mida, kuidas hariduses teha, võiksid kogu maakonna kohta käia.

Hetkel koostatakse maakonna arengustrateegiat, mis aasta lõpuks peab kõigi kolme omavalitsuse volikogude heakskiidu saama. Selle raames käbi koos haridusvaldkonna töörühm, mille tegevuses on mul olnud au osaleda. Pean tunnistama, et selles töörühmas olemine on võrdne süvaõppega ülikooli haridusteaduste erialal, sest koos istuvad minu jaoks maakonna oma ala parimad, nii koolide direktorid kui teised spetsialistid. Enda rolli näen pigem sellena, kes küsib lihtsaid küsimusi ja proovides sellega jõuda olukorrani, kus lõpuks inimene tänavalt mõistab samuti neid eesmärke, mis kirja saavad ning need on ka ühiselt maakonnas teostatavad. Pika juhtu mõte on selles, et neilt kohtumistel räägitakse palju sellest, mida Järvamaa tegelikult hariduses vajab ja sealt ka osa minu kirjapandust pärineb.

Pärast arvamusloo kirjutamist toimus meil volikogu istung, kus vallavanem lubas, et haridusvaldkonna plaani hakatakse läbi mõtlema. Mulle see uudis väga meeldib ning kiidan. Kas ilma meie poolse pideva meeldiva surveta ka selleni jõutaks, seda ma ei oska kahjuks öelda. Sellest rääkides jäid küll kostma mõned mõtted, mis mulle väga ei meeldi, nimelt tundus, et lähtekohaks saab eelarve, mitte hariduse sisu või mõni muu sisuline eesmärk. Sellest oleks küll väga kahju, sest öelda, et Exceli tabeli järgi tuleb mõni kool kinni panna, selleks ei ole vaja kaasamisringe teha ning spetsialisti palgata.

Rahvalehe arvamusloos panin kirja rida ettepanekuid, mis valla arengukavas olla võiks. Võib juhtuda, et neid tundub liiga palju, kuid mure seisneb selles, et volikogu võimalus öelda, mis Türi valla koolides juhtub, on suhteliselt piiratud. Nimelt ei kinnita vallavolikogu, ega isegi aruta komisjonis, koolide arengukavasid, see töö on vallavalitsusel. Seega ainuke selline bürokraatlik juhtimisvahend volikogu jaoks on arengukava. Kui eesmärgid kirjas, siis saame uurida nii kooli juhtkondadelt kui ka vallavalitsuselt, et kaugel eesmärgi saavutamisega ollakse.

Maakonna hariduse töörühmas sai pikalt räägitud hariduse kvaliteedi hindamisest. See tundub üks kesksemaid ja olulisemaid teemasid kogu Türi valla haridusjuhtimises olevat.

Kõik saab alguse sellest, mis on meie eesmärk – kas mõõdetavate tulemustega kool või õpilase areng. Eeldame, et siiski õpilase areng. See tähendab, et kooli edukust tuleb teistmoodi mõõta, õigemini ongi seda raske teha. Kuidas sa mõõdad õpilase arengut? Kui õnnelik ta on? Aga see just ongi tulevikus eduka inimese saladus.

Mida mõõdad, seda ka saad. Täna tunnustame kõiki neid, kes on tublid olümpiaadidel. Seda tuleb teha, kuid selline mõõdupuu tähendab, et koolis õpetatakse mitte lapse arengu vajadusest lähtuvalt, vaid selliselt, et esinemine oleks edukas. Sama riigieksamite puhul, edetabelid jne. Isegi kui me ootame täna koolidelt õpilase arengule keskendumist, siis oleme seadnud vallvolikogu ja -valitsusega raamid, mis suunavad õpetajaid teisti käituma.

Küsisin ka mina, et kuidas me siis arengut mõõdame. Ega väga keeruline ongi seda mõõta ja vb me ei peakski seda selliselt mõõtma nagu seda seni tehtud on, et vaatame tulemusi ja kohe vastus käes. Seda siinkohal enam teha ei saa ja tuleb iga kooli puhul sisu vaatama hakata. See aga eeldab vähemalt vallavalitsuse tasandil piisavate teadmiste olemasolu.

Esiteks, kui eeldame, et õpilane peab arenema, peab kool ise organisatsioonina olema arengule keskenduv. Kas kooli puhul on tegemist õppiva organisatsiooniga või mitte. Parim selle nö mõõtmiseks, on pädevusmudelite rakendamine, kas ja kuidas neid rakendatakse.

Kaasava õpetaja pädevusmudel. Ei ole just vähe asju, mida tegema peaks aga kui õpetaja seda rakendab või vähemalt suuremas ulatuses, siis keskendutakse suure tõenäosusega õpilase arengule. Mudeli osaks on näiteks õpetaja isiklik areng ning enese analüüs, võimekus seletada õpilase arengut jne.

Samuti koolijuhid, kui näiteks oled läbinud Innove 360 hindamise, mida 2017. aastast tegema hakati, siis tulevad sellest välja kõik kooli puudutavad tahud ja koolijuhi võimekus ja vajakused mida paranda saaks. Sest tagasisidet annab nii koolipidaja (vald), lapsevanemad, õpetajad, õpilased.

Kindlasti tehakse sellest paljut ja kindlasti on väga palju, mida veel teha tuleks. Selliste sammude rakendamine aga eeldab täiesti teistsugust lähenemist valla enda poolt. Tõesti, õpetajale tuleb anda võimalus enese arenguga tegelda, mitte läbi raha hinnata vaid neid kes rohkem tuimalt kontakttunde teevad. Õpetaja jaoks tuleb keskkonda luua ja see on otseselt vallavalitsuse ning volikogu, sõnastatud ootuste (läbi otsuste, pidupäevakõnede jne) küsimus.  Samuti koolijuhid, neilt tuleb oodata muudatuste juhtimist, see omakorda tähendab usaldust ja mõistmist, et sellised muudatused avalduvad 7- 10 aasta pärast ja seni, et saada aru, mida koolis tehakse, on vaja nendega ühte jalga käia.


Kes vastutab Järvamaa elanike tasuva töö eest?

Kui vastata pealkirjas püstitatud küsimusele, siis õige vastus on, et mitte keegi! See aga ei tähenda, et see nii olema peaks.

Kujutan ette, et minu küsimuse peale tõusevad paljudel karvad turri ja nad tahaksid meenutada vabaturumajanduse algtõdesid, printsiipe, mille kohaselt omavalitsused ei tegele ettevõtluse ja töökohtade loomisega, riik ei tohi turgu moonutada jne.

Julgeksin aga sellist kriitikat nimetada mugavusmõtlemiseks, mis näitab piiratust ühiskonna arengute mõistmisel ja sisse tambitud dogmadesse kinnijäämist. Tegelikult on omavalitsuste käes väga võimsad hoovad, et Järvamaal elanike poolt tehtav töö oleks kõrgemini tasustatud ning loodaks uusi töökohti. Seda lihtsalt ei osata kasutada.

Tehnoloogia ülikiire areng muudab maailma, nagu tegi seda aurumasin. Muideks, aurumasin mitte ainult ei muutnud töö tegemist lihtsamaks, vaid andis tugeva tõuke tööstuse arengule, meelitas inimesed linna elama, andis tõuke mitmete maailmavaadete ja filosoofiate kujunemisele, oli vundamendikiviks tänasele demokraatiale ja isegi seitsmekümne tunnine töönädal asendus vallandunud protsesside mõjul tänase neljakümnega. Tohutu mõju!

Pilt: www.jt.ee/ Sander Ilves

Tänane tehnoloogia areng toob kaasa peadpööritavalt kiiremaid muutuseid. Vahe on selles, et aurumasina mõju oskame tagantjärgi hinnata, mis aga praegu toimub, pole enamusele meist igapäevaelus nii kergelt mõistetav ja tunnetatav.

Näiteks Maailma Majandusfoorumi töökohtade tulevikku analüüsivast raportist selgub, et 65% täna algkoolis õppivatest lastest asuvad täiskasvanuna tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri. See juhtub järgneva 20 aasta jooksul ja rumal oleks arvata, et ei puuduta neid, kellel täna juba töökoht olemas on.

Ennustatakse, et kui praegused trendid jätkuvad, võib näiteks keskmine kanadalane arvestada oma karjääri jooksul 15 erineva töökohaga. See on keskmine ja ei ole kõigi puhul sama, Eestis võib see number olla ka 7, 10 või hoopis 19. Nii suur arv töökohti tähendab mitmekesist haridust või valmisolekut pidevalt ümber õppida. Arvan ennast isegi olevat selle ennustuse tõestuseks - olles alla poole eeldatavast ajast tööturul olnud, on minu erinevate töökohtade number juba 6.

Statistikaameti andmete põhjal väheneb Eesti elanike arv kahekümne aasta jooksul 125 00 elaniku võrra. See tähendab, et Järvamaal tööd tegevate elanike arv võib väheneda 2000-3000 inimese võrra. Ilmselgelt on sellisel vähenemisel väga tugev mõju maakonna ettevõtetele – kus tehakse odavamat tööd, mis eeldab lihtsamaid oskuseid, need kas kolivad või suletakse, teised panustavad tehnoloogiasse, mille tõttu on vaja vähem, kuid teistsuguste oskustega inimesi.

Igat inimest ja ettevõtet eraldi vaadates pole need arengud märgatavad, kuid pannes Järvamaa või Eesti andmed kokku, joonistuvad välja selged mustrid, mis näitavad suuri muutuseid.

Milles siis lahendus peitub?

Lahendus on hariduses. Mida rohkem kaasaegsemaid oskuseid ja teadmisi, mõistmist ja võimekust, seda edukam on inimene. Oskused või võimalus uusi oskuseid vajadusel omandada kindlustab töö ja tähendab tihtilugu varasemast suuremat sissetulekut.

Täiskasvanud, julgen öelda, et tänased 40- 60. aastased töötavad või töötud, on need, kelle tulevik iga linna- ja vallavalitsust peaks eriti huvitama. Neid vanuserühmi võivad muutused valusalt tabada.

Näiteks muutused 40-aastaste inimeste töökohtades või töös ei pruugi tulla järgmisel aastal, vanuses, mil uusi oskuseid omandada on kergem. Mure võib saabuda siis, kui see juhtub 55, 60 või hoopis 65-aastaselt. Õppimise vajaduse mõistmine ja võimalus juba täna õppida oleks üheks lahenduseks.

Kuigi Järvamaal on kutsehariduskeskus ja täiskasvanute keskkool (sellel aastal kõige rohkem medaliga lõpetanuid maakonnas), jääb sellest väheks. Keegi peab huvi tundma, kas kutsehariduses pakutakse kõiki neid võimalusi, mida meie inimesed vajavad. Kas neil, kelle sissetulek jääb alla 800 euro, on ikka võimalik kooli sõita, kas tööandjad toetavad oma töötajate õppimist, kas inimesed on üldse võimalustest teadlikud, kes teavitab inimesi, et õppima peaks, kes on eeskujuks jne.

Ideaalis võiksime kõik omandada uue eriala, kuid oma oskuste täiendamine annab mõnikord ka tugeva eelise. Ennustuse järgi on tööturul järjest olulisemad kolm oskust – IT, keeled ning sotsiaalsed ehk suhtlemisoskused, oskus meeskonnatööd teha jne. Näiteks võib inglise keele õppimine anda insenerile või autojuhile täiesti uued võimalused rahvusvahelises ettevõttes või arvutioskuse täiendamine päästa töökoha kaotusest.

Töökohtade ja täiskasvanute õppimisvõimaluste olulisust tuleb kindlasti rõhutada maakonna uues strateegias, mille tegemist maakonna arenduskekus eest veab ja kuhu siinkirjutaja kindlasti oma panuse annab. Just surema pildi olulise osana, sest kõik on tervik ja mõjutused elukeskkonnas või lapsi puudutavates teemades on vähemal või rohkemal määral tõstatatud küsimusega seotud.

Senised sõnakõlksud ja siiani kaunilt arengukavas olnud laused elukestvast õppest peavad saama tegelikkuseks. Sisutühjade lubaduste ja iganenud kommunaalpoliitikaga avatud maailma arengutele vastu ei astu. Me peame Järvamaad juhtima selliselt, et siin jätkuks tööd ja sissetulekud kasvaksid ning selle võrrandi lahenduse oluliseks osaks on igale täiskasvanule kättesaadavad õppimisvõimalused.

 

 

 

 


Ettepanekud valla hariduselu toetamiseks

Mul on mure, et me ei ole suutnud volikogus pidada haridusdebatti, oleme lihtsalt pidanud tegelema sellega, mida vallavalitsus ette lükkab. Õigupoolest ei ole mõne jaoks Türi volikogu istung üldse mingi debati pidamise koht, olen sellekohaseid kurje pilke taluma pidanud. Tegelikult on see väga tugev probleem ja avaldub nüüd näiteks haridusküsimustes. Volikogule söödetakse ette üksikuid otsuseid (Laupa, Käru kolmanda kooliastme sulgemine, Ühisgümnaasiumi sulgemine kui õpilaste arv alla 100 langeb jne), suurt pilti aga ei hoomata. Kui loeme valla eelarvestrateegia ja arengukava eelnõud, Innove nõudmisi ning arvestame asjaoluga, et hariduse sisuküsimustega peavad tegelema vaid direktorid, paistab sealt väga kurb pilt.

Augustis avaldab Kutsekoda järgmise OSKA uurimisraporti, seekord haridusvaldkonna tööjõu vajaduse ja tegeliku olukorra kohta. Ennustatakse väga suurt õpetajate puudust järgneva kümne aasta jooksul, sest noori on vähe peale tulemas. Seda, et koolides õpilaste arv väheneb, teame isegi. Seda, et Türi vallal jääb raha aina vähemaks, ütleb meile eelarvestrateegia. Seda, et Ühisgümnaasium tuleb sulgeda, kui õpilaste arv kukub alla 100, ütleb Innove.

Päris palju probleeme. Mis on vallavalitsuse tänane lahendus? Kui õpetajaid ja õpilasi pole – tõmbame kokku, kärbime! Kool aga on iga kogukonna arengumootor, sellisel pealiskaudsel lähenemisel on karmid tagajärjed!

Pilt: www.opleht.ee

Augusti volikogu istungil on arutamisel uuesti valla arengukava, seal peaks kirjas olema hariduselu suur visioon. Hetkel on aga pikk loetelu tänasest olukorrast ja mõned väga üldised eesmärgid. Kuna volikogu puhkab juulis, siis debatti ilmselt pidada pole kavas, seega, püüan algatada selle meie kõigi peades - kahe kuuga jõuab nii mõndagi idaneda.

  • Haridusvaldkonna peale eraldi juhtiv tippametnik. Täna juhib ehitus- ja kommunaalvaldkonda 3 valla tippametnikku, lisaks üks asutuse juht. Haridus- ja sotsiaalvaldkonda kureerib üks inimene, samas kasutatakse ligi 70% valla eelarvest just neile tegevustele.
  • Valla juhtimismudeli muutmine. Vallavalitsus ja volikogu ei taju, et nad juhivad tegelikult koole olulistes asjades rohkem kui direktorid – rahastamissüsteem, eesmärkide seadmine, kogu tegevusraamistiku loomine jne. Tänane valla juhtimismudel ei võimalda ellu kutsuda hariduselu muudatusi. Näiteks kontrollitakse kooli vastavust – kas tegeletakse muutunud õpikäsitluse rakendamisega. Kõik tegelevad, eesmärk on justkui täidetud, kuid sisusse minemata ei saadagi aru, kui erinevalt või kui pealiskaudselt keegi midagi teeb või tegemata jätab.
  • Volikogu sisuteemade päev. Vähemalt aastas korra arutatakse terviklikult haridusküsimusi ja võib-olla teisi teemasid, et mõistetaks valdkonda ja vajadusi paremini.
  • Lõpetame Exceli läbi juhtimise ehk vähendame õpetajate kontakttundide arvu, sest viimane on arengut piirav lähenemine. Normaalne oleks 18- 20 tundi nädalas. Selliselt jääb õpetajale tegelikult ka aega ette valmistada neid teemasid, mida töövihikus või raamatus ei ole või tegeleda ainete lõimimise ja projektõppe küsimusega. Praegu saad rohkem palka siis, kui ennast oimetuks töötad, isegi juhul, kui õpetamise kvaliteet kannatab.
  • Eeldame koolidelt õppiva organisatsiooni mudeli rakendamist, suuname koolid ja juhtkonnad Innove hindamisprotsessidesse, mis toetab muudatuste juhtimist ja annab tegeliku ülevaate, mis tasemel kool on.
  • Näeme ette vastavalt kooli arengukavas püstitatud eesmärkidele arendustegevuse rahastamise, suuremad võimalused õpetajate ja lastevanemate koolitamiseks.
  • Tegeleme sotsiaaltöös eraldi peredega, kelle lastel on eeldus õpiraskustesse sattuda. Teatud sotsiaalsete probleemidega perede lastest ligi 90% juhtudel avalduvad õpiprobleemid koolis.
  • Muudame õpilaste ja õpetajate tunnustamissüsteemi, kus praegu on esikohal olümpiaadi tulemus, mitte õpilase areng.
  • Tõstame kõigis koolides IT võimekuse elementaarsele tasemele – vajalik komplekt nutiseadmeid, õpetajatel ja arvutiklassis kaasaegsed arvutid.
  • Seame eesmärgiks leida teistsuguse kooli mudel, et väiksemad koolid ei kannataks suureneva õpetajate või laste arvu puudumise all. Rohkem kogukondlikku ja individuaalset lähenemist.
  • Loome täiskasvanuhariduse võrgustiku, mis kasutab osaliselt olemasolevaid koole. Parandame oluliselt täiskasvanute õppimisvõimalusi ning anname sellega hääbuvatele koolidele jõudu juurde.

Paljudel muudatustel on hinnasilt küljes ja sellepärast olen pidevalt rõhutanud, et Türi valla põhiküsimus ei ole selles, kuhu raha kulutada või mida kärpida, vaid kust tulevad tulud. Me võime mõelda mida tahame, kuid tänased muudatused tööturul näitavad üsna selgelt, et arengud ettevõtluses, uued töökohad ning palgatõusud on järjest enam seotud inimeste oskuste ja teadmistega. Seega, võti vallaeelarve tulude suurenemiseks peitub ennekõike hariduses - kui kättesaadav ja kvaliteetne see on laste ja täiskasvanute jaoks.

Valla eelarvest palju tähtsamad on aga võrdsed võimalused siinkandis elada, et meil oleks järjest vähem neid, kes kipuvad Tallinna või Soome ära ja seda just töökoha pärast. Et kodulähedane kool säiliks ning saadav haridus avaks lastele võimalused ükskõik kuskohas maailmas. Et ei peaks virelema ja et rikkus ei jaotuks ebavõrdselt suurlinnade kasuks. Täpsemalt arengukavast, haridusest ja selle mõjust, kirjutan oma blogis www.vallavanem.ee

Ilmus juulikuu Türi Rahvalehes


Türi finantsvõimekusest - lubatud järg Rahvalehe arvamusloole

See postitus on juunis ilmunud Türi Rahvalehe arvamusloo jätk. Tihti juhtub, et lehte ei mahu kõik mõtted ära, siin on aga ruumi piiramatult.

Pikema sissejuhatuse teemasse leiab eelmisest postitusest. Lühikese kokkuvõttena näeb vallavalitsuse poolt volikogule esitatud arengukava ja eelarvestrateegia ette 2019. aasta lõpuks laenukoormus täis võtta ning seejärel hakkama saamiseks kärpida, koondada, ümber struktureerida.

Alustuseks pean ütlema, et planeeritud investeeringud on pigem olulised (Türi Põhikooli uus hoone, esmatasandi tervisekeskus, Türi spordihoone jne) ning väiksemaid rahalisi kulutusi on arengukava tegevuskava osas kümneid ja kümneid. Tõsi, viimased sõltuvad edaspidi konkreetse aasta eelarvest, hetkevõimalustest ja olukorrast ning mõni vb ka projektidest. Püüan pigem vaadata suurt pilti ja puudutada kas olulisemaid või suuremaid investeeringuid.

Aru saamiseks tuleks koos vaadata nii arengukava kui eelarve strateegiat. Arengukavas on summa ja aasta, eesmärgid ja tegevused konkreetsemalt ära toodud, eelarve strateegias on valdkonniti kõik kokku võetud, saab üldpildi ning arusaamise mis tegelik seis on.

Nõrgad kohad:

HARIDUS (arengukava 3.3 ja tegevuskava 3.4). Hariduse tänav 3 õppehoone kohandamine gümnaasiumihariduse hooneks (aastad 2021/22). Teatavasti tegi volikogu hiljuti otsuse, et hiljemalt aastaks 2022 suletakse kahes koolis (mõeldi siis Käru ja Laupa põhikoole) kolmas kooliaste ning gümnaasiumi tänane Tolli tänava hoone jäetakse tühjaks ja gümnaasium kolitakse Hariduse tänavale. Vana koolimaja kohendamine gümnaasiumile vastavaks maksab umbes 500 000 eurot, seda summat ei ole aga tegevuskavas ega eelarve strateegias. Sain volikogus vastuse, et summat ei ole, kuna kavatsetakse teha projektirahade eest. Kaheldav, sest:

  • hetkel ühtegi sellist meedet pole kust raha küsida
  • 2021 on uus EL rahade periood, esiteks ei jõuta selleks ajaks rahastusmeetmeid veel avada ning teiseks teame juba praegu, et Eestile antavat raha kärbitakse, seda eelkõige ehituste osas
  • omaosalust pole samuti planeeritud
Tegevuskava kus puuduvad summad gümnaasiumi hoone ehituseks

Probleem seisneb selles, et kui me praegu ei planeeri gümnaasiumile raha eelarvesse ja järgmisel aastal laenukoormuse maksimumini viimne, siis milliste rahade eest tegelikult 2021/22 töid teostatakse? Füüsiliselt lihtsalt pole sellel hetkel ei raha ega võimalust ka laenu võtta! Tundub, et siin on arvestatud vana hea plaaniga kus gümnaasiumil lastakse lihtsalt hääbuda ning 2022 polegi vaja mingit hoonet korrastada, pigem suletakse see, mis alles jäänud.

Haridusasutuste õpikeskkonna tõstmine – inventari ja õppevahendite soetamine (aastas 26 000). Tegemist nö investeeringu rahaga, osa vajadustest tuleb koolide enda eelarvetest. Küll aga on 26 000 eurot armetult vähe. Ainuüksi Väätsal oli IT seadmete eelarve 13 000 euro kandis. Türi 7 kooli vahel jagades teeks umbes 3700 eurot kooli kohta. Hiljem kirjutan hariduse olulisusest valla eelarve suurendamisel, tänased summad seda aga ei võimalda.

KULTUUR (arengukava 3.5, tegevuskava 3.5.4). Väätsa kogukonnakeskuse (rahvamaja) ehitus. Planeeritud 300 000 eurot. Ühinemislepingu järgi oli ette nähtud 2018. aasta, mille tõttu võib ennustada, et järgmisel aastal kuni 50 000 eurot ehitus kallim, see viivituse hind tuleks kindlasti lisada, vastasel juhul rikume Väätsa kogukonnaga tehtud kokkulepet.

Tegevuskavas on investeeringud teedesse pea olematud võrreldes vajadusega

ELUKESKKOND (arengukava 3.1 ja tegevuskava 3.1.4) Valla teed. Aastal 2019 planeeritud investeeringuid 300 000, 2020/21 null eurot ja 2022. aastal 150 000 eurot. Tegelikkus on selline, et vallavalitsuse hinnangul vajavad teed igal aastal 1 miljon investeeringuid, et taset hoida. Ilmselgelt on teid, mille taset keegi hoida ei taha, sest nad on täiesti korrast ära, sellised teed vajavad kohest investeeringut 5 miljonit eurot. Eelarvestrateegias on teede olukord katastroofiline. Mõistan, et sellist raha, mida vajame, pole kuskilt võtta, kuid midagi tuleb ette võtta, sest sellise plaani juures lagunevad ka tänased rahuldavas korras olevad teed täielikult. Minu teada ei järgi eelarvestrateegia ka ühinemislepingut, mille järgi kõige suuremad summad pidid teedesse minema varasemas Türi piirkonnas.

TULUD

Eelarvestrateegia investeerimistegevus 3.3. (tabel 4) näeb 2020 aastal ette põhivara müügi 1,1 miljoni euro eest. See siin on näide eelarvestrateegias toodud edaspidistest tegevustest (põhitegevuse kulud 3.2) nigela eelarvepositsiooni parandamiseks. Teiste seas planeeritakse müüa Väätsa Eakate Kodu, sest hooldekodu teenuse osutamine ei ole seadusega ette nähtud omavalitsuse kohustus. Julgen nimetada seda rumalaks mõtteks, sest finantsiliselt on see vallale kahjulik, pärast laenude tagasimaksmist toob asutus igal aastal 100 000 + eurot tulu, lisaks parandab valla laenuvõimekust (eelarve ca 350 000 eurot).

Eelarvestrateegias ette nähtud põhivara müük, nende seas Väätsa Eakate Kodu

Kogu arengukava ja eelarvestrateegia suurim mure ei seisne aga selles, kuidas kulutada, vaid kust tulevad tulud. Selle kohta selget plaani Türi vallavalitsusel täna ei ole. Ei ole ka volikogus ja pole ma näinud, et seda oleks kasvõi üks kord kuskil arutatud. Võib öelda, et arengukavas on igasugu mõtteid ja ka ilus koolimaja meelitab inimesi elama ning makse maksma, kuid sisuliselt tähendab see, et plaani ikkagi pole.

Ühtpidi on küsimus juhtimises (IRL ja Reform on Türi valda juhtinud nüüdseks 7 aastat), volikogus õnnestus meil kultuuri ja noorsootöö teemade osas teha otsus, et vähemalt korra aastas toimub volikogus neil teemadel arutelu. Haridus, teed jne on aga siiani komisjonide teema, kogu volikogu jaoks plaani pole. See ongi pooleldi kummitempli värk, sest volikogu arutab ainult eelnõusid mis vallavalitsus arutamiseks saadab, oma algatused ja valdkondades suundade määramine, jäävad sellisena aga kesiseks või olematuks. Proovime mõned algatused ka siin teha.

Nüüd natuke valla tulubaasi suurendamisest. Kõige olulisem on töökoht. Siin elaval inimesel peab olema tööd, see töö peab olema kõrgelt tasustatud -sisuliselt on see ainuke võimalus tulubaasi suurendamiseks. Töökoha olemasolu ja uute tekkimine sõltub järjest rohkem aga oskustega tööjõust. Tehnoloogia muudab varsti pea iga töö olemust või loob uusi töökohti. Paljudel on küll oskused, kuid selliseid töökohti ei pruugi enam palju olla- vaja on uusi oskuseid. See tähendab, et vaja on õppida.

Kui Järvamaal oleks võimalik omandada kutsehariduskeskuses teatud ITga seotud oskuseid saaks näiteks EASiga kokku leppida, et pakuvad ka meie maakonda välisinvesteeringu tegijatele. Meil on põhikoolide võrgustik, koolid mis on tühjad õhtuti, nädalavahetustel ja suvel. Miks mitte tuua osa koolitusi läbi nende inimestele lähemale, et ei peaks Tallinna või Tartu sõitma. Isegi ülikoolide loenguid on võimalik ülekandena nõndaviisi pakkuda. Töötukassal on miljonid kasutamata raha, mis on mõeldu töötava inimese koolitamiseks - organiseerimise küsimus ainult.

www.kutsekoda.ee

Eelarvestrateegias tuleks unustada Väätsa eakate kodu müük, suurendada investeeringuid haridusse, panustada tugevalt täiskasvanuharidusse ning võtta 3 miljonit laenu ning investeerida see 1- 2 aasta jooksul teedesse. Loomulikult eeldab see teatud ümbermängimisi planeeritud tegevustes, kuid on võimalik, kasvõi selle arvelt, et praeguses eelarves ei ole arvestatud tulumaksu protsendi ja tasandusfondi suurenemisega järgneval kahel aastal. Väätsa Soojuse põhja laskmisega kaotati täielikult vallas taastuvenergia kompetents, siin tuleks aga just panustada, sest nii praeguse kui järgmise perioodi EL rahasid selles valdkonnas saab olema palju. Lisaks on roheline energia see, mis aitab ettevõtlusele maapiirkonnas kaasa, linnas lihtsalt pole biokütust või ruumi päikesepaneelidele. Loomulikult tuleb vallavalitsuses juhtimisambitsiooni tõsta, sest näiteks 6,6 miljonist Järvamaale mõeldud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, suutis Türi taotluse esitada vaid 7,7% rahale, enamus voolab kenasti Paidesse.

Sisuliselt on Türi vald jätkusuutmatu, kulgeb vaikselt, tehakse mis peab, mõnes valdkonnas (sotsiaal) tehakse kohe väga tublilt ja eeskujulikult aga see ei päästa meid sellest, et eelarvesse laekub raha vähe, kuna tööd tegevate ja makse maksvate elanike arv on väike ning sellest, et lähitulevikus jäävad paljud pensionile ning olukord läheb veel hullemaks. Praegu peaks pingutama ja päris tõsiselt, kui ära väistakse, siis teatepulk kohe järgmise kätte, see puudutab meid kõiki!

 

 

 


Türi vallal lagi käes – jälle kärpida vs tulude otsimine

Vallavalitsus esitas volikogule Türi uue arengukava ja eelarvestrateegia, mis peaks nüüd kõigile valla kodulehel arvamuse avaldamiseks kättesaadavad olema. Kuigi arengukavas on palju plaane, on eelarvestrateegia see, mis neile kriipsu peale tõmbab – raha lihtsalt ei jätku.

Strateegias öeldakse, et 2019. aasta lõpuks on Türi valla finantseerimisvõimekus ammendunud. Maakeeli seletades - ei saa rohkem laenu võtta investeeringuteks. Selline tulemus saavutatakse, kui ehitatakse Türi linna spordihoone, põhikooli hoone, tervisekeskuse hoone ja rekonstrueeritakse Wiedemanni elamu. Lisaks on strateegias veel mõned väiksemad objektid ja tehtavad tööd, osaliselt haldusreformi rahade eest.

Kui teil tekib nüüd küsimus, et kuidas siis rekonstrueeritakse valla teid, milleks on vaja miljoneid või kas renoveeritakse veel mõni koolimaja, siis ärge muretsege, ka selleks pakutakse lahendusi. Mõned suurepärased näited lahendusvariantidest: valla hallatavate asutuste reorganiseerimine; valla poolt võetud kohustuste, mis ei ole seadusega pandud, vähendamine; valla poolt osutatavate teenuste, toetuste, dotatsioonide vähendamine; valla asutuste struktuuri optimeerimine – üle vaadatakse haridusasutuste võrk ja suletakse III kooliastmed. Otsetõlkes – Türi valla jätkusuutlikkus kavatsetakse saavutada kärpides, koondades, vähendades.

Murettekitavad lahendused, kas pole? Pealegi ei ole lõputu kärpimine võimalik, sest ühel hetkel jõutakse punkti, kus kärpimise tulemusena vähenevad tulud. Näiteks kui sulgeme mõne kooli, võib see kaasa tuua noorte perede lahkumise, see omakorda aga tulumaksu vähenemise eelarves.

Pilt: maaleht.delfi.ee

Selle asemel, et pealt vaadata valla elujõulisuse hääbumist ja planeerida järgmisi kärpeid, vajab Türi konkreetset plaani, mille peamine eesmärk on välja rebida olukorrast, mis tulevikus näib aina hullemaks minevat.

Valla võimekus kasvab ainult siis, kui suurenevad elanike sissetulekud. Pakun selle saavutamiseks mõned mõtted:

  1. Ettevõtluse arendamine ja elukestev õpe. Mõlemad on omavahel tihedalt seotud. Reeglina peetakse ettevõtluse toetamise all silmas tootmismaad, kommunikatsioone, kiireid planeeringuid. Arvestades, et töö iseloom muutub kõigis valdkondades (näit keerulisema tehnoloogia kasutamine tööstuses), on ettevõtjate suurimaks mureks hoopis oskustega tööjõu puudus. Kui keegi tahab Türi valda töökohad rajada, siis kindlasti vaadatakse, kas siin ka vajlike oskustega töötajaid leidub. Õppimisvõimalused tuleb inimestele lähemale viia, kättesaadavamaks teha, ilma kolledžita saaksime tahte korral isegi kõrgkoolidest loengud meieni tuua ja raha.. isegi see on osaliselt olemas.
  2. Ettevõtlusliku ökosüsteemi loomine. Innovatsiooni, juhtimiskompetentside kasvatamise eelduseks on hariduse ja ettevõtluse sidumine. Seda tõestavad uuringud ja näited välismaalt, kus võimalikult palju haridusasutusi, teadust ja ettevõtlust koondatakse ühte piirkonda. Meie ideaal oleks kutsehariduskeskus, gümnaasium, koostöö kõrgkoolidega, ettevõtted ja maakondlik arenduskeskus. Türi on selleks liiga väike- koostöö koht, sest kriitiline arv inimesi eeldab maakonda.
  3. Türi koolihariduse mõtestamine ja ümberkujundamine vastavalt õpilaste tuleviku vajadustele. Ennustatakse, et 65% tänastest töökohtadest on muutunud või kadunud selleks ajaks, kui esimese klassi õpilased tööle lähevad. Miks mitte põimida eesmärgistatult õppetöösse täna teada olevad tulevikuoskused– IT, 3D disain, taastuvenergia, suhtlemisoskused jne, mis annaks meie õpilastele eelise.
  4. Rohelise energia kompetentside väljaarendamine. Hajusamat tööstusarengut toetab tulevane rohemajandus- energeetika. Suurlinna ei saa paigutada piisavalt päikesepaneele või tuulikuid, biomassi ei tasu üle 30-50 km vedada. Roheline energia on ka üks neist valdkondadest kuhu Euroopa Liit tulevasel eelarveperioodil rahaliselt panustab.

Loomulikult võivad nende punktide asemel olla mõned teised, tähtis on aga see, et me ei tiksuks ja vaataks pealt kuidas eelarve ja selle mõjul kogu valla tegevus kokku tõmmatakse.

Kõigest kõige olulisem – Türi vallal peab olema nägemus kuhu tahame jõuda ja mida selleks teeme. Konkreetne nägemus, selline, mida iga elanik mõistab ja oskab kaasa mõelda või teha. Selline, mida iga asutuse juht tunnetab oma töös ning mis väljapoole valla piire kuvab ligitõmbavalt.

Jätkupostituse leiab siit.

 

Ilmus Türi Rahvalehes juuni 2018


Mis mõjutavad Türi hariduse tulevikku

Lubasin Türi Rahvalehes, et kirjutan blogis lähituleviku hariduse rahastamist puudutavatest riiklikest, demograafilistest ja Türi olukorrast lähtuvatest muudatustest, gümnaasiumist ning töökohtadest. Ühesõnaga on järgnev jätk minu arvamusloole mais ilmunud vallalehes.

Muudatused hariduse rahastamises. Raske uskuda, et riik loobub koefitsiendi süsteemist, mis sunnib koole sulgema, et rahaliselt saavutada suuremat efektiivsust. Hetkel on haldusreformi käigus süsteem külmutatud, kuid hiljemalt 7 aasta pärast väheneb Käru ja Väätsa pealt antava raha summa. Kui täna räägime Türi puhul ligi 100 000 euro suurusest panusest õpetajate töötasudesse, võib see kasvada umbes samas suurusjärgus. Täpselt ei oska muidugi keegi ennustada, milline poliitiline olukord tulevikus on ja kuidas süsteemi muudetakse.

Samuti liigub riik sinnapoole, et tulevikus ei anta raha konkreetselt õpetaja palgaks. Vajalikud summad küll eraldatakse, kuid näiteks on eelarve tabelis kirjas „mittesihtotstarbelised eraldised“. See tähendab, et seda raha võib kasutada ka teede korrashoiuks jne. Selline skeem annab volikogudele valikuvõimalused, ühtlasi aga loob surve haridusrahaga midagi muud teha.

Türi valla demograafiline olukord. Mida rohkem eakaid inimesi, seda rohkem tekib vajadus raha sotsiaalsüsteemi ja eakate heaolu parandamiseks suunata. Elanikkonna vananemine tähendab, et järgmise viieteistkümne aasta jooksul suureneb pensionäride arv silmaga nähtavalt ja kulud vallale, rühivad samas tempos järgi.

Türi valla finantsvõimekus. Osaliselt põhjustatud juba täna väheste töökäte olemasolust. Nimelt on omavalitsustel investeeringute jaoks võetaval laenul ülempiir – Türi vallal on see 60%. Laenu tuleb tagasi maksta ja selleks on samuti raha vaja. Türi tänane olukord võimaldab investeerimislaene võtta umbes 45%, rohkema tagasimaksmiseks raha ei jagu. Lihtsamalt öeldes tehakse ära – põhikooli uus hoone, spordihoone ja tervisekeskus ning veel nipet- näpet ja ongi kõik.

Vähem kui nelja aasta pärast valitakse aga uus volikogu koosseis, kes samuti tahaks midagi teha. 15% saaks ju veel laenu võtta, selleks on aga vaja tekitada vaba raha kohustuste tasumiseks. Kuidas seda leida? Tuleb kulusid kärpida – haridus, kultuur, sotsiaal…

Kui eelpool loetletud asjaolud satuvad tulevikus kokku samale ajaperioodile, on üpriski tõenäoline, et kogu valla hariduselu võib sattuda tugeva kärpimise surve alla. Korralikult läbi mõeldud hariduselu plaan võiks olla üks garantii uitmõtete kõrvaletõrjumiseks, sest lastes Türi koolidel samamoodi edasi elada, jättes alles sama väikese suunamise vallavalitsuse poolt, teeb elu omad korrektuurid kuhu ühel hetkel enam sekkuda pole võimalik.

Pilt www.jt.ee

Türi Ühisgümnaasium

Laupa ja Käru kooli kohale asetatud sulgemisotsus andis natuke kindlust aga gümnaasiumile. Nimelt ütleb otsus, et gümnaasiumi jaoks võetakse kasutusele Hariduse tänava hoone, kus täna õpivad algklassid. Kui seni polnud ruumilise lahendusega ühtegi konkreet plaani, siis nüüd on vähemalt mingi siht silme ees.

Ootan huviga eelarvestrateegiat, et näha, kas järgneva nelja aasta jooksul on plaanis gümnaasiumi jaoks Hariduse tänaval investeeringuid teha. Volikogu otsus annab aega kuni aastani 2022, see aga tähendab tegelikult teadlikku venitamist millel saab olla tulemus vaid üks – gümnaasiumi hääbumine Paide Riigigümnaasiumi kasuks.

Türi hariduselu tuleviku kavandamisel tuleks maha pidada aus debatt – kas ja millise väärtusega gümnaasium vallale on. Täna tundub, et suures pildis loksub gümnaasium kõige rohkem, sest tulevikugarantiid valla poolt läbi tegevuste antud pole.

Kui gümnaasiumi oluliseks peame, vajab ta järgmist:

  • Uuendatud ruume lähiaastatel
  • Mitmeid kordi rõhutatud kindlust loovat sõnumit vallavanema poolt, et kool jääb ja on oluline
  • Läbimõeldut haridusuuenduse plaani, et riigigümnaasiumiga sammu pidada

 

Töökohadest

Töökohad ja haridus on omavahel kahte moodi tugevalt seotud.

Koolid kestavad seni, kuni jätkub raha nende üleval pidamiseks. Raha laekub maksudest mis kaasnevad töö eest makstava palgaga.

Meie suurim mure on vananev rahvastik ja töökäte vähenemine. Samuti piirab tehnoloogia kasutuselevõtt tulevikuvõimalusi, sest töö paljudel erialadel muutub. Ettevõte aga vajab neid inimesi, kes oskavad seda muutunud tööd teha. Tekib nõiaring, kus töökohti ei saa luua või ettevõte ei saa jätkata ilma inimeseta, inimesed, jäädes ilma tööta aga kolivad ära.

Ainuke lahendus selles olukorras peitub hariduses. Täiskasvanute jaoks loodud täiend- ja ümberõppe võimalustes. Seega on haridus ja töö omavahel ringkäenduses ning kõige olulisemat rolli selles mängime meie – töötajad. Täiskasvanuhariduse küsimus on veel selles, et kas ja mida õpetatakse ning kui palju (ajalisi, rahalisi) võimalusi meil on õppima asumiseks.