Eesti riigi uus suund – tööimmigratsioon
See eelnõu siin ei puuduta ainult pensioneid ja pensionäre. See eelnõu ja see otsus, mis meile ette on pandud, on palju laiem – küsimus immigratsioonist, maksudest, vaesusest, õiglusest, ühiskondlikust solidaarsusest, Eesti pere heaolust.
Kuigi otseselt räägime siin pensionitest, seisneb kogu tänane debatt laiemas küsimuses. Kuidas saame hakkama olukorras, kus paarikümne aasta pärast on tööl käivaid inimesi ehk maksumaksjaid ligikaudu 100 000 inimest vähem kui praegu? Mismoodi me ühiskonda siis üleval peame? Kuidas katame riigikaitsekulud, tagame tervishoiu ja ka pensionid?
Ehk kui me ei taha õhemat ja kehvemat riiki, siis kuidas laekub vähemate maksumaksjatega sama suur hulk makse kui praegu. Jah, kõige rohkem keerleb see küsimus pensionite ümber, sest need moodustavad riigieelarvest kõige suurema terviktüki.
Ilma midagi ette võtmata on 20 aasta pärast makstav pension kolmandiku väiksem kui praegune. Kui tuua võrdlus praeguses vääringus, siis keskmise pensioni 480 eurot asemel saaks tulevane pensionär 330 eurot. See on terve mõistuse vastane, elamine täielikus vaesuses.
Lahendusi selle probleemi vältimiseks on suudetud välja pakkuda kolm:
• Tulevikus noorte perede surnuks maksustamise asemel kogume ise puuduliku pensioniosa. Sellesama ühe kolmandiku, mida riik tulevikus maksta ei suuda. Sellist lahendust nimetame pensioni II sambaks.
• Maksustame töötavad inimesed 33% asemel 40% sotsiaalmaksuga.
• Asendame tööturul tekkiva augu 100 000 võõrtöötajaga.
Loomulikult, tulemus võib olla kõigi kolme stsenaariumi kombinatsioon, kuid mulle ei mahu ikkagi pähe, miks valida vaikselt raha kogumise asemel suuremad maksud ja rohkem võõrtööjõudu!
See on ju ennekuulmatu perepoliitika – maksustada Eesti pered ränkraskelt. Kui II sammas aitab oma vanaduspäevade eest vastutada igal eakal inimesel järjest rohkem, siis süsteemi lammutamine on samm vastupidises suunas: vastutus eaka inimese ülevalpidamise eest liigub täielikult tema laste ja lastelaste kanda.
Lugupeetud EKRE saadikud. Mis teiega on juhtunud? Mis on juhtunud teie lubaduste ja põhimõtetega, et pean tulema mina, , ja ütlema, et see otsus, mida te siin täna teha tahate, toob kaasa väga suure tööimmigratsiooni ja see ei ole Eestile hea?
Te panete Eesti ühiskonna ja riigi sundseisu, et tulevikus pensioni maksmiseks on vaja riiki tuua kuni 100 000 võõrtöötajat, et pensioniraha maksudena kokku tuleks. Kõige hullem on ju see, et see ei lahenda probleemi, need inimesed saavad vanaks ja neile on vaja samuti pensioni maksta. Ehk juurde on vaja uut võõrtööjõudu.
Ei ole mõtet rääkida paarisaja välistudengi õiguste piiramisest ja näidata seda justkui võitlust immigratsiooni vastu või hoida elamislubade arvu muutumatuna, kui siinsamas teete otsuse, mis muudab Eesti demograafilist olukorda kardinaalselt.
Austatud keskerakondlased. Miks ma ei leia peaministri jutupunktidest valusat tõde II sambast väljumise kohta? Peale selle, et väljumisel tuleb maksta tulumaksu, on selle inimese riiklik pension väljavõetud 4% väiksem. Ehk inimene on automaatselt vaesusriski määratud.
Rahandusminister Martin Helme nimetas ja Reformierakonna esitatud pensionisüsteemi muutmiseelnõud peenhäälestuseks. Peenhäälestuseks just neid ettepanekuid, mis suurendaksid pensionifondide tootlust, vähendaksid valitsemiskulusid. Kas see ei olnud mitte algne põhjus, miks valitsusliit pensioni II samba süsteemi kallale asus?
Lubage küsida, kuhu jäid valitsuse vastavad ettepanekud. Miks te tegelete ainult nende teemadega, mis vahetult enne kohalikke valimisi riigieelarvesse maksuraha tooksid? Miks on ära unustatud nende inimeste mured, kes on II pensionisambaga liitunud ega plaani sealt väljuda?
Kui meie ( ja Reformierakond) tegeleme peenhäälestusega, siis tõesti Isamaa, EKRE ja Keskerakond häälestavad Eesti riigi uuele lainele – tööimmigratsiooni lainele. Sunnite kogu riiki elama tänases, mitte vaatama tulevikku.
Mina pensioni II samba lammutamist ei toeta. See ei ole õiglane ei nende suhtes, kes II sambast väljuvad, ega nende suhtes, kes II sambasse kogumist jätkavad.
Kõne Riigkogu saalis 29. jaanuaril