Järvamaal pole häid ja kergeid valikuid riigigümnaasiumi loomisel. Samas pole veel hilja  õigeid otsuseid teha. Noorte arvu drastiline vähenemine ja järjest suurenev konkurents gümnaasiumite vahel tingivad uue olukorra, mis määrab lõpuks rajatava gümnaasiumi asukoha.

Järvamaa omavalitsuste liit moodustas töörühma, et riigigümnaasium ei jääks pelgalt vaidluseks hoonete üle, vaid toetaks maakonna arengut. Järgnev arvamuslugu põhineb koosolekul räägitul.

Kuulates Paide ja Türi gümnaasiumite direktorite ettekandeid, torkas valusalt kõrvu koolide kokkutõmbumine juba praegu. Seda esialgu küll vaikselt, kuid paralleelklasside kadumine viimases kooliastmes näitab kurba trendi. Noorte arvu vähenemisel on kaks põhjust. Esiteks Järvamaalt koos perekonnaga lahkumine või teise linna õppima asumine. Samuti väheneb kooliteed alustavate õpilaste hulk kunagiste väheste sündide tõttu.

Järgmise aastakümnendi lõpus kaob koolidest järsku üks kolmandik õppijatest. See tähendab, et aastal 2029 lõpetab põhikooli umbes 220 õpilast, kellest Järvamaa gümnaasiumi soovib tulla hinnanguliselt 80, ülejäänud valivad mõne teise linna või kutsekoooli. Need demograafilised protsessid jätavad Järvamaale kaks võimalust: otsida õpilasi teistest maakondadest või kasutada ära siinsed. Hea gümnaasium vajab 400 õpilast, võibolla natukene vähem, et jätkuks raha mitme õppesuuna hoidmiseks ja külalisõpetajate juurde toomiseks.

Kuidas leida üle Eesti 300 õpilast olukorras, kus kõigis maakondades jääb õpilasi vähemaks? Või mis aitab Järvamaal gümnaasiumi õppima tulla soovijate arvu kahanemist hüvitada? Kui teame sellele keerulisele küsimusele lahendust, alles siis saame rääkida, kuhu ja kui suur ning milline hoone rajada.

Hea on, kui maakonna ainukene gümnaasium poleks tavapärane akadeemilist haridust andev kool, vaid pigem hariduskeskus, mis säilitab praeguste gümnaasiumite tugevad suunad: loodus- ja sotsiaalained ning keeled. Gümnaasium kui hariduskeskus tähendaks ka täiskasvanuõpet, mitteformaalset haridust ja ümberõpet. Siinkohal on hea näide Viljandi, kus gümnaasiumiõpe on seotud kõigi olulisemate asutustega linnas, see on teatri, kultuuriakadeemia, ettevõtluskõrgkooliga Mainor.

Gümnaasiumi õppesuunad võimaldavad õpilastel teha valikuid. Valikute tulemusel kaovad aga traditsioonilised klassid. Ka ülikoolis valivad tudengid endale õppesuuna, mistõttu toimub õpe gruppides ning on võimalusel seotud teiste haridusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtetega. Soomes on seda mudelit edasi arendatud: gümnaasiumis leiab aset spetsialiseerumine nagu kutsekoolis. Kindlalt ametit ei õpetata, kuid valitud suund on praktilisem ja kõrgkooli edasi minnes on noorel olemas nii teadmised kui ka oskused, seetõttu on ta tööturul edukam. Põhjamaine mudel oli üks Viljandi gümnaasiumi loomise variantidest, kuid õpilaste suure arvu ja Viljandi teiste võimaluste tõttu sellest esialgu loobuti.

Emotsioonid ja hirmud ahendavad praeguseid valikuid. Vaidlused hoone asukoha üle on jätnud Paide linnavolinikele kaks valikut: ühisgümnaasium või Posti tänav. Teisendades hooned kooli sisusse, saame võibolla tulemuseks 15 aasta pärast alla saja õpilasega gümnaasiumi, mis vaevleb õpilaste ja õpetajate puuduses, kus õpivad need, kellel pole taipu või raha teistesse koolidesse minna.

Hirm ja vastuseis tekib teadmatusest, soovist hoida kinni sellest, mida teatakse, sest see on turvaline. Ausalt öeldes on praegusest kinnihoidmine kõige ebaturvalisem valik Järvamaale üldse. Siinkohal saavad lastevanemad poliitikuid aidata. Öelge, et tähtis pole kooli asukoht, vaid sisu. Öelge, et teie lapsed peavad saama eelkõige hea hariduse ning maakond peab arenema, mitte välja surema. Veel pole hilja!

Tegelikult on riigigümnaasiumi loomine üks osa lahendist, kuidas peatada Järvamaa rahvastiku kiire vähenemine ja parandada elukvaliteeti. Samme ei pea astuma ainult Paide, vaid ka Koeru, Ambla, Türi ja Järva-Jaani. Nõrgalt käivitunud Jõgevamaa riigigümnaasium on ehe näide sellest, et kui jätta väiksed keskharidust andvad koolid maakonda alles, ei tule muutust ja Eesti mõistes konkurentsivõimelist kooli ei teki.

Järvamaa omavalitsuste liit moodustas töörühma, mille ülesanne on koostada tulevase riigigümnaasiumi «tellimus», et säilitada maakonnas töökohti ja toetada majanduse arengut. Esimesel kokkusaamisel vaatas töörühm üle olukorra, gümnaasiumite tegevuse ja tutvus haridusstatistikaga. Teisel kokkusaamisel on arutusel maakonna majandussuunad ja ettevõtluse vajadused. Kolmandal koosolekul kujundab töörühm omavalitsusliidu seisukoha, et esitada see edaspidi riigigümnaasiumi loomise töörühmale.

Ilmus Järva Teatajas 09.09.2014