Korras teedel ja kaunitel hoonetel on elukoha valikul oluline mõju, kuid tervikuks ja ligitõmbavaks, seovad iga koha siiski inimesed ja nende teod. Veel viisteist aastat tagasi vaesed piirkonnad, tänapäeva agulid- Supilinn Tartus ja Kalamaja Tallinnas, tõusid ilma kummagi omavalitsuse erilise pingutuseta Eesti ihaldatuimaks elukohaks. Nõudlus sealsete elamupindade järgi tekkis pärast seda kui sinna elama asunud noored pered julgelt ja vabalt ümbruskonda oma äranägemise järgi sisustasid. Samasugune näide on Telliskivi loomelinnak- tugev bränd, mis tõmbab iga oma liigutusega ligi tuhandeid inimesi ilma, et vanad tehasehooned tänapäevase uhke remondi oleks saanud.
Meil Väätsal on samuti sellised tegusad inimesed olemas. Mõnel on olnud võimalusi rohkem, mõnel vähem teha. Näiteks Piiumetsa kaasik ja seltsielu veenab väljaspoolt igaüht, et see küla on elujõuline ning meelitab Piiumetsa poole elukoha valikul vaatama. Suve alguses toimunud Lõõla küla kokkutulek pani tänase peaministri büroo juhi mõtlema kunagise kodukoha külastamisele. Noorte korraldatud rannapäev on ühtlasi märk valla jätkusuutlikkusest.
Valda ei tehta vallamajas. Vald ja kuvand vallast sünnib kodudes, külades, koostegemistel, traditsioonide hoidmisel ja loomisel. Määrab see, kui tugev ja ühtehoidev on meie kogukond. Väätsa vald toimib nii nagu me aastakümneid harjunud oleme, kuid miks me ei võiks seda muuta? Teha selliseks nagu me tegelikult tahame! Kõiki valla kultuurisündmusi ei pea korraldama üks mees, võime seda koos teha ja palju huvitavamalt. Kõik bussid ei pea liikuma kindlal ajal. Lõõla inimesed lepivad omavahel kokku ning saame panna ka paindliku graafikuga bussi sõitma. Kool ei pea andma ainult põhiharidust vaid võib siduda õpilased, eakad ja ettevõtjad.
Mida rohkem elu enda käe järgi sätime, seda parem on see meile ja seda rohkem meelitab juurde uusi inimesi. Võti on omavahel suhelda ja head mõtted koos ära teha.
Tegin juunis vallale tiiru peale (Röa külastus on plaanis 12. august), et paremini mõista kuidas elu külades läheb ja millised on vajadused. Reopalus näiteks on puudu kohast, kus elanikud omavahel kokku saada võiks. Mõtlesime, et kõlakoda ja rahvamaja vaja pole, võibolla piisab jõulinnakust sportimiseks ja näiteks grillkojast. Leppisime kokku, et augustis teeme uue arutelu, kuhu proovime võimalikult palju huvitatuid kohale saada.
Lõõlas oli peateemaks loomulikult joogivesi. Sellel hetkel oli Väätsa Soojus renoveerimistööde kalkulatsioonidega algust teinud ning pärast lehe ilmumist peaks Väätsa Agro reaalsete ehitustöödega pihta hakkama. Loodetavasti kujuneb Lõõla veekvaliteedi parandamine järjekordseks heaks näiteks omavalitsuse ja eraettevõtte koostööst.
Piiumetsa kohtumine oli eriline selle poolest, et külma ilma heidutuseks tehti kõvasti nalja. Rääkisime Kaasiku elektrivarustuse murest, seltsingu tegevusest ja mõisa juurde viiva tee olukorrast, mis tänaseks juba parandatud on.
Vallavalitsuse mõte on olla olemas inimestele ning nende heaks tegutseda. Reegel on aga see, et asju, mida on vaja teha, on rohkem kui jaksu ja resurssi. Sellepärast võiks meil olla kokkulepe, et kui kogukond midagi koos teeb, paneb vald õla alla. Ärge oodake, et vallavanem teeb, vaid kutsuge vallavanem kampa koos tegema!
Suve lõpupoole ootan igast külast 1- 2 inimest vallamajja. Hea oleks kui teil on külavanem, kuid formaalsusest olulisem on tahe oma kogukonna heaks panustada. Minu poolt on laual kaks teemat- valla tuleviku väljavaated ning mida üheskoos teie kodukohas teha saaksime.
Ilmus Väätsa Teataja juuli numbris