Eesti hariduselu kaks suuremat muudatust kannavad nime muutunud õpikäsitlus ja digipööre, millega loodetavasti kogu koolipere pidevalt kokku puutub. Need sisulised ja hariduse kvaliteeti tõstvad muudatused aga hakkavad peagi põrkuma ruumiliste takistuste taha- koolihoone, selle avatus ja võimalused ning mööbel.
Väätsa koolimaja on täna renoveerimisel, kuigi meil ei ole vahendeid, et seinu lammutada ja avarust luua, saame siiski päris palju ära teha hoone enda mõttes. Haridusmuudatustesse on sukeldunud kooli juhtkond õpetajad ja õpilased. Jääb üle vaid mööbel..
Koolis algava aasta lõpuni kesteva projekti „lõimitud õpperuum“raames saab iga õpilane välja pakkuda enda nägemuse koolimööblist, parimad ideed läbivad tootearendusprotsessi ja võetakse päriselus kasutusele. See kõik võib tunduda hästi lihtne, kuid projektil on väga palju tahke- mööbel, projektiõpe, tootearenduses kaasa löömine, arhitektuur, ruumilahendused, minifirmad, ettevõtjate ja kooli koostöö, lastevanemate kaasamine.
Lühidalt on protsess järgmine. 12. aprill toimub meil konverents (tulge osalege, meil kohal Eesti tipud), mille tulemusena peaks tekkima nö lähteülesanne ehk raamistik, lähtuvalt õppe sisust, mööblile. Selle järgi koostavad arhitektid (b 210 arhitektuuribüroo) lastele abistava materjali, et nad saaks koos oma kodustega välja mõelda millist mööblit nad soovivad.
Kuna kaasatud on kõik 1- 9 klassini, siis ei eelda me joonistamist, vaid mööbli kirjeldust. Seda mis tunnet või mida laps mööbliga teha tahab, teab neist iga üks. Saadud ideedest valitakse välja parimad, seejärel toimuvad grupitööd, kus teatud metoodikat kasutades arendatakse ideid edasi kuni lõpuks peaks sõelale jääma see, mis mööbliks muutub. Saadud ideed joonistatakse ning seejärel asub Järvamaa kohalik ettevõte (kes muuhulgas on üks Eesti suuremaid koolimööbli tootjaid) Jalax tootearendusega tegelema. See võtab neil 3- 5 kuud, sest mööbel peab vastama teatud standarditele, olema vastupidav jne.
Alguses plaanisime saada vähemalt ühe tooli ja laua, kuid mulle tehti kiiresti selgeks, et on võimalik saada toollaud või midagi veel keerulisemat. Loodetavasti aga tekib rohkelt ideid, mida veel teostada võiks ruumilahendustes ja me ei kavatse kindlasti neid kuhugi sahtlisse jätta. Oleme valmis ka selleks, et võib-olla tuleb ministeeriumile teha ettepanekud koolimööbli standardite muutmiseks, kui väga head ideed jäävad mingite normide taha, mis mõeldi välja 1980 aastal ja said veidi uuendust 1990. aastatel.
Esialgu plaanime 1- 2 klassi uue mööbliga täita ja loodame, et see juhtub hiljemalt käesoleva aasta detsembris.
Projekti üheks õpiväljundiks on laste praktiline osalemine disaini ja tootearenduse protsessis. Oleme Jalaxiga kokku leppinud, et mööbli tootmise õiguse anname neile, autoriõigused jäävad koolile. Ettevõtlikel õpilastel on samaaegselt tootearendusetapiga võimalus luua minifirma, mis võib leiutatud mööblit allhankena tellida ja teistele Eesti ning maailma koolidele müüa. Loodame, et ettevõtluspisik nakatab paljusid!
Elukestva õppe strateegia peab väga oluliseks kogukonna ja kooli omavahelist lõimimist, sh ettevõtjate sidumist kooliga. Mööbliprojekt saab loodetavasti olema hea kogemus, millest õppida- kuidas teha nii, et võidavad kõik osapooled.
Kuna mööbel teenib haridusmuudatuste toetamise eesmärki, toetab meid Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus, kus on olemas nö tulevikukooli näidisklassid ja suur kompetents mis muuhulgas sisaldab ka ülevaadet maailma arengutest.
Haridusuuenduses osalevad Järvamaal tegutsevad ettevõtted Jalax AS, kes on aastaid Eesti üks suurimaid koolimööbli tootjaid, Plastrex OÜ, taaskasutab plastikjäätmeid ja on võimeline tootma mööblile vajalikke detaile. Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus, b 210 arhitektuuribüroo, Järvamaa Arenduskeskus. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Info projekti kohta on leitav Väätsa Põhikooli kodulehelt