Enne kui Järvamaal liialt palju rumalusi teeme, peame vastama põhimõttelisele küsimusele – kas kogukond peaks eakate ja erivajadustega inimeste heaolu eest suurema vastutuse võtma? Kuigi enamus toetab mõtet, et pensioni eest peaks inimene saama omale hooldekodu koha, soovib Türi vald Väätsa Eakate Kodu maha müüa, neid võimalusi hoopis piirates.

Minu jaoks on eakate hooldekodu koha saamise võimaluse eest seismine lausa kohustus nende ees, kes Eesti riigi on üles ehitanud. Kummardus neile sadadele tuhandetele, kes raskemates tingimustes tööd tegid, kuid kelle teenitud maksuraha ja seega pensionid riigikorra vahetumisega okupatsioonivõimu kätte jäid.

Iga järvamaalane, olgu eakas või erivajadusega, peab saama elada väärikalt. Õnnelikud on need inimesed, kelle tervis lubab endaga ise hakkama saada või tema perekond saab vajadusel pakkuda talle tuge hakkama saamiseks. Kõigil aga nii hästi ei lähe. Meie seas on palju neid, kelle lastel ei jätku kahjuks tahet või rahalisi võimalusi vanemate eest hoolitseda, või elatakse ise juba aastaid kodunt kaugel.

Võimalus muretumalt oma elu elada ei puuduta ainult neid, kes hooldekodu vajaksid. Hinnanguliselt on Eestis ligi 47 000 inimest, kes vähemal või rohkemal määral oma lähedase eest peavad hoolitsema ja kellel kannatab seetõttu isiklik elu, mis tihti lausa puruneb või polegi inimestel ajaliselt võimalik tööl käia. Järvamaal ulatub selliste inimeste arv umbes 1000 inimeseni.

Sotsiaaldemokraatide lubadus tagada pensioni eest hooldekodu koht kõigile, kes seda vajavad, tähendab, et riik ja kohalik omavalitsus ei vaataks enam pealt, kuidas eakad peavad kodus virelema, perekonnad hoolduskoormuse all kannatama. Samuti kaoksid ära juhtumid, kus raha kokkuhoiu eesmärgil satub eakas inimene elama kohta, mille tingimused ei kannata mittemingisugust kriitikat. Põhjus on lihtne – riigi vastutus kohatasu maksmisel tähendab ühtsete standardite ja nõuete kehtestamist kõigile hooldekodudele.

Loomulikult on hooldekodu viimane koht, kuhu inimene oma eluteel sattuda võiks. Paralleelselt tuleb kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid teenuseid laiendada ja täiendada, et väikse või suurema toe korral saaks inimene omas kodus hakkama.

Kolm aastat tagasi avasime näidishooneks ehitatud Väätsa Eakate Kodu. Pisike Väätsa vald seadis eesmärgiks ja suutis ehitada oma inimestele kaasaegse elamiskoha. Koht, mis ei haise ja kus toidu sees on liha ning kus jätkub inimesi virgutavaid tegevusi. Mis aga veel tähtsam – side omastega säilib, kuna elatakse nendega samas vallas või maakonnas.

Väätsa Eakate Kodu on üks väheseid Eestis paiknevaid hooldekodusid, millel on Equassi sertifikaat – Euroopa ametlik tunnistus, et selles hooldekodus elav inimene on hästi hoitud. Eesti mõistes tippkvaliteet, siin – meie maakonnas.

Türi vald aga ujub vastupidises suunas – volikogu kiitis heaks vallavalitsuse ettepaneku Väätsa ja Käru hooldekodud hiljemalt aastal 2020 maha müüa. Eakatel sõna otseses mõttes vaiba alt ära tõmbamine, mille põhjuseks on tõik, et õigel ajal ei suudetud otsuseid teha ja nüüd on vallal finantsiliselt raske. Lisaks koolidele pannakse kärpekäsi külge ka eakate heaolule, kuigi valikuid on teisigi.

Ei ole raske arvata, mis juhtub hooldekodu hindadega pärast selle müüki erakätesse. Hinnatõus on vältimatu, vaevalt, et säilib ka soodustus Türi valla elanikele. Selle asemel, et valla omandis oleva hooldekodu kaudu püüda turuhinda kontrolli all hoida, antakse hinnatõusule hoopis hoogu juurde.

Küsimus, millele peaksime Järvamaal vastama, on – kas omavalitsus ehk kogukond, peab oma eakate ning erivajadustega inimeste hoolitsemise eest suurema vastutuse võtma või mitte. Kui räägime majanduskasvust, suudame välismaale reisida ja omale uhkemaid autosid lubada, siis võiks loota, et euroopalik küpsus ja solidaarne vastutus on samuti meieni jõudnud.

Minu enda jaoks ei ole siin küsimust – vastutus tuleb võtta ja kui see on ilma riigi toeta raske, siis vähemalt tuleb olemasolev säilitada, mitte olukorda halvendada.

Aastaid on riik Järvamaa omavalitsustega pidanud läbirääkimisi Koeru hooldekodu järvamaalaste kätte andmise üle. Igati hästi toimiv hooldekodu tuleb kindlasti oma kätte võtta. Mida rohkem omavalitsuste kontrolli all Järvamaal hooldusteenuse pakkumine on, seda kindlam siinsele inimesele ning me ei pea maksumaksja raha asjata kellegi äriimpeeriumisse toppima. Loomulikult on ettevõtlus ja läbi selle loodud konkurents vahel isegi hädavajalik. On igati tervitatav, kui erainitsiatiivist tekib hooldekodusid juurde, kuid valdadele ja linnadel kuuluvad hooldekodud hoiavad ära absurdi kiskuva hinnaralli. Vabaturu konkurentsi halvimaks näiteks on Tallinnas elamispinna üürihinnad, millest isegi odavam on  korter osta.

Ilmus Järva Teatajas 19. september 2018