Lubasin Türi Rahvalehes, et kirjutan blogis lähituleviku hariduse rahastamist puudutavatest riiklikest, demograafilistest ja Türi olukorrast lähtuvatest muudatustest, gümnaasiumist ning töökohtadest. Ühesõnaga on järgnev jätk minu arvamusloole mais ilmunud vallalehes.

Muudatused hariduse rahastamises. Raske uskuda, et riik loobub koefitsiendi süsteemist, mis sunnib koole sulgema, et rahaliselt saavutada suuremat efektiivsust. Hetkel on haldusreformi käigus süsteem külmutatud, kuid hiljemalt 7 aasta pärast väheneb Käru ja Väätsa pealt antava raha summa. Kui täna räägime Türi puhul ligi 100 000 euro suurusest panusest õpetajate töötasudesse, võib see kasvada umbes samas suurusjärgus. Täpselt ei oska muidugi keegi ennustada, milline poliitiline olukord tulevikus on ja kuidas süsteemi muudetakse.

Samuti liigub riik sinnapoole, et tulevikus ei anta raha konkreetselt õpetaja palgaks. Vajalikud summad küll eraldatakse, kuid näiteks on eelarve tabelis kirjas „mittesihtotstarbelised eraldised“. See tähendab, et seda raha võib kasutada ka teede korrashoiuks jne. Selline skeem annab volikogudele valikuvõimalused, ühtlasi aga loob surve haridusrahaga midagi muud teha.

Türi valla demograafiline olukord. Mida rohkem eakaid inimesi, seda rohkem tekib vajadus raha sotsiaalsüsteemi ja eakate heaolu parandamiseks suunata. Elanikkonna vananemine tähendab, et järgmise viieteistkümne aasta jooksul suureneb pensionäride arv silmaga nähtavalt ja kulud vallale, rühivad samas tempos järgi.

Türi valla finantsvõimekus. Osaliselt põhjustatud juba täna väheste töökäte olemasolust. Nimelt on omavalitsustel investeeringute jaoks võetaval laenul ülempiir – Türi vallal on see 60%. Laenu tuleb tagasi maksta ja selleks on samuti raha vaja. Türi tänane olukord võimaldab investeerimislaene võtta umbes 45%, rohkema tagasimaksmiseks raha ei jagu. Lihtsamalt öeldes tehakse ära – põhikooli uus hoone, spordihoone ja tervisekeskus ning veel nipet- näpet ja ongi kõik.

Vähem kui nelja aasta pärast valitakse aga uus volikogu koosseis, kes samuti tahaks midagi teha. 15% saaks ju veel laenu võtta, selleks on aga vaja tekitada vaba raha kohustuste tasumiseks. Kuidas seda leida? Tuleb kulusid kärpida – haridus, kultuur, sotsiaal…

Kui eelpool loetletud asjaolud satuvad tulevikus kokku samale ajaperioodile, on üpriski tõenäoline, et kogu valla hariduselu võib sattuda tugeva kärpimise surve alla. Korralikult läbi mõeldud hariduselu plaan võiks olla üks garantii uitmõtete kõrvaletõrjumiseks, sest lastes Türi koolidel samamoodi edasi elada, jättes alles sama väikese suunamise vallavalitsuse poolt, teeb elu omad korrektuurid kuhu ühel hetkel enam sekkuda pole võimalik.

Türi Ühisgümnaasium

Laupa ja Käru kooli kohale asetatud sulgemisotsus andis natuke kindlust aga gümnaasiumile. Nimelt ütleb otsus, et gümnaasiumi jaoks võetakse kasutusele Hariduse tänava hoone, kus täna õpivad algklassid. Kui seni polnud ruumilise lahendusega ühtegi konkreet plaani, siis nüüd on vähemalt mingi siht silme ees.

Ootan huviga eelarvestrateegiat, et näha, kas järgneva nelja aasta jooksul on plaanis gümnaasiumi jaoks Hariduse tänaval investeeringuid teha. Volikogu otsus annab aega kuni aastani 2022, see aga tähendab tegelikult teadlikku venitamist millel saab olla tulemus vaid üks – gümnaasiumi hääbumine Paide Riigigümnaasiumi kasuks.

Türi hariduselu tuleviku kavandamisel tuleks maha pidada aus debatt – kas ja millise väärtusega gümnaasium vallale on. Täna tundub, et suures pildis loksub gümnaasium kõige rohkem, sest tulevikugarantiid valla poolt läbi tegevuste antud pole.

Kui gümnaasiumi oluliseks peame, vajab ta järgmist:

• Uuendatud ruume lähiaastatel
• Mitmeid kordi rõhutatud kindlust loovat sõnumit vallavanema poolt, et kool jääb ja on oluline
• Läbimõeldut haridusuuenduse plaani, et riigigümnaasiumiga sammu pidada

 

Töökohadest

Töökohad ja haridus on omavahel kahte moodi tugevalt seotud.

Koolid kestavad seni, kuni jätkub raha nende üleval pidamiseks. Raha laekub maksudest mis kaasnevad töö eest makstava palgaga.

Meie suurim mure on vananev rahvastik ja töökäte vähenemine. Samuti piirab tehnoloogia kasutuselevõtt tulevikuvõimalusi, sest töö paljudel erialadel muutub. Ettevõte aga vajab neid inimesi, kes oskavad seda muutunud tööd teha. Tekib nõiaring, kus töökohti ei saa luua või ettevõte ei saa jätkata ilma inimeseta, inimesed, jäädes ilma tööta aga kolivad ära.

Ainuke lahendus selles olukorras peitub hariduses. Täiskasvanute jaoks loodud täiend- ja ümberõppe võimalustes. Seega on haridus ja töö omavahel ringkäenduses ning kõige olulisemat rolli selles mängime meie – töötajad. Täiskasvanuhariduse küsimus on veel selles, et kas ja mida õpetatakse ning kui palju (ajalisi, rahalisi) võimalusi meil on õppima asumiseks.