Minu järjekordne kirjutis Riigigümnaasiumi loomiseks valmistumisest tänases Järva Teatajas on allpool. Mainin ära ka siin, et 99% tõenäosusega Posti tänavale uut gümnaasiumi ei tehta, sest see läheb lihtsalt 2 korda kallimaks kui mujale ehitada. Pigem tuleb kas kutsehariduskeskuse või siis Ühisgümnaasiumi asmele (viimast väga ei taha uskuda, sest ministeeriumi jaoks pole see mõttekas. Saaks anda raha Ühisgümnaasiumist hea ja uus väike põhikool teha).
Lugu aga alljärgnev:
Järvamaa riigigümnaasiumi teise töörühma arutelu keskendus küsimusele, kuidas võiks gümnaasium toetada maakonna arengut. Mõtisklustes koos ettevõtjatega jõudsime arusaamisele, et kõige suuremat mõju omaks inseneriteaduse õpetamine ning õpilaste sidumine siin tegutsevate ettevõtetega.
Rahvastiku vähenemine ja teised protsessid tingivad olukorra, kus gümnaasium mitte ainult ei pea andma head haridust, vaid peab tugevalt toetama Järvamaa arengut.
Maakonna arengu toetamist saab mõista mitmeti. Meie võtsime aluseks heaolu kasvu, pädevama tööjõu jäämise maakonda ja väljarände peatamise. Lihtsustatult võib öelda, et kõige alus on palganumber, mida ettevõtja suudab inimesele maksta. Seega, otsisime vastust küsimusele, kuidas loodav riigigümnaasium kõige otsesemalt toetaks Järvamaa majanduse arengut.
Järvamaa tugevad ettevõtlusvaldkonnad on põllumajandus, metalli- ja puidutööstus, samuti võimekus olla tulevikus tugev keskkonnatehnoloogia valdkonnas. Neis valdkondades töötab oluline protsent Järvamaa elanikkonnast ning tekib suur osa maakonna praegusest ja tulevasest jõukusest. Neid ettevõtlusvaldkondi iseloomustab järjest keerulisema tehnika kasutus, innovatsioon ja vajadus selle järele ning suuremahuline inimkapitali juhtimine.
Ettevõtluse sisust lähtuvalt võiks Järvamaa riigigümnaasiumi põhisuund olla inseneriteadus ja tugev seotus maakonna ettevõtetega. Insenere vajatakse kõigis eespool nimetatud majandusvaldkondades, lisaks on nad keskmisest kõrgemalt tasustatud ja insenerierialade inimestel on võimeid alustada ettevõtlusega. Mida inseneriteaduse poole viivad õppesuunad täpsemalt sisaldama peavad, seda töörühm seekord ei arutanud, kuid ilmselgelt on selle põhiosa reaalteadused.
Ettevõtjate ettepanek pakkuda kõigile Järvamaa riigigümnaasiumi õpilastele praktikakohta maakonna ettevõtetes, väärib tunnustamist ja täidab ühtlasi mitut eesmärki.
Esiteks on võimalik vananenud arusaamu muuta, näiteks et põllumajandus ei tähenda sõnnikus müttamist, vaid võib olla kõrgtehnoloogiline tootmine; metallitööstus pole ainult keevitamine, vaid innovatsioon, mis aitab kokku hoida miljoneid eurosid. Teiseks on praktika kaudu võimalik siduda õpilasi ettevõtetega ja suurendada nende soovi pärast õpinguid Järvamaale tagasi pöörduda.Kolmandaks on võimalik üles ehitada praktikasüsteem, mis annab eelise pääseda kergemini kõrgkoolidesse, näiteks tehnikaülikooli, ja arvestada varasema õpi- ja töökogemuse kaudu tehtud praktika ainepunktideks.
Lisaks töötajatele on Järvamaa ettevõtjatele proovikivi siinse toorme väärindamine. See tähendab, et veel rohkem piima peab muutuma kohapeal juustuks ning igast lauajupist võiks saada mööbel või majasein meie maakonnas. See tähendab sadu uusi töökohti ja suuremat jõukust.
Vastava haridusega tööjõu abil saab täna tehtava töö efektiivsust suurendada, parendada tööprotsesse ning selle abil kasumimarginaali ja seniste töökohtade palganumbreid suurendada.Samas on niisuguste arengute üks eeldus tööjõu olemasolu, millele loodav gümnaasium saab kaasa aidata.
Kutsehariduskeskusel on võimalus inseneriteadusele keskenduva gümnaasiumi tegevuses täita olulist rolli. Nimelt omab kutsekool vastavat inventari ja kompetentsi, mis aitab noortel valmistuda praktikale minekuks ja mõista inseneriteaduse aluseid paremini, seda eelkõige praktikas.
Koostöö kutsehariduskeskusega ei tähenda, et gümnaasiuminoored omandavad mõne kutseameti. Täpselt samamoodi ei tähenda ettevõttes praktikal käimine sõnnikuhargi tegelikus elus rakendamist, vaid ainetundides omandatu kinnistamist, juhtimise, planeerimise juurdeõppimist vaatlus-, analüüsi- ja teiste meetodite teel.
Omavalitsusliidu riigigümnaasiumi töörühm koguneb kolmandat korda eesmärgiga vormistada omavalitsusliidu ettekujutus maakonna vajadustest ja gümnaasiumi seostest.
Koosolekul teeme kokkuvõtteid varasematest töörühmadest, arutame läbi noorte ja lastevanemate arvamuse. Omavalitsusliidu seisukoha esitame haridus- ja teadusministeeriumi loodava riigigümnaasiumi asutamise töörühmale.