Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks

Eile esitas Setomaa sotsiaaldemokraatide osakond minu kandidatuuri erakonna esimehe kohale. See on suur au ja vastutus ning arvestades asjaolu, et ei erakonna sees ega ka meie valijate seas, ei olda väga rahul olukorraga, kuhu oleme jõudnud, ei saa niisama pealtvaatajaks jääda.

Minu nägemus on lihtne – kindlasti ei peaks sotsid olema niši erakond, vaid vastupidi – laiapõhjaline, pakkudes lahendusi inimeste erinevatele muredele. Kuigi võimalusi oli palju, ei suutnud me neid kasutada. Meie peamine tunnetatav poliitika ei peaks olema EKREle vastandumine, vaid ebavõrdsuse vähendamine.

Alates 2015. aastast on sotside toetus langenud ja see on olnud võrdelises seoses sellega mida vähem rääkisid sotsid regionaalteemadest ning taotlesid õiglast elu üle Eesti. Ma usun, et teemadel nagu tasuvad töökohad, töötajate väärtustamine ning jõuline ja erisustega regionaalpoliitika.

Loomulikult ei ole põhjust tänaseid vabadusi kaitsvaid teemasid unustada, kuid sotsiaaldemokraatia taotleb palju rohkemat.

Kuidagi nukralt läks aasta tagasi mu kiri avalikkusele rändama, kuid tegelikult oli selles päris palju öeldud, mis kehtib ka tänase kohta. Aitab konteksti mõista, lugege SIIT.

Eelkõige oleme erakonnana demokraadid, seda tuleb olla kõigepealt erakonna sees ja siis ka väljapoole. Siin on kohti, kus saab kindlasti paremini, kuid need on pigem erakonnasisesed debatid, mis nüüd algavad.

Loodan, et peagi esitatakse veel kandidaate, sest täna ei vaja sotsid mitte niiväga uut esimeest, vaid pigem debatti, kuhu ja kuidas edasi. Seda saab aga pidada kõige paremini siis, kui on rohkelt erinevaid nägemusi. Ükskõik, milline saab olema 9. juuni valimiskogu tulemus, selge on see, et kui tahame edukalt edasi minna, peavad seda tegema kõik kandidaadid seljad koos.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]