Kas abiorganisatsioon või arengu eestvedaja?

Vaatan saadet “Vabariigi kodanikud” kus räägitakse elanike arvu vähenemisest. Mõtted on õiged- töökohti peab olema, tarku inimesi on arengut eest vedama vaja, laste kasvatamisel ei tohi karta hätta jääda jne.

Järvamaal me julgeme tunnistada, et inimeste arv väheneb kiiresti, kes aga selle kõige pidurdamist eest vedama peaks? Maavanema tiivad on kärbitud, Eesti valitsus ei suuda mitte kunagi ühe maakonna teemadega tegeleda ning tänane omavalitsusliit on tavaline MTÜ, mis kunagi loodud põhimõttel olla abiorganisatsioon- kui üksi on raske, tehakse asju koos.

Õnneks elan huvitaval ajal- hakkame Järvamaa Omavalitsusliidu uut strateegiat tegema. Kirjutasin mõned päevad tagasi Järvamaa omavalitsusjuhtidele oma nägemuse maakonna arengust, mis seisab põhimõttel, et unustame abiorganisatsiooniks olemise ja hakkame arengut eest vedama. Haldusreforme ja imesid meil aega oodata ei ole. Kirjast väljavõte järgnev:

Täpsustan igaks juhuks, et mitte varem pole valesid asju tehtud, vaid ajad on muutunud ja nüüd tuleb teistele tegevustele rõhuda. Samuti on JOLi ümber “tütreid” kes ka täna ettevõtluse ja minu poolt mainituga tegelevad nagu näiteks Järvamaa Arenduskeskus. Lihtsalt omavalitsusjuhtide pool peaks oma pilgud ka uutesse suundadesse pöörama.

JOLi eesmärk ja prioriteedid

Oleme kõik kursis Järvamaal toimuvaga, kuid markeerin siiski olulise. Rahvastiku vähenemise (väljaränne ja sündide/surmade suhe) osas oleme kahjuks Eestis esimeste seas. Järvamaal on võrreldes Eesti keskmisega kõrgharitud inimeste osakaal märgatavalt väiksem ja põhiharidusega inimeste osakaal tunduvalt suurem. EL uue perioodi PKT (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava) ettepanekutes on rohkelt turismiobjekte, kuid tootva tööstuse osas on ettepanekuid vaid kaks ning neist vaid üks on suunatud otseselt innovatsioonile ja uute ettevõete loomisele jne.

Selles kõiges võib näha negatiivseid arenguid, kuid õigem oleks mõelda, et meil jätkub väljakutseid ja võimalusi. Olukorras, kus maavanemalt on võetud võimalus ja ülesanne maakonna arengut eest vedada peab seda keegi teine tegema. Meie olukorda arvestades pole meil aega oodata riiklikku haldusreformi vaid tegutsema peab nüüd. Seetõttu teen järgnevad ettepanekud:

• muuta JOLi eesmärgi rõhuasetust (ühistegevus ja heategevus), seades eesmärgiks maakonna arengu eestvedamise, keskendudes ettevõtluse toetamisele, inimvara arendamisele, teadmiste ressursi koondamisele ja rakendamisele ning kodanikuühiskonna toetamisele.

• vähendada oluliselt kultuuri- ja spordiga seotud tegevuste osakaalu JOLi igapäevatöös (automatiseerides protsesse või usaldades küsimused teistele pädevaltele organitele/ühendustele)
• seada koostatava strateegia keskseks tegevuseks prioriteetvaldkonnad senise JOLi kui organisatsiooni asemel. Lähtuda paindlikkuse ja vajaduse põhimõttest ning keskenduda kõige asemel prioriteetvaldkondadele.
• seada JOLi kantseleile ülesandeks strateegia elluviimisel konkreetsem roll, vähendada isetegevust, delegeerida võimalikud ülesanded (nt: laulu- ja tantsupo korraldamine) ning suurendada kantselei poolt analüüside jm toetava tegevuse pakkumist JOLi juhatusele, eelkõige aga komisjonidele.

Prioriteetegevustes näen olulistena:

• ealnikkonna ettevõtlikkuse suurendamine ja ettevõtlikuseks vajaminevate kompetentside arendamine- juhtimine, (info)tehnoloogia ja programmeerimine, disain, marketing jne;
• ettevõtetes innovatsiooni toetamine;
• ettevõtete toetamine suurema lisandväärtusega tegevuste väljaarendamiseks;
• üürituru taastekkimise toetamine, tagamaks tööjõu parema liikumise ning noortele elukohad sh inimeste julgustamine müügis seisvate elamispindade rentimiseks;
• maakonna elanike, ettevõtete ja siit lahkunud inimeste teadmiste ja sotsiaalse võrgustiku rakendamine elanike harimiseks, ettevõtluskompetentsi tõstmiseks ja uute väärtuste loomiseks;
• senise hariduslinnaku idee edasiarendamine maakonna arengumootoriks, ehk haridus- ja innovatsioonilinnakuks, kus ühte on seotud hariduse andmine, ettevõtlus, inkubatsioon ja kompetentsikeskused;
• tugeva ja kvaliteetse põhikoolivõrgu ühine väljaarendamine ning digipööre kõigis Järvamaa koolides;
• sündmuste ja tegevuste läbiviimine, mis toetab innovatsiooni, nutikate lahenduste väljatöötamist (sarnased näited: garage48, Ajujaht, idufirmad, Seiku Tartus, Tedx) ja toob väljapoolt maakonda sisse inimeste näol teadmisi (näiteks: tehnoloogia, disaini ja turundusteadmisi), häid näiteid õnnestunud ettevtmistest ning koondab ja viib kokku maakonnas olevad võimalikud huvitatud;
• Järvamaa riskikapitali fondi loomine või olemasolevate vahendamine maakonnas loodavatele ettevõtetele ja kodanikuühiskonna projektidele;
• Vabaühenduste ja kodanikualgatuste toetamine, eesmärgiga toetada mitteformaalset õppeprotsessi, suurendada omavalitsuste juhtimisvõimekust ning kujundada paremat elukeskkonda.