Riigikogu liige Lauri Läänemetsa arvates peab riik tagama kriisiabi meetmed ka neile tööinimestele, kelle sissetulek on tulnud käsundus- ja töövõtulepingu alusel ja kellel praegu väljapakutud abimeetmetega puudub õigus hüvitise saamiseks.

„Eestis on hinnanguliselt ligi 20 tuhat inimest, kelle põhisissetulek on tulnud käsundus- või töövõtulepingute alusel. Praegused valitsuse väljatöötatud kriisiabi meetmed jätavad need tööinimesed hätta,“ sõnas Läänemets.

“Umbes 10 tuhat inimest, kelle põhisissetulek on tulnud võlaõiguslike lepingute alusel, on maksnud oma sissetulekult töötuskindlustusmakseid ja neil on õigustatud ootus, et neid koheldakse võrdselt teiste töötuskindlustusmaksete maksnutega. Need ei ole mingid skeemitajad – need on sporditreenerid, juuksurid, kujundajad, muusikud. Ehk inimesed, kes on oma töö paindliku iseloomu tõttu kasutanud seaduses ettenähtud töövormi ja maksnud kõik vajalikud maksud. Riik ei tohiks neid nüüd ära unustada, sest ka nemad pole süüdi selles, et nad oma teenuseid enam osutada ei saa” selgitas Läänemets.

Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme. Eriolukorra kehtestamisega on riik enamikelt neilt inimestelt võtnud võimaluse tööd teha.

Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme.
“Teiseks peaks mõtlema ka neile inimestele, kes üldse töötuskindlustusmakseid maksnud pole aga kellel on samuti eriolukorrast tingituna sissetulekud kadunud. Siin võiks olla lahenduseks miinimumpalga kehtestamine, mis lühiajaliselt on odavam meede kui perekondade päästmine hilisematest raskustest” pakkus Läänemets.