Mart Helme poolt öeldud halvustavad sõnad noore ja edumeelse Soome naispeaministri Sanna Marini kohta peaks iroonilisel kombel olema just Eesti unistus.
Just nimelt igast müüjatüdrukust, bussijuhist Valgas, Narvas või Räpinas elavast mehest või naisest võiks saada Eesti peaminister kui tal vaid tahtmist oleks. Kellest siis veel kui mitte tublist Eesti inimesest?

Alternatiiv poemüüjale tähendaks ühiskonda, kus poliitiline eliit taastoodab end, tipp-poliitiku kohti ostetakse suure raha eest ja kui sa pole õigesse perekonda sündinud, siis sinu tase ongi olla lihttööline. Vastupidiselt Helmele usun mina, et igal inimesel on väga palju meie riigile anda ja olen õnnelik, kui mitte ainult eliit riiki juhtima ei pääse, vaid meil kõigil on selleks võimalus.

„Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.“ Need Helme sõnad ei ole mitte ainult meie naabrite valitsuse solvamine, vaid suunatud ka meie oma inimeste pihta.

Ühegi inimese amet ei ole põlastamist väärt, kõigil peab olema võimalus ennast teostada. Iga töötaja annab oma töökohal sama suure ajalise ning tema võimeid rakendava panuse. Miks üht või teist tööd tehakse, sellel on erinevad põhjused, tihtilugu on valikud piiratud, ligipääs halb või puuduvad sootuks karjäärivõimalused. Selle asemel, et öelda „ei“ poemüüjale, peaks siseminister rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, et inimesi tagant tõugata, innustada.

Uskuge mind, olen näinud paljusid tipp-poliitikuid lähedalt ja võin kinnitada, et kui töötad postkontoris või lasteaias, ei ole sa mitte kuidagi halvem või vähem võimekam, et olla ühel hetkel Eesti Vabariigi minister.

Mina ja sotsiaaldemokraadid seisame sellise ühiskonna eest kus kõigile jaguks tööd ja tagataks selle eest väärikas tasu. Kus ühegi inimese amet ei ole laitmist väärt ja tal on võimalik alati edasi pürgida. Ei mingit elitarismi, ei mingeid klaaslagesid ja kui on ka mõni mõisas elav minister kes arvab teisiti, siis me ei lase tal oma inimeste püüdlustele kätt ette panna!

Sotside unistus ja saavutus ongi, et igast poemüüjast võib saada peaminister.

Sanna on minu põlvkonna sotsiaaldemokraat.

Vastupidiselt Helmele usun mina, et igal inimesel on meie riigile väga palju anda ja olen õnnelik, kui mitte ainult eliit riiki juhtima ei pääse, vaid meil kõigil on selleks võimalus. Luban, et sotsid seisavad sellise elitaarse mõtlemise vastu, mida mõisaomanik Helme esindab!

Olgu Soome peaminister ükskõik millisest erakonnast, isiklik solvamine jätab jälje, sellel on mõjud. Sa võid sotse mitte armastada, kuid soomlased on teinud oma valiku ja iga rahva valikut tuleb austada, ka naabrite oma. Kuna mõned ministrid hakkavad aru saama, et riikidevahelised suhted ei põhine parteide, vaid valitsuse vahelistel suhetel. Millegipärast asetub see skandaalsust kogunud väljaütlemine taaskord rubriiki “Kremlis plaksutatakse käsi”