Maapiirkonna noored on sundvaliku ees- elukohta pole

Noored on tihtilugu sunnitud oma kodukohast ära kolima või on takistatud nende tagasipöördumine kodukohta, kuna ei leia soovitud elamispinda. Väätsal ja Väätsa valla lähiümbruses puuduvad üürikorterid, seevastu nii korteri kui maja ostmise võimalus on olemas. Noored kellel tihtilugu sissetulekud veel puuduvad või on kesised ei saa kalleid lahendusi omale lubada ning on sunnitud iseseisva elu alustamiseks võimalusi kuskil mujal otsima.

Kui noor inimene soovib oma iseseisvat elu alustada tähendab see kodunt välja kolimist. Olenemata tema vanusest, õpingutest gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis vajab ta elamiseks oma ruumi, tihti vanematest eemal. Maja esimeses järjekorras keegi ostma ei hakka, korterit samuti. Nelja ja kolmetoalise korteri üürimine käib alguses, eriti kui töötatakse õpingute kõrvalt, üle jõu. Nii juhtubki, et kui elamispinda ei leia, pead minema sinna kus seda on- Tallinna või Tartu.

Väätsal on korterid ja majad ainult müügiks. Väätsal on 18 kortermaja, enamus neist asuvad Väätsa alevikus, kaks väiksemat on Piiumetsas ning neli Lõõla külas. Vallas elab ligi 1300 elanikku, kortermajades umbes pooled. Nõukogude ajal oli kombeks ehitada kõigi mugavustega suuri kortereid, 1 ja 2 toalised korterid on paljudes maapiirkondades selges vähemuses. Kinnisvaraportaalide andmeil on Väätsal müüja 5 maja, kaks 4 otalist ja üks 2 toaline korter. Viimane on pigem erand. Tegelikult on veel kunagise kolhooisjärglase Väätsa Agro omandis kortermaju ja kortereid, mis kõik on ostetavad. Sama olukord on Paides, Imaveres, Türil jne.

Elamiskulud on tihti mitmetoalistes korterites liiga suured. Mida väiksem kaugkütte piirkond, seda kallim võib toasoe olla- katlamaja püsikulud ei vähene, olenemata inimeste arvust. Suuremaks mureks maapiirkondades on aga kortermajade olukord. Enamasti on kortermajad renoveerimata. Vastupidiselt linnastunud piirkondadele pole korteriühistu teemad ja võimalused maapiirkondades piisavalt võimendunud. Renoveerimist takistavad ka inimeste väiksemad sissetulekud. See kõik tingib olukorra, kus 1- 2 toalist korterit on noorel inimesel normaalne üleval pidada, kuid suuremad pinnad käivad ka täiskasvanutel üle jõu.

Majandus- ja taristuministri Urve Palo algatus riikliku korterelamu programmi loomiseks on lausa hädavajalik. Ministeeriumi poolt vaadates on küsimus tööjõu vabas liikumises, võin Väätsa näitel kinnitada, et Väätsa Agro uut lautade näitel see ka nii on. Samuti on küsimus noorte võimaluses oma kodukohas elada või sinna tagasi pöörduda. Kui Eestis on vaid 2% riiklikke/munitsipaal üürikortereid, siis teistes Euroopa riikides jääb avaliku sektori panus 20- 40% kanti. Turu isereguleerijate fännidele võin kinnitada, et Eestis ei leidu nii rumalaid ettevõtjaid, kes tahaks ise maapiirkondadesse korterelamuid ehitada, jääb üle avaliku sektori panus.

Lahendus?!

Selge on see, et Väätsa vald ei hakka kortermaju ehitama ega renoveerima. Oleme seda teemat sotisidega omavahel ja volikogu maakomisjonis arutanud. Mõned mõtted meil on. Esiteks püüame korteriühistutele hakata pakkuma tuge korteriühistu juhtimisel, et haldussuutlikkus kasvaks, võlgalsed kaoksid ning tekiks plaan ja võimalus majade renoveerimiseks.

Kuna saadaval on ainult 3 või 4 toalised korterid, siis planeerime katsetada ühiselamu tüüpi lahendusega. Renoveerime näiteks 4 toalise korteri ja võimaldame seal elamist 2- 3 inimesel. Köök, vannituba ja wc on ühiskasutuses. Püüame saavutada nii hea keskkonna, et see oleks kavaliteedilt vähemalt sama hea kui kõrgkoolide juures olevad ühiselamud.

Kui kellelgi on hädi mõtteid välja pakkuda, kuidas üürikorterite puudust lahendada, siis andke tuld!