Järva Teatajas ilmunud uudislugu “Lapsi alla saja – kool kinni” põhineb Türi vallavanema jutul ja vallavalitsuse poolt saadetud kirjal Innovele. Pipi-Liis Siemanni jutt on alati olnud väga ilus (ma olen tõsiselt üks selle oskuse imetlejatest) ja uinutav, taustal käivad aga teised protsessid. Taaskord räägitakse ekspertidest, analüüsist, mitte midagi pole veel otsustatud, kõik on võimalik jne. Tegelikult toimub rahvakeeli öeldnua inimestele puru silma ajamine.

Põhikoolile raha saamiseks on andnud Türi vald Innovele kaks lubadust:

• hiljemalt aastaks 2022 suletakse 2 põhikoolis kolmas kooliaste
• kui gümnaasiumi õpilaste arv langeb alla 100, siis pannakse gümnaasium kinni

Ma ei saa siia isegi kirjutada, et ma väga loodan, et see nii ei lähe, sest kui vaadata nende otsuste sisusse ja vallavalitsuse tegemistesse või mittetegemistesse, siis unustage ära see mesimagus jutt, otsused on tehtud. Vahel ongi nii, et isegi kui nimelist või konkreetselt sõnastatud otsust ei tehta, siis on olemas mitmeid märgilisi pisitegevusi mis viitavad, et eesmärk, kuhu välja tahetakse jõuda, on asjaosalistele teada.

Kõigepealt põhikoolide kolmanda kooliastme sulgemisest. Võtame nüüd loogiliselt, millised variandid on. Türi Põhikoolis seda ei juhtu, seega jääb neli kooli – Laupa, Retla-Kabala, Väätsa ja Käru. Järgmisena langeb ära Väätsa Põhikool, seda kahel põhjusel – esiteks on seal õpilaste arv ainult kasvanud ning tegemist on maakonnas ühe kiiremini areneva kooliga ja teiseks exeli meetod näitab, et need õpilased ei hakkaks käima mitte Türil, vaid Paides, seega kaotaks Türi vald lisaks veel pearaha. Järgi jääb kolm kooli.

Kui nüüd vallvanem Pipi- Liis lubab, et siin on vaja teha analüüs, milline kool sulgeda, siis huvitav oleks teada, millest lähtutakse ja milline on analüüsi lähteülesanne? Kui esialgses vallavalitsuse plaanis oli kirjas Käru ja Laupa, siis praegune jutt tähendab, et kaalutakse ka Retla-Kabala kooli. Ennustan, et vallavalitsus vaatab jätkuvalt kahte loogikat: esiteks Laupa koolis õpib palju Türi linna lapsi ja eeldatakse, et põhikooli uus hoone tõmbab neist osa Laupalt ära. Teiseks õpib Käru kooli kolmandas kooliastmes 16 õpilast, keskmiselt klassis 5-6 õpilast. Kõrvutades seda Retla-Kabal kooliga, kus on õpilasi klassi kohta keskmiselt 7- 8 on loogilisem valik väiksem kool.

Pangem tähele, et lõpuks jõutakse ikka Laupa ja Käru kooli kolmanda kooliastme sulgemiseni, sest ega algne eelnõu mis neid nimesid sisaldas ei olnud põlveotsas tehtud, see oli vallavalitsuses pikalt läbi kaalutud variant. Volikogus on mitu korda õhku visatud mõte, et normaalne on algkoolide võrgustik ja üks või siis kaks põhikooli valla peale.

Türi Ühisgümnaasium oli tõesti siiani Järvamaa suurim, võib juhtuda, et riigigümnaasiumi käivitumise esimesel segasel aastal isegi õpilaste arv korraks kasvab. Järva Teatajas mainib vallavanem, et gümnaasiumis õpib 150 õpilast, jättes mulje, et 100ni on pikk maa minna. Innove aga kõiki õppijaid ei arvesta, lähtutakse ainult nö “tavapärastest gümnaasiumi õpilastest”, keda Haridussilm.ee andmetel õppis sellel õppeaastal 128. Olles kursis, millise akadeemilise vabaduse ja uuendustega tuleb riigigümnaasium, siis julgen olla tõsiselt mures, sest ainult TÜGi juthkonna pingutustest võib jääda väheks.

Minu eesmärk ei ole kedagi hirmutada, sest see võib tõesti mõnest koolist lapsi eemale peletada. Minu eesmärk on tähelepanu juhtida ja survet avaldada, et vallavalitsus oma lähenemisi ümber hindaks ning valla hariduselu osas midagi ette võtaks. Ja seda ei saa teha vait olles.

Vallavanema väitel ei ole Türi valla jaoks oluline kooli (loe gümnaasiumi) pidamine, vaid õpilastele parema hariduse andmine. Sellega on öeldud arvatavasti Isamaa ja Reformierakonna ametlik seisukoht – Türi Ühisgümnaasium pole nende jaoks oluline. Teiseks, kui oluline on hea haridus, siis peaks olema näha vallavalitsuse tegevused sellel suunal. Mitte ühegi kooli puhul ei näe seda (paljudel tõsiselt sisult vananenud arengukavad), peale direktoriga arutelu tegevusi ei tea, kuid fakt on see, et Eesti elukestvaõppe strateegias 2020 seatud eesmärkide saavutamiseks peaks ka vallavalitsus hariduse sisuteemadega tegelema.

Mulle tundub, et analüüs, mida valla hariduselu kohta lubatakse, lähtub tekkivast õpetajate puudusest, valla eelarve kitsikusest, nägemusest, et haridus on vaid teenus ning selle lähteülesanne saab olema “meil on nii vähe õpetajaid ja raha, kust me kokku hoiame?” Tegelikult peaks lähteülesanne aga olema “mida teha teistmoodi, et väheste ressursside juures saaksime tänastes piirkondades samas mahus ja kõrgemas kvaliteedis haridust pakkuda?”. Esimese puhul seisneb mure selles, et sa ei unista ning ei pruugi isegi märgata võimalusi teistmoodi toimetada. 

Uinutamise asemel tuleks praegu aga kõvasti tööd teha:

• volikogu tasemel paika panna konkreetsemad eesmärgid
• vallavalitsus peab toetama sisuliselt haridusuuendusi ja koolide püüdlusi
• tuleb otsida lahendusi tänaste koolide säilimiseks
• hariduse andmist tuleb selliselt ümber kujundada, et kooli tugevus ei seisneks ainult suures õpilaste arvus

Kui päris aus olla, siis peab muutuma nägemus valla juhtimisest, see saab juhtuda vaid kahte moodi: vahetuvad valla juhid või Isamaa partner Reformierakond vaatab, mis nad valimistel lubanud on ja julgeb ükskordki rusika lauale lüüa ning midagi koalitsioonipartnerina arvata!