Riigigümnaasiumi arutelu on seni keerelnud vaid kooli võimaliku asukoha üle. See on kaasa toonud õpilaste sildistamise headeks ja kehvadeks – head õpivad gümnaasiumis ja kutsekoolis kehvad. Gümnaasiumi teema on liiga Paide keskseks muutunud, oleme unustanud vaadata üldiseid arenguid riigis ning selle, et see gümnaasium loodakse Väätsa, Koigi, Ambla, Türi, Imavere, Roosna-Alliku, Paide valla, Kareda, Koeru, Järva-Jaani, Paide, Albu ja ka teiste maakondade noorte Järvamaale õppima meelitamiseks.

Posti tänava maja – kallis ja perspektiivitu

Riigigümnaasium on oma olemuselt gümnaasium, mis on mõeldud kvaliteetse hariduse pakkumiseks kõigile noortele, kes seal õppida soovivad. Riik ei tee vahet Koigi või Paide, lähedal või kaugel elaval noorel. Tähtis ei ole noore majanduslik taust ega elukoht, vaid teadmised ning soov saada hea haridus. Järvamaa puhul on imelik vaadata kuidas riigigümnaasiumi loomine on justkui Paide linnavolikogu ainupädevus. Paide on Järvamaa keskus ja maakonna pealinn, seetõttu on igati loogiline gümnaasium ka sinna rajada. Ainuke erinevus teistest omavalitsustest gümnaasiumi loomisel, saab Paidel olema gümnaasiumi asumine linnas ja riikliku kooli loomine tänaste Paide gümnaasiumite baasil. Kindlasti tuleb Paide soovidega arvestada, kuid ülejäänud maakond ei ole delegeerinud oma laste tuleviku eest seismist Paidele.

Tänased vaidlused riigigümnaasiumi loomise teemalon olnud murettekitavad, piirdudes peaasjalikult kooli asukohaga. Mis vahet seal on, kas gümnaasium on kilomeeter siia või sinna? Selles gümnaasiumis hakkab õppima sama palju lapsi väljapoolt Paidet kui paidekaid.

Riigigümnaasiumi loomist on vallanud emotsioonid, selle asemel, et ratsionaalselt läheneda. Tänane plaan osta 100 000 euro eest Posti tänava maja olukorras, kus linnapea lehes tunnistab, et Paide finantsvõimekus on piiratud; meenutuseks, et kümnekonna aasta eest müüs Paide linnavalitsus sama maja maha põhjendusega, et seda pole enam tarvis. Seega on riigigümnaasiumi loomiseks kindlasti vaja põhjalikumat ja sisulisel analüüsil põhinevat otsust.

Mille poolest saaks Järvamaa riigigümnaasium olla teistest erinev?

Koolivõrgu korrastamine muudab õpilase gümnaasiumi valiku loogikat. Aastate pärast on üle-Eesti gümnaasiume täpselt nii vähe, et põhikooli lõpetaja suudab kõigi pakutavate võimalustega tutvuda. Gümnaasiumi valikul vaadatakse esimesena kvaliteeti ja seejärel asukohta. Väätsa kooli arengukava tehes pidime tõdema, et meie põhikooli lõpetajad vaatavad pigem Nõo, Viljandi või Pärnu poole. Juba järgmisel aastal saame näha kuidas Viljandi superhea ja uudse lähenemisega gümnaasium Järvamaalt õpilasi endale meelitab. Kõrvalmaakondadega suurde konkurentsi minnes ei ole oluline, millisel tänaval gümnaasium asub, vaid selle kvaliteet ja eripära.

Ärgem tehkem vahet kutsekoolis ja gümnaasiumis õppivatel noortel. Varsti on mõlemad riigiasutused ja kõigi Järvamaa omavalitsusjuhtide mureks saab, et kutsekool Paides püsiks. Põltsamaalt on juba hoiatav näide võtta – linnavõim gümnaasiumi ja kutsekooli jõudude ühendamist ei tahtnud, ja nüüd suletakse kutsekool ning ega gümnaasiumil ka pikka pidu pole.

Millegipärast räägitakse 20 aastat tagasi olnud kutsekooli halvast mainest, mis rikuks ka gümnaasiumi. Mõtleme hoopis nii, et gümnaasiumi lähedus aitab lahendada kõigi Eesti kutsekoolide suurt muret- õpilaste madalat rahulolu akadeemilise haridusega. Järk- järgult kasvav tase tähendab rohkem õpilasi ja kõrgemaid nõudeid õppimasaamiseks.

Gümnaasiumi ja kutsekooli kõrvuti asumine võiks olla Järvamaa riigigümnaasiumi tugevus ja erilisus. Olen kuulnud arvamusi, et kutsekooli ja gümnaasiumi koostoimimine tähendab, et ülikooli pürgijad hakkavad keevitama või lehma lüpsma. Ei. Matemaatikale saab praktilisi elunäiteid juurde pea kõigist kutsekooli ainetest, loodusaineid saab täiendada kasvõi kalakasvanduses. Pealegi on Eesti hariduse kvaliteedi tõstmisel võetud siht siduda õppeprotsessis uued teadmised olemasolevaga, lõimides erinevad aine- ja eluvaldkonnad. Gümnaasium ja kutsekool annavad võimaluse koostööprojektideks nii pehmetel kui tugevatel erialadel.

Kutsekooli praktikakogemus on võimalik gümnaasiumile üle kanda ning koos maakonna arenduskeskusega töötada välja kogukonnapraktika võimalused – iga noor saab kogemuse mõnes Järvamaa ettevõttes, asutuses ja vabaühenduses. See uus dimensioon mitte ainult ei annaks õpilastele tugeva ühiskondliku tegevuse ja ettevõtluse baasi, vaid rikastaks linna keskkonda ning seoks noori nende eluliste valikute tegemisel tugevamini Järvamaaga.

Toogem ülikoolihariduse maakonda tagasi

Türi kolledži sulgemine on paljudel veel meeles. Riigigümnaasiumi loomiseks saame tuua ülikoolihariduse veidi teistmoodi maakonda tagasi. Olen olnud aastaid Tallinna Ülikooli senati liige ning tean, et ülikoolides on võimekus ja tahe gümnaasiumidega koostööd teha. Pole kõige uuem nähtus, et õpilastel on enne ülikooli juba võimalik õppimise eest ainepunkte saada.

Miks mitte tuua Tartu Ülikooli teaduskooli, Tallinna Ülikooli õpilasakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiakooli kursuseid Järvamaale?

Riigigümnaasium, mis on nii õppes kui vaimus ülikoolidega hästi seotud, on kindlam valik igale tulevasele Järvamaa põhikoolilõpetajale ning tõmbab ligi noori ka teistest maakondadest.

Riigigümnaasiumi loomine on oluline, millega ei anna oodata

Riigigümnaasiumi loomine maakonda on selle sajandi oluliseim otsus Järvamaal. Meie maakonna tulevik on otseselt seotud riigigümnaasiumi loomise aja ning tema kvaliteediga. See on majanduse ja töökohtade küsimus, see on Järvamaale jäävate ja tulevate noorte küsimus. Usun, et võin kõigi Väätsa elanike nimel öelda, et meid huvitab rohkem, et meie lapsed saaks hea hariduse Järvamaal kui emotsioonid praeguste koolide asukohtadega.

Juhin tähelepanu, et võibolla juba asta lõpus on võimalik koolivõrgu korrastamiseks saada euroraha, seda nii gümnaasiumi loomiseks kui alles jäävate põhikoolide korrastamiseks ja mahult mõistlikuks muutmiseks. Järvamaa puhul on vaja vaid riigiga kokku leppida ja kutsekooli variant käivitada. Muide, koolivõrgu korrastamise raha ei jätku kauaks, haridus- ja teadusministeeriumi pakutav kogu summa kuluks ainuüksi Tallinn vajaduste rahuldamiseks!

Ilmus Järva Teatajas 12.08.2014