Eelmisel nädalal Järva Teatajas avaldatud arvamuslugu sügisel valimisvõitlusesse minevast uuest valimisliidust, mis Türi ja Järva valla Paide külge ühendades maakonna üheks suureks omavalitsuseks traageldab, sisaldas liiga palju soovunelmaid ja tõe väänamist, et sellele mitte vastata.

Ükskõik kui palju maavanem ei soovi oma ideele toetust otsida, on kolme omavalitsuse tekkimise maakonnas heaks kiitnud tulevase Türi valla ja Paide linna elanikud läbi rahvahääletuste. Tõsi, väikeste eranditega on meil Järva vald. Miks tehtud otsuseid siis kahtluse alla seada ning järjekindlalt püüda meid veenda, et oleme valel teel? Ilmselgelt mitte sisulisel põhjusel või südamemurel Järvamaa pärast, vaid vajadusest valimiskampaania avangu järele.Järva_fotoalbum_kaaned

Sotsiaaldemokraatide Järvamaa juhina tunnen vastutust organisatsiooni liikme Alo Aasma väljaütlemiste pärast. Nädala alguses ilmunud reklaamlugu loodava valimisliidu kohta heitis halba varju kõigile neile, kes aasta aega päriselt tööd tegid, ning upitas nende päid, kes sellele sugugi kaasa ei aidanud, seega pean enda kohuseks olukorra lahti seletamise.

Kõigepealt palun vabandust oma kolleegide – sadade valla- ja linnaametnike, linnapea, vallavanemate ja volikogu liikmete ees. Ma tean, kui ülekohtune oli lehest lugeda väidet, et oleme pimedas poliitahnuses Suur-Järvamaa idee põrmuks tallunud ja terve aasta vaid kasuahnuses ühinemislepinguid vormistanud.

Aega tagasi kerides mäletame, et idee maakond üheks omavalitsuseks muuta käidi maavanema poolt välja meedias. Pärast rohkem kui kuu aega pidu leheveergudel ja raadioeetris tutvustati mõtet omavalitsusjuhtidele, seda meie enda tungival soovil. Jah, õigesti mäletate, et aasta tagasi maavalitsuse saalis istusid vallavanemad ja volikogude esimehed kõrvuti ning peaaegu kõik meist ütlesid, et plaanist ei saa asja. Tolleks hetkeks ei uskunud meist mitte keegi, et suure suuga laiutatud mõttel tõsi taga on ja see ei ole ainult ühe mehe kampaania.

Kolme omavalitsust aasta jooksul ühendada ei ole kerge, kuute erinevat kogukonda üheks siduda on tõsine väljakutse, kuid aastaga ühendada terve maakond ei oleks olnud õiglane. Muuta kiirkorras erinevate kogukondade kokkuleppeid, mis kajastuvad rohkem kui pooles tuhandes regulatsioonis, oleks tähendanud kaasarääkimise võimaluse võtmist kõigilt.

Tean, et usaldusväärsust ei lisanud fakt, et Saaremaa eeskujul võeti maavalitsusse tööle maakondliku koostöö juht, kelle ülesanne pidi olema omavalitsuste toetamine haldusreformi läbiviimisel. Tänaseks võib ühe käe näppudel ette lugeda neid kordi, kui kedagi aidati. Sisuline analüüs maavalitsuse poolt on piirdunud Järvamaa visioonikonverentsil esitatud exceli tabeliga, kus loetleti üles tohutus koguses raamatupidajaid ning teisi ametnikke, kes ühendvallas tööle võiks hakata. Paar korda on antud hinnang rahvahääletuse korraldamise vajaduse kohta.

Kui oli tahe ja siiras soov, siis kuhu jäid analüüsid haridusvõrgu, sotsiaalteenuste, huvihariduse ümberkorralduste vajaduse, transpordikorralduse, kaugtöö võimaluste ning kohaliku demokraatia tugevdamise kohta? Kuhu jäi soov kuulata linnast ja valdadest valitute mõtteid?

Usun end mitte kellelegi liiga tegevat, kui ütlen kõigi Järvamaa omavalitsusjuhtide nimel, et kogu Suur- Järvamaa teema on olnud rohkem meediakampaania ja inimeste lollitamine, kui soov seda sisuliselt ära teha. Ühtlasi tänan rahvaesindajaid viisakuse eest, et seda teemat asjata varem ei tõstatatud, vaid piirduti kriitikaga saunalaval ja neljasilma vestlustes.

Haldusreformi seadus ei jäta ruumi niisama olemiseks – ainuüksi Väätsa vallas on 60 kehtivat määrust, mis reguleerivad otsustamise- ja käitumisprotsesse ning need on vaja uuesti kehtestada. Igas omavalitsuses olid omaette kokkulepped, mis nüüd tuleb sobitada uute vajaduste, inimeste ja piirkondadega. Mõni küsimus otsustatakse kuuga, teise üle vaieldakse pool aastat, kolmanda puhul on vaja uuringut või küsida tagasisidet vallaelanikelt.

Sügisel ametisse astuvate linna- ja vallavalitsuste töö on ette otsustatud. Esmajärjekorras tuleb volikogule esitada valla uus põhimäärus, eelarvestrateegia, arengukava, 2018. aasta eelarve. Seejärel tuleb ette valmistada vallavalitsuste töö ümberkorraldamine, vajadusel koondamised, tööpakkumised, arhiivide, raamatupidamiste, dokumendihaldusprogrammide, kodulehtede kokkupanemine jne. Ainuüksi seda tööd on vähemalt aastaks.

Riigireform toob kaasa maavalitsuste kaotamise 2018. aasta esimeses pooles. Maavalitsuste ülesanded jaotatakse ministeeriumite ja omavalitsusliitude vahel. Järvamaa Omavalitsuste Liit tuleb arvatavasti täiesti ümber korraldada, üle võtta maakonna arengu planeerimise ülesanded, tseremooniad, ühtlustada olemasolevate sihtasutuste tööga. Selle kõige eest vastutavad tulevased kolm omavalitusjuhti.

Maakonnasuuruse valla moodustamiseks on vaja rohkem kui ühte valimisperioodi. Haldusreformi ja riigireformi läbiviimine omavalitsustes kestab parimal juhul kolm aastat. Tõsi – kõike saab teha kiirustades, kuid sellel on hoolimatud tagajärjed inimestele, kaasamisele ja majandusele. Aastani 2021 lõpetatakse täna alustatut, alles seejärel võib käivitada uued läbirääkimised ühinemisteks. Seetõttu olen väga kriitiline utoopilise lubaduse osas kohe pärast 2017. aasta sügiseste valimiste toimumist hakata maakonda üheks omavalitsuseks liitma.

Suure valla moodustamine on kantud linnakesksest mõtlemisest. Idee on juhtimiskeskne, exceli tabeli ja eelarve põhine – inimest sellest ei paista. Paide on seni olnud linn, ilma ääremaa-kogemuseta, teadmata, mida tähendab hajaasustus, omavalitsuse sisene transpordikorraldus, metsavahe kruusateed ja laante taga elavad üksikud vanurid. Seda ei saa linnale ette heita, pealegi saab tulevane linn kõike seda tundma, kuid ma ei muretse, sest üle pika aja on Paidel koostööle avatud, edukas ja sihikindel linnapea. Muret teeb hoopis linnaloogika järgi suurvallast unistamine.

Vabandan kõigi nende ees, kes usuvad, et maakonna suurune omavalitsus meie probleemidele lahendus on. Mina ei usu. Ma ei ole vastu suuremale koostööle ja avatusele, kuid kuidas suurendab piiride muutmine järvamaalaste sissetulekuid, pakub paremat haridust, paneb bussid tihedamalt käima ja muudab üksikus metsatalus elamise turvalisemaks? Näiteks tulevane Türi vald saab olema ideaalses suuruses maaomavalitsus, võimekas, ajalooliselt koostoiminud, tugeva identiteedi ja potentsiaaliga. Elu on mulle õpetanud, et mida suurem on omavalitsus, seda kaugem inimesest. Lõpuks paistavad kõik exceli tabeli numbritena, mida liita, lahutada või hullem veel – kustutada. Kõige ehedam näide meenub mulle kolme aasta tagusest ajast kui Alo Aasma oli Paide linnapea ning pidas vajalikuks Väätsa Põhikooli ümber suunamist Paidesse, saamata aru, millist rolli koolid, raamatukogud, rahvamajad maapiirkonnas kannavad.

Suurvalla valimisliidu mõttes on minu jaoks kahtluste kõrval ka head. Nimelt jään huviga ootama fakte ja tõestust selle kohta, et maakonna ühendamine ei suurenda ääremaastumist, teenused paranevad, see pidurdab elanike vähenemist maakonnas, aitab palkade tõusule kaasa jne. Hästi argumenteeritud ideele olen nõus võib-olla ka ise alla kirjutama, seni aga jään suurtes lubadustes kahtlema.

Kaigaste kodarasse loopimisel ei sünni ühtset maakonda, vaid kolm valda jäävad nõrgemaks. Otsused on langetatud ja täna tuleb panustada kolme omavalitsuse õnnestumisse. Seni on Järva maavanemal olnud presidendile sarnane roll – innustada, lahendada erimeelsusi, ühendada. Mitte kunagi varem pole maavanemad kasutanud oma positsiooni nii selgelt igapäevapoliitika tegemiseks. Varem leidus isegi maavanemaid, kes hoolimata erakonda kuulumisest, valimistel ei osalenud. Maavanema positsioonil on Vabariigi Valitsuse usalduskrediit, mis muudab automaatselt välja käidud mõtted usutavaks, kuid samamoodi nagu tasub kriitiline olla erakondade suhtes, olge seda ka valimisliitude osas – ka see on samasugune poliitika.

Lõpetuseks arvan, et sügiseste valimiste teemad peavad olema kohalikud, mitte ülemaakondlikud. Täpselt needsamad teeaugud, bussisõidu graafikud, laste koolitoit – kõik, mis meie igapäevane elu on. Kohaliku omavalitsuse mõte seisnebki kohalike küsimuste arutamises ja otsustamises. Mida suurem on omavalitsus, seda üldisemaks muutuvad teemad valimistel, seda suurem oht on universaalsete ideede tekkimisele, mis lõpuks kellelegi ei sobi. Hoiame valimisteemad kohalikud, inimestele lähedased!

Ilmus sünnipäeval Järva Teatajas 31.01.2017