Türi hariduse valikutest ja tulevikust

Türi hariduse tulevik vajab läbi mõeldud plaani – põhikooli, gümnaasiumi ja täiskasvanuhariduse tasemel. Sotsiaaldemokraadid on valmis selles väljakutses osalema, neis küsimustes ei tohi olla opositsiooni – koalitsiooni. Arvan, et haridusküsimused on sedavõrd olulised ja põhimõttelised, et mõnes küsimuses võiksime isegi kaaluda läbimõeldud rahvahääletust.

Ilmselt ei pea ma tegema sissejuhatust Türi põhikoolide saagasse, mis tipnes volikogu otsusega hiljemalt aastaks 2022 sulgeda kahes Türi valla põhikoolis kolmas kooliaste. Kui vallavalitsuse esialgne ettepanek sisaldas Käru ja Laupa kooli nime, siis otsusest kooli nimede väljavõtmisega võib nüüd kokkuhoiukirves langeda ka Retla-Kabala või Väätsa Põhikooli kahjuks. Tulevikuks ei lisa kindlust ka asjaolu, et aastaks 2022 valitakse uus volikogu ja vallavalitsuse koosseis, otsus sulgeda aga on tehtud ning nagu nägime, pole keegi kaitstud mõtete eest, mis kerkivad mõnikord viimasel minutil. Isiklikult ei pea ma õigeks kõigile valla koolidele sellise määramatusega hirmu sisendada.

Tegelikult on kurb, et oleme jõudnud olukorda, kus väärika Türi valla ülioluline hariduselu puudutav otsus langetati ühe rahastusprojekti järgi. Mitte miski ei takistanud Türi hariduse tulevikku varasemalt planeerimast, isegi mitte haldusreform, sest Väätsa ja Käru koolide hooned on väga heas  korras ning õpilaste liikumist neist koolidest mujale ette näha ei ole.

Mis on kolmandate kooliastmete sulgemise põhjus? Vallavalitsus prognoosib, et õpilaste arv tänasega võrreldes ei muutu – igal aastal alustab vallas kooliteed 80 uut õpilast. Seega õpilaste arvu vähenemine põhjus ei ole. Õpilase kohta tehtav kulu ruutmeetri kohta seda samuti ei saa olema, sest kui võtame näiteks Laupa mõisahoonest ära 7-9 klassi, siis halduskulud sellest ei muutu – hoonet köetakse täismahus edasi, koristama peab kõiki ruume, pigem kulu õpilase kohta suureneb. Õpetajate palgakulu kokkuhoid ei ole samuti märkimisväärne. Alles jääb oletus, et Türi Põhikooli uus hoone toob kaasa õpilaste suundumise väiksematest koolidest linnakooli ja õpilaste arv klassis jääb liiga väikeseks. Juba ainuüksi selline oletus põhineb maakoolide kahjuks rääkivate alusväärtustega otsustamisel. Põhimõtteline debati koht –  las minna või kas kõik koolid peavad olema ühel pulgal oma võimekuselt.

Eesti riigis kipub olema kahjuks nii, et vallad ja linnad tagavad kooli toimimise rahalise poole, hariduse sisu näib aga ministeeriumi teha olevat. Tegelikult loob riik raamid, mille sisustamisse tugevalt panustamine loobki omanäolised koolid. See aga ei saa juhtuda ilma vallavalitsuse selge nägemuse ja tugeva toeta. Pealiskaudsus valla või linna tasandil hariduselu juhtimisel ongi tekitanud enamikes eestlastes arusaama tiksuvast munitsipaalkoolist ning Türi ei ole siin kahjuks erand.

Pärast vallavolikogu sulgemisotsust saab ilmselt järgnevatel aastatel määravaks, millise kiirusega ja kuhu poole valla koolid liiguvad, õpilaste arvu nendes koolides määrab eelkõige aga hariduse kvaliteet, kooli tugevus ja omanäolisus. Jalgadega hääletamine on kõige konkreetsem mõõdik, mida ei suuda ümber lükata ühegi vabandusega. Ma loodan, et siit saavad vähemalt alguse julged muutused ja pingutused, seda ka praeguses protsessis end tugevana tundva Türi Põhikooli jaoks.

Teine Türi hariduselu debatt peabki tekkima hariduse kvaliteedi osas. Mitte ainult seatud õpieesmärkide sõnastamine ja saavutamine, vaid küsimus, kust lähevad piirid ja kuidas neid seada. Näiteks eeldame tänaselt koolilt teatud sotsiaalsete üldpädevuste andmist, mille kohta peame julgema küsida, kas 4-6 lapsega klassis õpilane kogeb ja õpib hilisemaks eluks vajalikke sotsiaalseid grupi- ja teisi protsesse. Kui jätkame tüüpilist munitsipaalkooli lähenemist,  on see pigem kaheldav.

Vaadates, millised väikesed Eesti koolid on edukad, siis tihti paistavad silma erakoolid, kus kulud õpilase kohta ei ole suuremad kui valla või linna koolis, tulemused kipuvad aga paremad olema. Miks? Sest koolis toimuva määrab suuresti lastevanemate tellimus, koolijuhi ja õpetajate valmisolek ennast selle järgi painutada. Tulemuseks omanäolisus, usk kooli ning laste ja lapsevanemate rahulolu. Usun, et peaksime sellistest õhinapõhistest koolidest õppust võtma, sest hoolimata kõigest ei räägita seal kolmanda kooliastme sulgemise vajadusest, pigem vastupidi.

Väätsa Põhikool oli viis aastat tagasi heal tasemel kool, kuid nüüd, pärast mitmeid muudatusi ja julgeid samme, on ta kindlasti veel parem kool. Alati saab paremini. Muudatused ei ole aga kerged ja ma ei tea, kas vallavalitsusel on tegelikult julgust vajadusel kooli juhtivale direktorile väga konkreetselt mõista anda mida soovitakse, oskust ja tahet teda toetada ning vajadusel juhtimises uus peatükk keerata. Sellest aga algab kõik. Vastasel juhul tegeleme Türi hariduselu kavandamise ja suunamise asemel enesepettusega.

Põhimõttelisi debati kohti on veel – kas laste nimel, kelle toimetulek vajab Laupa või Käru sarnast väikekooli personaalsema lähenemisega, oleme nõus kogukonnana rohkem panustama. Kas kool on kogukonnale rohkemat kui õppeasutus ja kui suurt rolli peab valla hariduselus mängima riigi või eelarve Exceli tabeli nägemus.

Lõpetuseks aga tahan tunnustada üht Laupa kooli lapsevanemat, kes hoolekogu koosolekul mitu korda tõstatas küsimuse, kas vallavalitsus töökohtade valda meelitamisega tegeleb. Lugupeetud härra küsis õige küsimuse õiges kohas. Türi valla peamine küsimus ei ole selles, kust taaskord kärpida või millele raha kulutada, vaid kust tulevad tulud. Kui kõrge palgaga ja millised töökohad vallas asuvad, mõjutab järjest rohkem Türi hariduselu. Lähituleviku hariduse rahastamist puudutavatest riiklikest, demograafilistest ja Türi olukorrast lähtuvatest muudatustest, gümnaasiumist ning töökohtadest kirjutan teile täpsemalt järgmises postituses.