Väätsa valda juhiti heaperemehelikult

Nädalavahetuse Järva Teataja artiklist jäi kõlama justkui Väätsa rahaasju oleks vastutustundetult juhitud. Kuna esitatud arvamustes kõlas rohkem poliitikat kui arusaamist ning artiklis oli kokku pandud mitu erinevat teemat, pean vajalikuks olukorda selgitada.

Viimastel aastatel on Väätsale ehitatud uus eakate kodu, renoveeritud koolimaja, investeeritud hariduse sisusse, rekonstrueeritud veetrasse ja viimasena valmis aleviku järve puhkeala esimene etapp. Taolised mahukad arendustööd eeldavad head planeerimist ja seda seni Väätsal ka tehti. Ütleme nii, et Väätsa ühines kui kaunis pruut, kui võrrelda investeeringute vajadusi varasema Türi vallaga, kus peaaegu kõik on veel tegemata.

Väätsa valla II lisaeelarve koostati sügisel, vahetult enne valimisi, seda eesmärgil, et ühinemisel oleks raha asjad korras. Lisaeelarve koostamise põhjuseks oli sihtfinantseeritavate tulude ja kulude eelarvesse võtmine ning teiste tulu- ja kuluridade korrigeerimine vähemaks vastavalt tegelikule laekumisele. Sealhulgas vähendati teenuste müügi tulusid, korrigeeriti tulumaksu laekumist jne.

Toonase lisaeelarve ettepanekud tegi vallavalitsuse asemel volikogu eelarve- ja majanduse komisjon, mille koosolekust võttis osa Türi valla finantsjuht, kuna alates 2017. aasta algusest osutas finantsjuhtimise ja raamatupidamise teenust Väätsale Türi vallavalitsus. Iga eelarve rida arutati omavahel läbi ja aluseks võeti finantsistide ettepanekud.

Ilmunud artiklis oli kokku pandud kaks asja – likviidsus ja eelarve tasakaal, mida selliselt vaadates võibki valesti mõista.

Väätsa, kui väikese valla suuremad investeeringud on vajanud igal aastal arvelduskrediidi (arvelduskrediit on ajutine laen, paljud omavalitsused kasutavad seda võimalust, sest raha jaotub aasta jooksul võrdses osas, millest saaks ainult väikeste osade kaupa ehitajale maksta, või projektidena mingil hetkel ühe suure summana) võtmist, et eelarvesse ei tekiks ajutist auku. Tihti tuleb ehitajale välja maksta suurem summa, mis valla eelarvesse laekub projektirahadena mitmeid kuid hiljem.

Näiteks 2016. aastal võeti ligi 500 000 eurot arvelduskrediiti, vastasel juhul poleks mitmeid kuid palku saanud maksta. Kõige selle juures on olnud Väätsa valla finantsvõimekus heas olukorras, sest näiteks Eesti ühe suurima valla, Tartu valla, arvelduskontole jääb pärast palkade maksmist ainult 9000 eurot.

Sarnane toimimine oli Väätsal ette nähtud 2017. aastal, vastavalt volikogu otsusele võis arvelduskrediiti võtta kuni 100 000 eurot. Kuna toimus valdade ühinemine, siis Väätsa vallavalitsus jättis viisakana otsuse tegemise uuele Türi vallavalitsusel, sest juhtimissoovid võisid olla teised ja nagu näha, siis uus vallavalitsus mõistlikel põhjustel krediiti välja pole võtnud. Ilma eelarves ette nähtud arvelduskrediidi võtmiseta pidigi aga juhtuma olukord, kus palkasid maksta ei saa, enne kui projektirahad laekuvad. Täiesti normaalne eelarve protsess.

Eelarvet mõjutab aga tõsiasi, et Väätsale ehitatud rekreatsiooniala ehitus venis märgade sügisilmade tõttu. Nimelt vajus kaldale ehitatud tuletõrje veevõtu koha toru pidevalt paigast ära mudase pinnase liikumise tõttu. Septembris teavitas Väätsa vallavalitsus Türi finantsjuhti, et plaanitud projektiraha tagasi saamisega 2018. aastal tuleb ilmselt raskusi, mida ikka juhtimise juures ette tuleb.

Küsimuse lahendamine on tõesti jäänud uue vallavalitsuse teha, sest valimiste ajal ei olnud enam mõeldav volikogu poolt eelarve muutmine või teiste otsuste tegemine. Lõppkokkuvõttes on Väätsa valla eelarvesse ajutist raha juurde vaja, sest plaanitud projektiraha laekumine toimub 2018. aasta alguses. Rõhutame, et raha laekub, kuid plaanitust hiljem!

Lahenduse leidmisega oleks pidanud tegelema ükskõik kelle poolt moodustatud vallavalitsus ja täna on sellega hästi hakkama saadud. Taaskord olukord, mis aeg ajalt eelarve juhtimisel ette tuleb.

Mis puudutab eelarves tulude ja kulude planeerimisse, siis ei ole planeeritud õhku nagu kahtlustatakse. Lisaeelarvesse võeti heauskselt kõik need tulud, mida raamatupidamine Väätsale ette andis.

Küll aga tuleb eelarve juures alati ette olukordi, kus mingil põhjusel laekub rohkem või vähem raha või läheb mõni kulurida suuremaks. Selle jaoks on reeglid näiteks kuluridade ümber tõstmiseks. Kui on näha, et valla tulude ja kulude tasakaal läheb mingil põhjusel paigast, siis peab vallavalitsus sekkuma.

Näiteks oli planeeritud Väätsa eelarvesse 10 000 euro suurune tulu laekumine vallale kuuluva korteri müügist. Kuna esimene pakkumine luhtus, tuleks korter uuesti enampakkumisele panna. Vahepeal on vajadused muutunud ja Türi vallavalitsus otsustas korterist sotsiaalkorteri teha. Täiesti mõistlik otsus. Eelarve jaoks tähendab see aga omakorda puudujääki, mis varasemate otsustega kuidagi seotud pole.

Viimasel Türi valla volikogul kõlas murenoot, et kas endise Türi valla elanikud peavad Väätsa kulusid kinni maksma. Nagu eelnevalt kirjutatud, ei pea. Küll aga võib ka nii ühinemisele vaadata. Sellisel juhul võiks hoopis arvestada, et Väätsa eakate kodu on ainuke Türi valla asutus kes eelarvesse puhaskasumiga 70 – 80 000 eurot aastas panustab.