Minu eesmärk on õiglane riik, kus eelkõige töö ja selle eest saadav tasu võimaldab igal ühel elada täisväärtuslikult. Head töökohad peavad olema kättesaadavad igal pool ja kõigile, ka erivajadustega inimestele või neile, kes lähiaegadel pensionile minemas või seda juba on. Puhkepäev, tööväline aeg ja riiklik püha on mõeldud perega koosolemiseks, mitte teiste pereelu arvelt rikastumiseks. Töötajate kaasamine tööandja juhtimisprotsessidesse, annab parema tulemuse mõlema osapoole jaoks. Peamiselt tehnoloogia kiire arengu tõttu tekib kõrge ja madala oskustasemega töökohti ja kaovad keskmise oskustasemega töökohad. On väga oluline, et töö kaotanud inimesed saaksid uue ametina kõrgema palgaga töö, mitte ei langeks madalamale pulgale.

Tasuvama töö valem on üldistatult lihtne – mida keerulisemad teadmised ja oskused, seda keerulisem töö, mis on reeglina paremini tasustatud. Ehk teisisõnu on suurema palga ja regionaalse arengu üks võtmetest hea haridus. Noorte kõrval on vaja õppimisvõimalusi täiskasvanutele, paljuski neile, kes täna õppimise vajadust ei tunneta või kellel on ligipääsupiirangud nagu aeg, transport, raha.

Ebavõrdsus Eestis on eelkõige regionaalne ja on mõjutatud suuresti tasuvamate või oskustele vastavate töökohtade puudusest väljaspool suurlinnu Tallinn ja Tartu. Riigi regionaalpoliitika peab olema jõuline, kõik piirkonnad on erinevad ja neile tuleb ka erinevalt läheneda - võimendades just kohapealset potentsiaali, tehes vajadusel riiklikke maksuerisusi ja luues võimalusi, et tasuvad töökohad tekiksid väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Olemasolevatel töökohtadel palgatõusuks peame toetama ettevõtete arenguhüpet suurema lisandväärtuse suunas. Eesti regionaalse ja ebaõiglase arengu teine põhjus on sotsiaalsete sidemete ja kompetentsi koondumine peamiselt suurlinnadesse. Neid arengueeldusi peab riik kõigiti ümber jagama.

Võitlus puhtma keskkonna eest on võimalus uuteks töökohtadeks, regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ja heaolu kasvatamiseks. Maapiirkonnas elavatest inimestest sõltub Eesti kliimaeesmärkide saavutamine - roheenergia tuulikud, päikesepargid, biogaas, CO2 sidumine metsades, rabades, muldades, toidu kasvatamine ja väiksem tarbimine. Riiklikku kliimapoliitikat tehes tuleb aluseks võtta maapiirkonnas elavad inimesed. Taastuvenergia peab välja vahetama põlevkivi arvestades Ida-Virumaa jaoks õiglast ja ausat üleminekut - praegu on võimalused, hiljem paratamatus. Kortermajade soojustamist peaksime kasutama võimalusena Eestis ebavõrdsust vähendada, luua uusi töökohti ja toetama Eestisse CO2 siduvate puithoonete ehitamist.