Haldusreformi eesmärk pakkuda tasemel avalikke teenuseid ja suurendada omavalitsuste juhtimise kvaliteeti ning tõsta võimet suunata piirkondlikku arengut, viib millegipärast alati piiride nihutamiseni. Tegelikult hõlmab see eesmärk palju keerukamaid väljakutseid, kuid alati keskendutakse lihtsamale, justkui parandaks see kuidagi maal elava inimese palgataset või aitaks ettevõtlust toetada.
Teenuste kvaliteet on küll oluline, kuid ees seisvate väljakutsete pingereas alles kolmandal või neljandal kohal, kusjuures kõiksugu ametnike olemasolu ei pruugi suurema rahvaarvu korral omada loodetud efekti, pigem võib juhtuda vastupidi.
Haldusreformi eesmärkidest minu jaoks tähtsaim on tõsta piirkondade konkurentsivõimet. Mida see tähendab? Konkurentsivõime tähendab ettevõtte puhul jätkusuutlikku ja kasumlikku tegevust, sh kulueelist ja kasumieelist teiste konkurentide ees. Siinjuures hoiatatakse, et liigne kokkuhoid ei pruugi olla hea, sest kehv teenindus või kvaliteet mõjub halvasti kliendi rahulolule!
Maapiirkonna või omavalitsuste kontekstis saab konkurentsivõimeks pidada elanike arvu, ettevõtete arvu ja võimekust, haridustaset, jätkusuutlike töökohtade arvu, piirkonna külastajate arvu, võimet kaasata investeeringuid väljapoolt jne. Eranditult on kõige selle eelduseks haritud ja võimekas inimene, kelleta ei ole edukat ettevõtjat ega võimekat omavalitsust, selle juhtimisest rääkimata.
Aastaid on kestnud haritud inimeste liikumine maapiirkonnast suurlinnadesse, selle protsessi peatamine või pidurdamine omaks suurimat efekti haldusreformis seatud konkurentsivõime tõstmise eesmärgile. Miks minnakse? Mitte elukeskkonna pärast, sest värskes õhus on turvalisem ja rahulikum elada kui linnakäras. Puudu on inimeste võimetele vastavatest töökohtadest, ettevõtjatel omakorda ei ole piisavalt oskustega töökäsi, et laieneda või üldse maal tegevust alustada.
Valitsusel ja Riigikogul on võimalused kiireteks ja odavateks ning mõjusamateks ja keerukamateks lahendusteks. Eestis on ligi 27 000 riigiametnikku, kellest suur osa on päästjad ja politseinikud, kuid kõigis ministeeriumites ja ametites kokku leidub vähemalt 3000 kaugtööna tehtavat töökohta. Lihtne viis hea plaga saamiseks maapiirkonnas.
Järvamaalastest ligi 1000 inimest töötab Harjumaal. Oletame, et enamus neist sõidab igapäevaselt Järvamaalt tööle ja tagasi, veedab keskmiselt kaks tundi transpordivahendis, kuus kokku 40 töötundi. Oletame tunnitasuks keskmiselt 4 eurot, aastas kõigipeale kokku on summa ligi kaks miljonit eurot. Kui kasvõi 1/4 inimestest saaks sõidule kuluva aja asemel tööd teha ning selle eest palka, suureneks järvamaalaste sissetulek aastas 480 000 euro võrra, millele lisanduks sõidule kuluv raha.
Pikemaajalised ja keerulisemad lahendused on EASi rõhuasetustes maapiirkondade ettevõtlusele ja maksureisustes alustavale ning tegutsevale ettevõttele väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid.
Meie jaoks uue probleemina, on alanud tööealise elanikkonna vähenemine, lähima viie aasta jooksul jääb töökäsi vähemaks 50 000, aastaks 2040 aga 165 000. Võime täna joonistada ükskõik milliseid omavalitsuspiire, kuid seda arvesse võtmata planeerime juba viie aasta pärast uut reformi, sest tänased väiksemate omavalitsuste mured saavad olema tulevikus kõigil suurematel, ükskõik kui suure valla või linna me ka ei moodustaks.
Teadaolevalt on selles olukorras kolm lahendust- majanduse ümberkorraldamine, vajamaks vähem tööjõudu, tootluse suurendamine või majandusimmigrandid. Siinkohal on mõistetamatu, miks meie ühiskond on hüsteerias 160 pagulase tuleku pärast, kui teoorias vajame peagi äraelamiseks 6000 uut töökätt aastas.
Antud kontekstis jätaksin välistööjõu kõrvale ning keskenduksin Eesti inimestele. Mõlema lahendusvariandi- majanduse ümberkorralduse ning targema tööjõu aluseks, on taaskord haritud inimene. Sellest tulenevalt vajame vastust küsimusele, kuidas muuta Eesti inimene targemaks ja nutikamaks.
Põhikool, mis asub kõigis omavalitsustes, ei pea olema pelgalt põhiharidust andev asutus, vaid võib vabalt olla valla või linna hariduselu eestvedaja. Õppimise kuiva loengu või koolituse formaadi saab asendada mitteformaalse õppimisega läbi konkursside, võistluste, kuhu juurde siduda ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid.
Maapiirkondades puudub tehnoloogiline eeskuju, infotehnoloogiaalane pädevus on kontsentreerimata ning teadmised kõnnivad inimestest mööda. IKT alased oskused on aga saamas iga töö elementaarseks komponendiks ja peaaegu iga suurema arenguhüppe aluseks. Tundub, et varasemalt on IKT regionaalarengu kontekstis tähendanud ainult kiirema interneti kaabli vedamist. See on osalt loomulik, sest muud teadmised asuvad teises ministeeriumis ja ühtlasi kurb, kinnitades jätkuvalt silotornistiili juhtimist.
Samas peaks riigihalduse minister juba täna maavanematega arutama millist tuge riik läbi oma struktuuride selliste arengute toetamiseks pakkuma peab. Näiteks ühe võimalusena saab koolides toimuval digipöördel olla toetav roll ettevõtja ja täiskasvanu arengus.
Loosungid loosungiteks, piirid piirideks. Järvamaa Omavalitsute Liit teeb mõnes mõttes oma haldusreformi mis lähtub inimesest, ideest parema töökoha ning kõrgema palga järgi, see tähendab keskendumist paremale haridusele ja ettevõtlusele. Seni kuni riigitasandil ei loobuta madala ja ühetaolise maksu dogmast, ei ole riigil vahendeid sisuliseks haldus- või õigemini riigireformiks ja peame teenuste ning piiride juttu edasi kuulama.
/Ilmus Järva Teatajas 13.08.2015/