KÕNE: Koalitsioonileping tõestab, et õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi

“Eesti vajab vasakpoolset poliitikat järjest rohkem. Kaks aastat kriise on meile õpetanud, et seal, kus riik pole olnud tugev, on kannatanud Eesti inimesed. Sõlmitud koalitsioonileping näitab, et õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi – Eesti peab olema tugev,” ütlesin suvepäevade eel Võrtsjärve ääres peetud kõnes volikogule.

Alljärgnevalt avaldan oma erakonna volikogul 30.07.2022 peetud kõne täismahus:

 

Austatud sotsiaaldemokraadid, lugupeetud volikogu.

Eesti vajab vasakpoolset poliitikat järjest rohkem. Kaks aastat kriise on meile õpetanud, et seal, kus riik pole olnud tugev, on kannatanud Eesti inimesed. Hinnatõusud on söönud perede sääste, koroonasulgemised pidurdanud majanduse arengut ning oma kodu on järjest vähematele kättesaadav. Kõige selle kõrval elame julgeoleku olukorras, mis nõuab ühiskonnalt suuremat panust nii sõjalisse kui laiapindsesse riigikaitsesse.

Tervise-, kliima-, energia- ja julgeolekukriisid võivad olla meie eksistentsile nii ulatusliku mõjuga, et neid ei saa nurgas istudes pealt vaadata ning loota, et nähtamatu käsi kannab nad meist kuidagi mööda. Vastupidi, ilma riigi tugeva sekkumiseta rulluvad nad meist kõigist üle nii, et lõpuks on kiires ebavõrdsuse kasvus kaotajaid rohkem kui võitjaid. Õhuke riik mitte pelgalt ei väldi vastutust, vaid jätab järjest enam sotsiaalseid probleeme ja ühiskonna peamisi valupunkte inimeste, perede ja ettevõtjate kanda. Seetõttu näeme järjest rohkem, kuidas ka progressiivsed ettevõtjad räägivad, et ebavõrdsus või palgavaesus on arenenud maailma suurimaid murelapsi.

Viimased kriisid näitavad, et Eesti inimesed ootavad järjest rohkem vasakpoolset poliitikat. Nad ootavad tugevat Eestit, mis tagaks neile kindluse toimetulekuks, mis tagaks meie julgeoleku ning majanduse arengu suurlinnade kõrval ka maapiirkondades.

Sotsiaaldemokraatide igaühe kindlustunnet parandavate ja väärikust silmaspidavate poliitikaalgatuste kõrval näeme, et ka parempoolsed erakonnad on valmis avalikke vahendeid julgelt kulutama. Kas selle tulemusena väheneb ühiskonnas ka ebaõiglus ja ebavõrdsus? Pigem näeme, et parempoolne rahajagamine ei lähtu sotsiaalse õigluse eesmärkidest ning pahatihti on tegu sootuks erihuvi ja semukapitalismi toetamisega, nagu oli seda karmi kriisi keskel Tallinna kesklinna luksusprojektile Porto Francole miljonite andmine.

Ütlesin veebruaris peetud üldkogul, et järgnevatel aastatel kirjutatakse ümber Eesti suur lugu. Edukultuse narratiiv lakkab tasapisi toimimast ning asemele on vaja uut, koostööle, väärikusele ja kindlustundele toetuvat pikaajalist tulevikunägemust. Seni on alternatiivi pakkunud parempopulistid või paremerakondade katsed laenata vasakpoolseid lahendusi, mida aga usutavalt sisustada ei suudeta.

Erakonnana, kes on Eesti riigi loonud, seda eksiilis hoidnud ja uuesti üles ehitanud, kanname järjepidevat vastutust meie tuleviku ees. Täna kanname me valitsusvastutust. Seda ei kanna mitte ainult viis ministrit, vaid kogu Riigikogu fraktsioon, kontor ja tegelikult me kõik siin saalis.

Sõlmitud koalitsioonileping näitab, et õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi. Tulevik on tugeva Eesti päralt ja sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest. Tugev Eesti ei saabu aga iseenesest, see saab võimalikuks vaid sotsiaaldemokraatide eestvedamisel.

Sõlmitud kokkulepe riigi juhtimiseks on mitmeti märgiline, sest sisaldab pikka aega meie püüdluseks olnud eesmärke. Kindlustamaks väärika toimetuleku, vabastame 654 eurose sissetuleku tulumaksust. Juhin tähelepanu, et ainult sotsiaaldemokraatide osalusel moodustatud valitsused on Eestis langetanud keskmise ja madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust ning praegune on suuruselt teine muudatus.

Järgmise aasta algul tuleb riik eakatele ning nende lähedastele appi nii, et hooldekodu koht pensioni eest on võimalik saada kõigil, kes seda vajavad. Energiatoetused saavad sellel talvel olema universaalselt kõigile elektri, gaasi ja kaugkütte puhul ning seda ilma avaldust täitmata. Hinnalagi, mille riik kehtestab, on täpselt see, mille vajadusest sotsiaaldemokraadid aasta tagasi juba rääkisid. Kiirendame taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamist selliselt, et aastal 2030 toodame me odavat rohelist elektrit sama palju, kui kogu riigis ise tarbime.

Suureneb kõrghariduse rahastamine rektorite poolt soovitud mahus. Investeerime julgeolekusse, sealhulgas suurendame Kaitseliidu rahastust.

Märgiline on ka varasemast suurem fookus regioonidele, et inimväärne elu ja tasuvad töökohad oleksid võimalikuid ka väljaspool tõmbekeskuseid.  Käivitame üürielamute ehitamiseks riikliku programmi, et kindlustada elutingimused noortele peredele ja spetsialistidele ning tagame, et ettevõtluse arenguks ja tasuvate töökohtade loomiseks mõeldud euroraha  suurlinnade kõrval ka maapiirkondadesse jõuaks.

Kuigi koalitsioonileping ei kata kõiki teemasid, annab valitsemine võimaluse iga päev elu paremaks muuta. Meie ministrid ei keskendu vaid oma valitsemisalas toimuvale, vaid ehitavad koostööle, väärikusele ja kindlustundele rajatud tugevat Eestit.

Põhjamaadele nii omane ametühinguliidri kogemuse kaasamine valitsusse tekitas Eestis tormi veeklaasis. Rambivalguses olnud tööminister on Peep Peterson juba pälvinud tööstusjuhtide ja akadeemikute tunnustuse.

Kultuuriminister Piret Hartman on näidanud end jõulise tõestanud kultuuri- ja spordivaldkonna palgatõusu eest seisjana.

Keskkonnaminister Madis Kallas on talle omases koostöövaimsuses asunud lahendama ühiskonda lõhestanud metsatüli.

Majandusminister Riina Sikkuti südikas sõnavõtt CNNis juba tõstis ta peaministri kõrvale Eesti kõneisikuks rahvusvahelises meedias.

Meie tööd Eesti inimeste toimetuleku kindlustamisel ja Tugeva Eesti eest seismisel on juba märgatud – selles annab tunnustust erakonna kasvav reiting.

Eestile oluliste muutuste elluviimiseks ei saa meie eesmärgiks Riigikogu valimistel ei saa olla vähem, kui teie kõigi poolt siin volikogus ühiselt eesmärgiks seatud 15 kohta. Selle eesmärgi täitmine sõltub igaühest meist.


12 punkti valitsusleppes, millega seisame inimeste toimetuleku ja väärikuse eest

Sündinud on kokkulepe uue valitsuse moodustamiseks sotsiaaldemokraatide osalusel. Neli nädalat läbirääkimisi ja kompromisside otsimist. Teadsime, et maailmavaateliselt nii erinevate partneritega ei tule kokkulepped lihtsalt, kuid raske aeg kohustab meid valitsuses sotsiaalse õigluse eest seisma. Oma veendumusi kaitstes leppisime kokku sotsiaaldemokraatidele olulised ja märgilised asjad, mis tagavad Eesti inimeste toimetuleku, väärikuse ja kindlustunde.

KINDLUSTUNDE KAKSTEIST:

  1. Tulumaksuvaba miinimumi tõus alampalga ehk 654 euroni, mis annab keskmise ja madalama sissetulekuga inimestele aastas 372 eurot raha rohkem kätte hinnatõusudega toimetulekuks.

  1. Lapsetoetus tõuseb kolmandiku võrra ehk 80 euroni. Lapsetoetus on ka varem tõusnud just neil aastatel, mil sotsid on valitsuses.

  1. Üksikvanema toetus tõuseb neljakordseks ehk 80 euroni. See on suur ja oluline samm edasi, sest üksikvanema toetus püsis muutumatuna 19 eurot juba viimased kaks aastakümmet.

 

  1. Hooldekodukoht pensioni eest. Hinnavahe jääb riigi ja omavalitsuste kanda. See annab võimaluse naasta tööturule kõigil neil, kes on täna seotud igapäevaselt oma lähedase kodus hooldamisega.

 

  1. Sotsiaalne elekter ehk hinnalagi kaitseks ootamatute börsihinna kõikumiste vastu – tagame kodutarbijatele elektri universaalteenuse hinnaga (ca 13-15 senti/kWh) + otsetoetus 5 senti/kWh. Toetused rakenduvad automaatselt ja ei nõua arvetega omavalitsusse pöördumist nagu möödunud talvel.

 

  1. Hinnalagi keskküttele ja gaasile, mis tagab, et kodutarbija soojaarved saavad kallineda enim kaks korda, võrreldes kriisieelse aja ehk ülemöödunud talve arvetega.

 

  1. Ülikoolidele vajalik rahastus, et tagada tasuta kõrgharidus ja õppejõudude palgatõus. Erakorraline rahasüst kõrgharidusse on juba sellel aastal 10 miljonit eurot ning edaspidi suureneb kõrghariduse riiklik rahastus 15% aastas. See tagab Eesti majandusarengu ja tasuvamad töökohad.

 

  1. Vähendame Eesti metsade raiumist. Pöörame tagasi eelmise keskkonnaministri poolt metsaärimeeste soosimises suurendatud raiemahud ja lähtume keskkonnaorganisatsioonide soovitustest. Lisaks peatab RMK kogukondadele olulistes metsades raietööd.

 

  1. Tasuvad töökohad kodukanti – edaspidi jaotame euroraha regioonide põhiselt, et kohalikud ettevõtjad ei peaks maakonda uusi töökohti loovate ja palku tõstvate projektide rahastamisel ebavõrdselt konkureerima suurte keskustega.

 

  1. Eluasemete ehitamine väljaspool suurlinnu. Loome programmi, mis toetab ettevõtjaid üürielamute või müügiks mõeldud korterite ehitamise maapiirkondades.

 

  1. Suurendame Kaitseliidu rolli ja rahastust – igaühel on panus riigikaitses ja Kaitseliidul on siin keskne roll. Suurendame eelarvet personali värbamiseks ja väljaõppe suurendamiseks.

 

  1. Soodsa ja rohelise taastuvelektri tootmine kogu Eestis tarbitavas mahus aastaks 2030. Sarnased ambitsioonid teiste Põhjamaadega. Teeme vajalikud investeeringud, et kaitsta nii meie kodutarbijaid, majandust, aga täita ka  kliimaeesmärgid.

Eelseisva 8 kuuga valitsuses ei lahenda me ära kõik Eesti jaoks olulisi probleeme, kuid esimesed sammud saavad astutud. Eelseisvad Riigikogu valimised on referendum, kuidas muuta Eesti maksusüsteem õiglasemaks, et jõukad saavad anda suurema panuse ning väikese ja keskmise sissetulekuga pered tulevad toime. Vaid nii on ka pikaajaliselt võimalik rahastada Eesti sotsiaalkaitset, tervishoidu ja haridust, muutes Eesti tugevaks.


Koalitsioonikõnelused: tulumaksuvaba miinimum tõuseb järgmisel aastal 654 euroni kuus!

Saavutasime koalitsioonikõnelustel põhimõttelise kokkuleppe sotside jaoks keskses küsimuses, milleks on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Sellega suurendame keskmise ja madalama palgaga inimeste sissetulekut - juba järgmisel aastal ei pea maksma tulumaksu seniselt miinimumpalgalt, vaid maksuvaba on 654 eurot kuus. See tähendab, et keskmise ja madala palgaga inimeste aastane sissetulek kasvab kuni 372 euro võrra.

See on töötava inimese väärikuse küsimus, mille eest sotsid seisavad. Hinnakalliduses aitab püsivalt kõrgem palk, mitte kampaania korras jagatavad ühekordsed toetused.
Elukalliduse tõusu tingimustes on see enamikule Eesti peredest oluline tugi ning üks tõhusamaid meetmeid, et kaitsta inimeste toimetulekut. Erinevalt näiteks kütuseaktsiiside kärpimisest, aitab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine palju rohkem ja suuremat hulka inimesi, sest neile jääb rohkem reaalset raha kätte. Kui Eesti Panga prognoosi järgi tõusevad palgad üle 10 protsendi, siis aitab palgakasvu ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise koosmõju oluliselt leevendada ka hinnakallidust.
Meie eesmärk oli ja on ka edaspidi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 800 euroni kuus. Koalitsioonis tuleb kompromisse teha ning nagu õpetaja Laur ütles Tootsile - kui kõike ei jõua, tee pool, aga tee hästi! Loodavas valitsuses täidame esialgu poole eesmärgist. Teine pool on meie tublide valijate toel plaanis ellu viia loodetavasti juba pärast järgmisi riigikogu valimisi.

Loodav koalitsioon regionaalpoliitikasse oodatud muutusi ei too

Kuigi peaaegu mitte midagi uut loodav võimuliit regionaalpoliitikas teha ei kavatse, siis üks lause märkis küll suured muutused Ansipi aegse pealiiniga. Nimelt teatas Kaja Kallas, et maapiirkondades on turutõrked ning sellepärast tuleb sealseid ettevõtteid toetada, kommenteeris erakonna aseesimees Lauri Läänemets täna toimunud koalitsioonikõnelusi regionaalpoliitika teemal.
Kui sotsid valitsuses olles turutõrkest rääkisid ja käivitasid toetusmeetmed üürielamute ehitamiseks maapiirkondadesse, siis ei tahtnud see paljudele pähe mahtuda. Nüüd juba tunnistatakse ja see on suur edasiminek.
Kõige suurem turutõrge on aga kodu soetamisel või ehitamisel, seal on riigi tugevat sekkumist jätkuvalt vaja, et laenu saada.
Nagu aru sain, siis Euroopa raha 8,3 miljoni plaan veel lõpuni paigas pole. Jääb vaid loota, et siin tulevad suured muutused, sest mul oli võimalik tulevasele peaministrile põhiseaduskomisjonis üsna pika aja jooksul anda ülevaade EL rahade ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemise seosetest.
Nimelt kui on üle-Eestilised taotlusvoorud, siis esiteks ei arvesta need kohapealsete vajadustega. Teiseks aga saavad rohkem raha need kellel rohkem ressursse ja tihti asuvad need ettevõtted pigem Harjumaal, suurendades maapiirkondade pealinna ümbruse lõhet veelgi.
Õiglane lähenemist saab teha ka eurorahade omaosaluse erinevast nõudest. Senine 15% asendub nüüd 40%, kuid riigi siseselt võib seda muuta. Näiteks nii, et Võrumaal on edaspidi ka omaosalus 15% aga Harjumaal 60%.

Sotsiaaldemokraadid protesteerivad opositsiooni vaigistamise vastu ja ootavad riigikogu juhatuse sekkumist

Sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets saatis kirja riigikogu juhatusele, et avaldada protesti opositsioonisaadikute tasalülitamise vastu – põhiseaduskomisjoni istungi virtuaalne pidamine võtab riigikogu liikmetelt nende seaduslikud õigused.

Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets teatas neljapäeva pärastlõunal komisjoni liikmetele, et kutsub reedel kella 12-ks kokku komisjoni erakorralise istungi, mis toimub virtuaalselt.

„Poolamets ei teinud saladust sellest, et e-istungi eesmärgiks on opositsiooni vaigistamine – mikrofonid suletakse kõigil, kes ei pea kinni ebamõistlikest ajapiirangutest, mille tõttu ei ole võimalik muudatusettepanekuid tutvustada ega neid arutada. Tegu on ääretult nurjatu plaaniga, mis läheb vastuollu ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, mida Poolametsa eestvedamisel juba on mitu päeva rängalt rikutud,“ selgitas Läänemets. Tema sõnul ootavad sotsiaaldemokraadid, et riigikogu juhatus annaks komisjoni esimehe tegevusele esimesel võimalusel hinnangu.

„Milline on riigikogu komisjonide elektrooniliste istungite korraldamise õiguslik alus,“ pärib Läänemets. Samuti palub ta juhatusel selgitada, milline õiguslik alus annab komisjoni esimehele ainuisikulise loa viia läbi üksnes virtuualne komisjoni istung ja keelata ära  komisjoni füüsiline kogunemine Toompea lossis.


Esimesena peaks aitama inimest, siis ülejäänuid, aga...

Tööta ja toetuseta on üle 50 000 inimese, kellele riigi lisaeelarve ei paku ühtegi lahendust, sest eelarve keskmes on ettevõtted, mitte inimene. Seades eesmärgi vaesust vältida, näeksime hoopis teistsugust valitsuse ettepanekut laenuraha kasutamiseks. Kui välja arvata tervisekriisiga tegelemine, on ülejäänu teater, kus meid kõiki püütakse haneks tõmmata.
Kriisi lahendamiseks esitatud riigi lisaeelarve on teile väga hea juhul, kui olete suure ettevõtte omanik, meelelahutusäri suurkuju, toetanud vähemalt 100 000 euroga mõnda valitsuserakonda, tööandja, kelle tulud on säilinud, või riigiettevõtte, näiteks Eesti Energia juht.
Seda kõike muidugi klausliga, kui teil oli mõne ministri telefoninumber, et oma ärile sobiv toetus õigel ajal kirja panna.
Lisaeelarve keskmesse on seatud ettevõtted, mitte inimesed. Raskel ajal ettevõtluse toetamises pole midagi halba, seda peab kindlasti tegema. Aga kui mõelda riigile ja valitsuse ülesannetele, siis see peaks olema eelkõige inimeste eest hoolitsemine.
Riik on olemuselt ühiskondlik kokkulepe korraldada teatud asju koos, kanda halbadel aegadel raskust solidaarselt. Loome mehhanismid, et keegi ei jääks elu hammasrataste vahele, aitame üksteist.
Kui vaadata maailmas ringi, siis paljud lääneriigid võimestavad eelkõige inimest. Näiteks Taani ja Rootsi suurendasid niigi suuri töötutoetusi, et töö kaotanud inimene suudaks oma eluga toime tulla. Eestist vaadates väga parempoolse mõtte järgi juhitud USA ja Inglismaa maksavad otse inimesele peo peale raha vastavalt sissetulekutele. Nende näidete keskmes on inimene.
Eesti valitsuse välja pakutud meetmete puhul sõltub inimene tööandja suvast. Seda isegi muidu kiitmist väärt töötukassa töötasu 70protsendise hüvitamise puhul, kus määrav ei ole inimese abistamine, vaid tööandja kalkulatsioon, kuidas on ettevõttele kasulik.
Riigikogus minu küsimusele vastates ütles rahandusminister Martin Helme, et töövõtuleping, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, on võimalik töölepinguks ümber teha ja töötasuhüvitist saada. Halloo! Milline tööandja tahab ajutise lepingu vormistada püsilepinguks kriisi olukorras, kui ta seda headel aegadel ei teinud? Isegi vene ruletis on tabamuse saamine sada korda tõenäolisem.
Treenerid, kultuuriinimesed, taksojuhid, iluteeninduses töötajad - ühtekokku 26 000 inimest - on jäetud kogu täiega lageda taeva alla. Kõik nad tegid tööd mitte töölepingu alusel, vaid töövõtu- või käsunduslepinguga. Eesti 22 000 füüsilisest isikust ettevõtjat on täiesti ära unustatud. Sotsiaalmaksuvabastus on väärt meede, kuid see väldib vaid maksuvõla tekkimist, kuid sissetuleku numbriks jääb endiselt null.
Mis on nende inimeste võimalus - töötutoetus. Minge palun võtke arvele ja saate 189 eurot kuus. Selline on palju kiidetud lisaeelarve pakkumine tegelikult rohkem kui 50 000 inimesele.
Kriisiga seotud on sellest lisaeelarvest vaid tühine osa - raha, mis läheb otse viirusega seotud kulude katteks. Samal ajal leidis valitsus 125 miljonit eurot kõige suurema tengelpungaga riigiettevõttele - Eesti Energiale, et ehitada uus põlevkiviõli tootmise tehas. Tehas maksab 286 miljonit eurot, selle eest saab 60 uut töökohta ja tulevikus paari uue kaevanduse jagu Ida-Virumaad üles sonkida.

Suur osa lisaeelarvest on pettusi täis teatrietendus. Rahandusminister Helme teatas, et uurib, kuidas lahkuda Euroopa CO2 kaubandussüsteemist, et eestlastele elektrihind madalamaks saada. Kogu valitsusaparaat aga teab, et süsteemist lahkuda polegi võimalik. Pealegi on see Eestile kasulik: me müüme kvooti, ehitame selle eest igal aastal uusi lasteaedu, saime uued rongid, renoveerime korterelamuid.
Sotsiaaldemokraatidele on tähtis eelkõige inimene, põhimõte, millest lähtuvalt tegime ka oma ettepanekud lisaeelarvesse.
Toetusmeetmed tuleb luua põhimõtte järgi, et ühiskond toetab neid, kes kaotasid oma töökoha, et riik saaks jagu viirusest. Otsetoetused riigieelarvest muusikutele, treeneritele, taksojuhtidele, iluteenindajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.
Lisaks ei ole võimalik mööda vaadata töötutoetusest, mis on allpool igasuguseid vaesuspiiri näitajaid. Mitte ükski perekond ei tule sellega toime ilma, et pank ei võtaks neilt ära autot, kodu ja pereõnne. Vähemalt majanduslanguse lõpuni peaksime lähtuma põhimõttest, et töötutoetus ei tohi olla väiksem kui keskmine rahvapension.
Elektriarvete vähendamiseks on olemas lahendus, mis ei vähenda ka riigieelarvet. Esitasin sotside poolt rohkem kui kuu tagasi riigikogule otsuse-eelnõu, mille järgi Eesti Energia kui riigiettevõte loobuks Tootsi tuulepargile vana skeemi järgi taastuvenergia tasude küsimisest.
Aastani 2016 kehtinud toetusskeem on väga kulukas, praegu on selle asemel kasutusel juba vähempakkumine. See hoiaks 12 aasta jooksul maksumaksja raha kokku ligi 300 miljonit eurot. Rahandusministri aktsiiside langetamise ettepanekud lisaeelarves lausa kahvatuvad selle kõrval, kuid endiselt käib komejant edasi.
Praegune kriis ja majanduslangus on erandlik. See on loodud valitsuse administratiivse otsusega rahva tervise kaitseks, kuid selle hinnaks on paljude inimeste sissetulekute kaotus. Ühiskonnana peame niisugustel rasketel hetkedel olema solidaarsed ja aitama neid, kes kannatavad, et teised saaksid elada.


Läänemets: Eesti Posti hüppeline hinnatõus on väga halb mõte

Tundub, et IT- ja väliskaubandusministrile Kaimar Karule unustati öelda, et Eesti seisab majanduslanguse lävel ja riik pigem püüab inimeste, eriti töö kaotanute, koormat leevendada, leiab sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.

«Kinnised poed ja kodune isolatsioon on jätnud kuulekatele inimestele vähe valikuid, üks neist on e-kaubandus. Miks seda just praegu kallimaks muuta? Vaadates tervikpilti, siis ühe käega antakse mõned sendid aktsiiside langetamisest juurde, teise käega kraabitakse postiteenusega tagasi. Ehk siis raha kingitakse sinna kus autosid rohkem - suurlinna ja raha võetakse vaesemate ja eelkõige maapiirkonna inimeste käest. Põhjenduseks toodud kütuse ja tööjõu kulud hetkel langevad, nende argumentidega täna lehvitada pole mõtet,» kirjutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Läänemets sotsiaalmeedias.

«Peaksime postiteenust praegu vaatama riigi abipaketi osana. Mõistlik oleks lisaeelarvega suurendada Eesti Posti riigipoolset toetust ja langetada ajalehtede- ajakirjade kojukande tasusid poole võrra. Selliselt toetaksime Eesti meediat, kelle sissetulekud kukkusid reklaamirahade kadumisega. Eriti aga maakonna lehti, mis enamuses on väikesed ja saanud kõige suurema hoobi. Ehk siin oleks kindlalt ka oluline regionaalne mõju. Toetus Eesti Postile kaotaks ka surve postiteenuse hindade tõstmiseks inimeste jaoks kõige raskemal ajal.

Kui majandus hakkab taastuma, võib teenuste hindade korrigeerimise juurde tagasi naasta, seni aga peaksime postiteenuses nägema võimalust toetada demokraatia üht sammast - meediat ja hädas olevaid inimesi, keda lisandub igal päeval tuhandeid,» arvas Läänemets.


Lauri Läänemets: Eestis on kuni 20 tuhat haavatavat tööinimest, keda tänased kriisiabimeetmed ei aita

Riigikogu liige Lauri Läänemetsa arvates peab riik tagama kriisiabi meetmed ka neile tööinimestele, kelle sissetulek on tulnud käsundus- ja töövõtulepingu alusel ja kellel praegu väljapakutud abimeetmetega puudub õigus hüvitise saamiseks.

„Eestis on hinnanguliselt ligi 20 tuhat inimest, kelle põhisissetulek on tulnud käsundus- või töövõtulepingute alusel. Praegused valitsuse väljatöötatud kriisiabi meetmed jätavad need tööinimesed hätta,“ sõnas Läänemets.

"Umbes 10 tuhat inimest, kelle põhisissetulek on tulnud võlaõiguslike lepingute alusel, on maksnud oma sissetulekult töötuskindlustusmakseid ja neil on õigustatud ootus, et neid koheldakse võrdselt teiste töötuskindlustusmaksete maksnutega. Need ei ole mingid skeemitajad - need on sporditreenerid, juuksurid, kujundajad, muusikud. Ehk inimesed, kes on oma töö paindliku iseloomu tõttu kasutanud seaduses ettenähtud töövormi ja maksnud kõik vajalikud maksud. Riik ei tohiks neid nüüd ära unustada, sest ka nemad pole süüdi selles, et nad oma teenuseid enam osutada ei saa" selgitas Läänemets.

Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme. Eriolukorra kehtestamisega on riik enamikelt neilt inimestelt võtnud võimaluse tööd teha.

Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme.
"Teiseks peaks mõtlema ka neile inimestele, kes üldse töötuskindlustusmakseid maksnud pole aga kellel on samuti eriolukorrast tingituna sissetulekud kadunud. Siin võiks olla lahenduseks miinimumpalga kehtestamine, mis lühiajaliselt on odavam meede kui perekondade päästmine hilisematest raskustest" pakkus Läänemets.


Lauri Läänemets: riigikogu ei tohi jääda kriisis kõrvaltvaatajaks

Riigikogu ei saa kriisi puhkedes peitu pugeda, nagu see praegu on juhtunud. Eesti parlament peab pakkuma valitsusele tuge kriisi lahendamisel ja samal ajal teostama parlamentaarset kontrolli eriolukorras suured volitused saanud valitsuse üle, kirjutab Lauri Läänemets.

Läbi aegade on keerukatel hetkedel tõmmatud juhtimisahelad trimmi, koondatud võim väheste kätte ning üritatud sugukond, kogukond või ühiskond kriisist välja juhtida. Koroonaviiruse puhangu tõttu on seda teinud enamik maailma riikidest.

Meie põhiseaduse § 87 alusel saab valitsus kuulutada loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. Just nii on toimetanud Jüri Ratase valitsus.

Oleme oma nahal tundnud eriolukorra meetmeid: koolide sulgemist, äärmiselt piiratud liiklust saarte ja mandri vahel ning taaskehtestatud piirikontrolli. Rangelt soovituslikud on kodus püsimise ja õues liikumise piirangud, mis samuti meie eluolu tugevalt mõjutavad.

Oleme juba näinud ettevõtete pankrotte, töökohtade kadumist, poodide ja tänavate tühjenemist ning noorte kampades liikumist.Kahjuks on põhjust eeldada, et tõusuteel on lähisuhtevägivalla juhtumid, alkoholiga liialdamine, vandalismi ja kuritegevuse suurenemine.

Tavaolukorras kehtestatakse piirangud riigikogus vastu võetud seadustega, mis peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Pisut liialdatuna öeldes annab praegu seadusi üks mees – eriolukorra juht. Puudub tavapärane mõjude hindamine, kooskõlastamine ja mitmejärguline kontroll, millesse oleks muidu haaratud huvirühmad, ministeeriumid, president ja opositsioon.

Üks eriolukorra mõte on, et need, kes on määratud probleeme lahendama, peavad seda tegema võimalikult operatiivselt. Aga kui piiratakse inimeste põhiõiguseid, siis kerkib alati üles küsimus piirangute põhjendatusest ja vajalikkusest.

"Takistatud on ettevõtlus ja tervete inimeste normaalne riigisisene liikumine, kuid siiski saavad inimesed tulla Lätist Eestisse tööle."

Kas saarte ja mandri vahel piirangu kehtestamine on ikka mõõdukohane? Teisi maakondi me ju üksteistest ei isoleeri, nagu Saaremaad ja Hiiumaad ülejäänud 13 maakonnast. Takistatud on ettevõtlus ja tervete inimeste normaalne riigisisene liikumine, kuid siiski saavad inimesed tulla Lätist Eestisse tööle.

Valitsus võitleb rohkem piiriülese töölkäimise kui siseriikliku töötamise eest. Arusaadavalt pole siin küsimus lätlastes ega valitsuse õiguses liikumist reguleerida, vaid otsuste mõistlikkuses.

Kui puudub kontroll, siis kaob ka põhjendamise kohustus. Tunnistagem, et riigikogu ei oma praegu ülevaadet valitsuse tegevusest. Vastavalt ohuolukorra seadusele on kogu riik - kõik valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused – allutatud eriolukorra juhile, peaministrile.

Seadused ei pane valitsusele kohustust põhjendada riigikogule eriolukorras ette võetud samme, avalikkusest rääkimata. Eriti oluline oleks info andmine alternatiividest ja nende otsuste kaitsmine, mis puudutavad inimeste põhiõiguste piiramist. Praegu ei valda ei koalitsiooni- ega opositsioonisaadikud tegelikku ülevaadet selle kohta, miks midagi tehakse, mistõttu on raske hinnata otsuste proportsionaalsust.

Parlamendi sisuline panustamine kriisi lahendamisse on senini jäänud tagasihoidlikuks. Pärast eriolukorra väljakuulutamist oli riigikogu juhtimine korraks täielikus šokis – jäid ära nii istungid kui ka eelnõude menetlemised, komisjonid vaikisid, justnagu oleks riigikogu oma rolli täielikult minetanud. Opositsiooni taganttõukamisel on nüüdseks komisjonid küll koos käinud, osalt kaugtöö korras. Samas kõlavad ohtlikud õigustused, et ministrid peavad saama rahus tööd teha.

Tõsi, valitsusel võib olla keeruline oma tegevusest aru anda, kui riigikogu liikmeid tuleb parlamendihoonest tikutulega taga otsida. Kuna riigikogu juhatus eelnõusid enam täiskogu päevakorda ei pane, siis on saadikud valdavalt kodukontoris. Kord või paar nädalas toimuvad komisjonide e-koosolekud ja peetakse infotundi.

Viimane aeg on küsida, milline on parlamendi roll kogu riiki puudutavas eriolukorras? Kuna seadused seda ei kirjelda, siis on eeldatud, et riigikogu jätkab oma senist tegevust. Kindlasti ei sobi riigikogul peitu pugeda, kui eesliinil riskivad oma tervisega arstid, lasteaiaõpetajad, poemüüjad, politseinikud ja kaitseliitlased.

Leian, et parlamendis peab algama intensiivne arutelu eriolukorra lahenduste üle. Kui riik on karmis kriisis, peavad selle lahendamises osalema kõik riigikogus esindatud erakonnad. Kõige rohkem spekulatsioone, kahtlusi ja mõistmatust tekib siis, kui puudub informatsioon ja omavaheline dialoog.

Minu tungiv soovitus riigikogu juhatusele on taastada riigikogu töö ja toetada valitsust kriisi lahendamisel. Selleks tuleks:

Leida lahendused e-parlamendi pidamiseks, sest halvimal juhul kestab eriolukord pool aastat või kauemgi. On täiesti mõeldamatu, et riigikogu töö on halvatud ajal, mil karantiinis istuvad saadikud on valmis oma kohustusi täitma.

Panna paika eriolukorras riigikogu komisjonide roll ja kohustused, mis eeldab komisjoni valdkonna arengutega täielikult kursis olemist. See tagab nii parema reageerimise kui ka selle, et kõigi saadikute teadmisi ja võimekust saab rakendada lahenduste otsimisel.

Määratleda rutiinid ja meetodid läbi mille teostada eriolukorras valitsuse tegevuse üle parlamentaarset kontrolli. Riigikogu ei tohi mingil juhul jääda kõrvaltvaatajaks ja minetada oma rolli.

Hoida aktiivsena suhteid teiste riikide ja nende parlamentidega ning Euroopa Liidu vastavate organitega, mis tagab operatiivse infovahetamise ja vajadusel ka abi andmise või abi küsimise.

Eesti ja Euroopa, kardetavasti kogu maailm, vajub sügavasse tervishoiu- ja majanduskriisi, mille lõppu ei oska keegi näha. Eesti vajab oma parlamenti praegu rohkem kui kunagi varem oma taastatud iseseisvuse jooksul.


Kes maksab palga ja toetab ettevõtjat?

Eesti valitsus ja omavalitsused on suutnud teha head tööd koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. See nähtub ka peaminister Jüri Ratase igapäevasest viirusega seotud Eesti ja välismaa aruandest riigikogule. Samas on ettevaatusabinõud paljud töötajad ja tööandjad raskesse olukorda pannud. Riik peab siin sekkuma.
Järvamaa omavalitsused on samuti teinud ettevalmistusi viirusele reageerimiseks. Valdade ja linnade töötajad, kes otseselt ei tegele sotsiaal- ja haridusküsimustega, ei viibi kodus niisama.
Omavalitsused on võimalikud stsenaariumid läbi mõelnud ja viinud asutused reageerimisvalmidusse. Kodus olevad omavalitsuste palgalised töötajad on oluline reserv juhuks, kui peaks tekkima vajadus näiteks haigestunud sotsiaaltöötaja või eakatekodu hooldustöötaja asendamiseks.
Ma tänan ja tunnustan kõiki Järvamaa linna- ja vallavalitsusi, arste, sotsiaaltöötajaid ja neid, kes on reservis valmis reageerima, pühendumuse ja inimestele kindlustunde andmise eest!
Tuletan meelde omavalitsuste üleskutset anda teada üksi olevatest või toetust vajavatest eakatest inimestest, kellel võib olla infopuudus või kellel puudub abiline poest vajamineva toomiseks. Selles viiruse kriisis on eakad ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed kõige ohustatumad.
Kes maksab aga palga, kui inimene peab kodus olema?
Kui teid on määratud koju, sest olete nakatunud või viibinud nakatunud inimesega samas ruumis, saate perearstilt haiguslehe ja kulud hüvitab haigekassa. Samas on palju inimesi, kes peavad kas lapsega, välisreisilt tulnuna või mingil muul eriolukorra põhjusel kodus olema ja kaotavad poole kuu või isegi terve kuu palgas. Neid lahendusi töötatakse praegu välja.
Täpset tulemust on veel vara öelda, kuid sotsiaaldemokraadid on teinud seadusemuudatuse ettepaneku hüvitada kodus viibimine alates esimesest tööpäevast nii, et see kataks kõik võimalikud viirusega seotud põhjused.
Olen ettevalmistajatega suheldes toetanud versiooni, kus riik aitab hüvitada koju saadetud inimese palga 50-70 protsendi ulatuses. Ükski tööinimene ei tohi selles kriisis pihta saada. Olukorras, kus valitsus, põhjendatult, on peatanud töö ja põhjustanud ettevõtetele majandusraskusi, kannab riik kohustust aidata. Siin on eelduseks aga oma õiguste teadmine, mida siinkohal tööinimestele meelde tuletan.
Kaugtöö tegemine on võimalik ainult mõlema poole nõusolekul. Töölepinguseaduse § 37 ütleb, et tööandja ei saa ühepoolselt töötajat puhkusele saata ega jätta töötasu maksmata. Sama kehtib töötaja kohta - ilma mõjuva põhjuseta koju jääda ei saa.
Kui aga tööandjast mitteolenevad majanduslikud asjaolud, milleks võib olla COVID-19, ei võimalda tööandjal töötajale kokkulepitud ulatuses tööd anda, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alampalga, mis praegu on 584 eurot kuus.

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt palga vähendamisega. See tähendab, et kui tööandja soovib tasu vähendada 50 protsenti, siis tuleb ka töömahtu vähendada samas ulatuses. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest usaldusisikule ja töötajatele vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Töötajal on õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Kui töötaja on palga vähendamise tõttu töösuhte lõpetanud, siis tuleb talle maksta hüvitist samas ulatuses, mis koondamisel, see on töötaja ühe kuu tasu ulatuses. Samuti on töötajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tööleping on lõppenud sellel alusel. Tööandjal ei ole õigust teid koju saata palgata puhkusele ja nõuda, et võtaksite kriisi põhjustel välja oma korralise puhkuse.
Paljudel on raske, paljudel läheb tulevikus keerulisemaks, kuid ebaõiglus ei tohi langeda tööd tegevate inimeste õlgadele. Kriisid on meie ühine vastutus ühiskonnana, kus toetamine ja ümberjagamine nii töötajale kui ka kaettevõtjale on omal õigel kohal.


Privacy Preference Center