Haldusreformi seadus on vastu võetud, Väätsa vallavolikogu asub lõplikku ühinemisvalikut tegema veel enne jaanipäeva. Legende, hirmujutte ja teadmatust on kogu selle ümber olnud piisavalt, seetõttu selgitan, mis muutub, mis jääb ja mis võiks olla aluseks valikute tegemisel.

Kuigi ühinemine on vabatahtlik, tehakse seda siiski sundliitmise hirmus. See tähendab, et paljudel ühinejatel pole tahet saavutada midagi uut, kutsuda ellu suuri muutusi, vaid nad püüavad säilitada kõike nii, nagu see on praegu.

Siit esimene ja ma arvan, et tulevikuarenguid silmas pidades oluline järeldus: õige haldusreform hakkab pihta pärast 2021. aasta kohalike volikogude valimisi, kui ühinemislepingute jõud raugeb ja tööd alustavad uued rahvaesindajad. Mida rohkem ja mida sarnasemad on ühinejad oma suuruselt, seda rohkem on oodata «üllatusi».

Oma tegeliku tipu saavutab haldusreform arvatavasti 2025. aasta valimiste järel. Neisse aastatesse jääb Eesti elanikkonna vananemise kõrgaeg, mis tähendab omavalitsustele väiksemaid maksulaekumisi, sundides otsima kokkuhoiukohti.

See on põhjus, miks Väätsa valla esindajad arutlevad ühinemisläbirääkimistel rohkem tuleviku, töökohade, hariduse ja selle üle, kust tuleb tulevikus raha. Õigem on öelda, et oleme püüdnud sellest rääkida, sest mitte kõik läbirääkijad ei soovi näha kümme aastat ette. Mõnele on lihtsam öelda, et me ei saa midagi teha, inimesed vananevad või kolivad Tallinna elama meie püüdlustest hoolimata.

Väätsa seisukoht on, et omavalitsused saavad väga palju ära teha, et Järvamaa elu edeneks. Saame pakkuda head ja huvitavat täiskasvanuharidust, mõjutada tulevikutöökohtade teket ja kujundada keskkonda, mis soosib kõrgema palgaga töökohti ja vastavat ettevõtlust.

Mugavustsoon läbirääkimistel võib tuleneda sellest, et tuleb mis tuleb, esimese hoobi saavad äärealad ja maapiirkonnad, suured keskused jäävad nii või naa püsima. Seega on huvi tulevikutrendide vastu ja valmisolek midagi olukorra leevenduseks ära teha esimene argument, mille järgi Väätsa vald oma otsuse tegemisel arvestama peab.

Väätsa vald on suurepärase kogukonnaga, üpriski kiiresti arenev ja edukas omavalitsus. Edukuse osiseid on palju, kuid mõni on teistest määravam, näiteks poliitiline kultuur, haridusvõimalused, füüsiline elukeskkond, inimeste koostöö. Valla ja linna edukus on rajatud täiesti erinevale loogikale, seetõttu juhtub tihti, et mõni linnainimene ei pea meile tähtsat oluliseks.

Näiteks haridusteemad, kus sobib meenutada, et nii eelmine kui ka üle-eelmine Paide linnapea ei jätnud kasutamata võimalust oma ametiajal korduvalt öelda, et Paidele lähedal asuv Väätsa põhikool tuleks sulgeda ja lapsed Paidesse õppima suunata.

See kõik juhtus enne haldusreformi algust, vaevalt kaks aastat tagasi. Kui nüüd mõtleme, palju kordi Paide linn mõni kuu tagasi oma koolivõrgu ümberkorraldust plaanides naabritega aru pidas, siis paneb muretsema küll.

Iga väikese kogukonna elu käib koolis ja selle ümber, seetõttu on üks põhiküsimusi, mis saab Väätsal pakutavast põhiharidusest. Kindlasti ei juhtu nelja ja isegi kuue aasta jooksul midagi, mis kohalikku põhikooli ähvardada võiks. Meile on olulised muutused aastal 2026 ja hiljem.

Koolide rahastus on üles ehitatud koefitsiendile, mis toetab väiksemaid maakoole, ja kui omavalitsuses on neid mitu, siis sunnib see koolivõrku reformima. Valitsuse kinnitatud «õpetaja palganumber» korrutatakse läbi õpilaste arvu ja koefitsiendiga. Väätsal on koefitsient 1,92, Türil 1,32 ja Paide linnas 1,01.

Paide linnaga ühinemise korral eraldaks riik Väätsa koolile aastas haridusraha suurusjärgus 112 000 eurot ja Türi vallaga ühinedes 79 000 eurot vähem.

Haldusreformi seadus külmutab praeguse rahastuse kaheksaks aastaks, mistõttu võib näiteks 2026. aastast alates Paidele eraldatav toetus sõltuvalt ühinejate arvust väheneda aastas kuni 350 000 eurot.

Liidame siia elanikkonna vananemisest tuleneva maksulaekumise puudujäägi, transpordisüsteemi eeldatava rahalise koormuse ja tulemus ongi valusate kärbete koht, mida jätta ja mis sulgeda.

Siililegi on selge, et kuue või 30 kilomeetri kaugusel asuvatest koolimajadest on keerulises finantsolukorras mõistlik sulgeda keskuse koolidele lähim. Kui kooli sulgeb Paide, asuvad Väätsa lapsed õppima linna koolides.

Kui kooli sulgeb Türi, teeksid lapsed sama, sest lihtsam liikumissuund on neile Paide. Siin rakendubki veel üks omavalitsuse juhtimise loogika, kus Exeli tabel ütleb, et Väätsa kooli sulgemisest Paide võidab, hoides kokku raha ja lapsed jäävad oma kooli käima. Türi aga kaotab lapsed Paidele ning koos nendega pearaha kuni 100 000 eurot igal aastal.

Nii Türi valla kui ka Paide linnaga liitumise puhul on kokkulepped ühesugused: enamik praegusest jääb Väätsale alles, sellepärast selgitan pigem mõnda erinevust.

Bussiliiklus säilib, sest lapsed peavad pääsema Paidesse gümnaasiumi ja kutsekooli ning vastupidi: Paide poolt Väätsa kooli. Türi vallaga ühinedes peab Väätsa ja Türi ühendus paranema, sest sellel suunal sõitude arv suureneb.

Nii Paides kui ka Türil antav huviharidus jääb omavalitsuse doteerida, seda ka juhul, kui näiteks muusikakool või kunstikool asuvad teises omavalitsuses. Oleme Türi vallaga saavutanud kokkuleppe, kus jätkub Väätsa põhimõte, mille järgi toetab omavalitsus MTÜde ja klubide huviharidust ja sporditegevust.

Mõlema liitumisvariandi puhul jääb Väätsale teenuskeskus. Arvatavasti tuleneb pisikene erinevus sellest, kes jääb kohapeale tööle ja millised ametnikud vastuvõtte korraldavad. Türi valla puhul on räägitud ka vallavanema vastuvõtuaegadest, Paide linnapea kohustuste suhtes veel kokkulepet pole.

Mõlema liitumise järel jäävad praegused asutused tegutsema. Türi puhul ühendatakse üheks asutuseks noortekeskused, rahvamajad, raamatukogud. Paide puhul jäävad kõik asutused eraldi seisvaks, välja arvatud noortekeskus. Siit ka mõtlemiseks küsimus: kui ühinemise eesmärk on lubatud teenuse parem kvaliteet, siis miks jätta uude omavalitsusse nii palju dubleerivaid asutusi?

Ühinemistoetuse eraldis 300 000 eurot investeeritakse Väätsa objektidesse. Kui peaks juhtuma, et omavalitsuse elanike arv ületab 11 000 piiri, on ette nähtud preemia 500 000 eurot. Paide puhul oleme rääkinud linna ujula, aga Türi puhul valla teede ja tänavate korrastusest.

Oma ameti tõttu olen saanud haldusreformi arutelude laua taga ja tagatubades õhku nuusutamas käia üle viie kuu. Kõike on ette tulnud: meelitamiseks on pakutud seni veel loomata ametikohti, hoiatatud pahandustega, vaieldud tõsiselt ja ka lahendusi otsitud.

On esinenud olukordi, kus soovisime rääkida eesmärkidest, arengust, inimestest ja nende töökohtadest, kuid see tundus partneritele tüütu ja mõttetu. Meile on endiselt oluline, kas lepingusse sai midagi kirja seepärast, et me lihtsalt rahul oleksime, või on kokkulepetel nende elluviimise tahe taga.

See kõik kokku on argumentide tervik, mis isegi maavanema kabinetti ei paista, kuid millest lähtuvalt annan oma soovituse Väätsa vallavolikogul: vallal on ühine identiteet nii Paide linna kui ka Türi vallaga. Meil on ühine ajalugu, ühised sõbrad, poed ja töökohad mõlemas omavalitsuses.

Emotsionaalselt on õigus kõigil, kes ütlevad, et õige on Paide, ja neil, kes tunnevad sama Türi puhul. Seega peaks meie valik olema mitte emotsionaalne, vaid pragmaatiline: kas tulevik tähendab arengut ja millist arengut?