Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on Keskerakonna otsus võtta oma allkiri Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõult tagasi ainuõige samm, kuid korruptsiooni vähendamiseks on vaja uuel koalitsioonil tugevdada ERJK töövõimet.

„Eelnõu, millelt Keskerakond oma allkirja tagasi võttis oleks likvideerinud seni end korduvalt tõestanud kontrollisüsteemi ja vähendanud veelgi korruptsiooni ärahoidmiseks mõeldud sanktsioone. Arvestades viimasel ajal toimunut peaksid Reformierakond ja Keskerakond näitama üles oma valmidust lahendada ERJK töö kitsaskohti.

Senini on erakonnaseaduses ette nähtud sanktsioonide (viivis ja riigieelarvest makstava toetuse vähendamine) rakendamine olnud puudulik ja ebaselge. Näiteks ei ole võimalik seadust rikkunud erakonna riigieelarvelist toetust kinni pidada, kuna on ebaselge kui pikaks perioodiks ja kuidas vähendamist arvestatakse. Samuti ei ole võimalik keelatud annetuse tagastamiseks ette nähtud viivist 300% nõuda, sest protseduur on seaduses lahti kirjutamata. ERJK on teinud põhiseaduskomisjonile ka ettepaneku kehtestada annetajale tõestamiskohustus kui annetus on ületanud teatud piiri.

ERJK ja õiguskantsler on viimastel aastatel pöördunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole tähelepanekute ja ettepanekutega erakondade rahastamise järelevalve puuduste kõrvaldamiseks. Kuni tänaseni pole seadusemuudatusi algatatud. Sotsiaaldemokraadid algatasid eile Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on seada valimiskulude ülempiir Riigikogu, kohaliku omavalitsuse, europarlamendi valimistele ja rahvahääletustele. Eelnõu järgi peab analüüsi ja seadusemuudatused välja pakkuma valitsus käesoleva aasta 1. maiks,“ ütles Läänemets.