Elektrihinna tõusu tekitatud vaesust leevendab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine

Energiahindade tõus mõjutab ka kõigi teiste teenuste ja toodete hinda. See tähendab pikaajalisi tagajärgi ja vaesumist eeskätt madalama, aga ka keskmise sissetulekuga inimestele, mida aitaks leevendada tulumaksuvaba miinimumi tõstmine järgmise aasta alampalgani.

Iga kriis, nii ka käesolev energiakriis, jaotab ühiskonnas jõukust ümber. Kannatajaks ei ole mitte ainult väiksema sissetulekuga inimesed, vaid ka keskmised Eesti pered, kes seisavad vahetult pärast koroonakriisi ja sellest tekkinud majanduslikku ebakindlust silmitsi veel hinnatõusuga. Järgmise aasta riigieelarve palgalisa on pigem naljanumber, mis elukalliduse tõusu taustal jätab päästjad, politseinikud, õpetajad, õed, kultuuri- ja sotsiaaltöötajad suhteliselt vaesemakski. Energiahinnad on järjekordne hoop nende sissetulekutele. On elualasid, kus üldist palgakasvu polegi toimunud ning ettevõtteid, kes koroonakriisist pole suutnud taastuda.

Praeguse valitsuse apaatsus tuleb perede heaolu hinnaga. Juba sügise alguses esitasid Sotsiaaldemokraadid ettepaneku hüvitada C02 kvoodirahast taastuvenergia tasud, kokku 100 miljoni euro eest. Tookord hääletasid Reformierakond ja Keskerakond hääletasid selle idee maha, kuid eile kuulsime, kuidas ettevõtlus- ja taristuminister sellist muudatust väga oluliseks peab.

Valitsuse suurim probleem on võimetus kriisi ajal soovitusi tõsiselt kaaluda – olgu siis tegu elektrihindadest tingitud tagasilöökide leevendamisega, vaktsineerimise korraldamisega või kasvõi näiteks vaktsiinikahjustuste fondi rajamisega. Absoluutselt igas küsimuses tuleb kõigepealt kõik välistada öeldes, et „see ju annaks vale signaali“ ning siis paar kuud hiljem esitleda sama asja teises sõnastuses enda töövõiduna. Aga kriisi ajal on need paar kuud väga olulise ja pikaajalise mõjuga ning praeguses olukorras säärane omakasupüüdlik venitamistaktika labane ja küüniline.

Jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli tagasilööke on veel võimalik ennetada, kuid ebavõrdsuse suurenemine on juba toimunud. Kallinenud ja kohe kallinemas on transport, toit, teenused, uued fikseeritud elektripaketid on üle 100% kallimad kui aasta tagasi. Ühiskond ja majandus on peagi juba 2 aastat näidanud erakordset vastupidavust, mis võimaldab esitleda muljetavaldavaid majanduskasvunumbreid, kuid tänasel autopiloodil jätkates on kogu see ühiskonna pingutus kevadeks korstnasse kirjutatud.

Praeguse pealtvaatamispoliitika tulemuseks järjekordne rikkuse ümberjagamine, kus enim kaotavad kõige haavatavamad, aga löögi all on ka keskmise sissetulekuga inimeste elatustase. Nii käesoleva kui ka järgmise aasta palgatõusud jäävadki statistiliseks illusiooniks, sest nii otse kui kaude neelavad selle energiahinnad. Tuhandete Eesti perede toimetulek kannatab ning see on otseselt valitsuse apaatsuse tulemus. Seda, millist lõivu maksavad ettevõtjad, näeme peagi. Juba täna on isegi Eesti suurimad ettevõtted sunnitud tegema tööseisakuid energiahindade tõttu.

Lahenduseks oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise järgmise aasta alampalgani. Vastav eelnõu on tänase päevakorra üks punktidest ning selle otsusega võidaks ligi pooled palgasaajad aastas 370 eurot. Loomulikult tegi koalitsioon ettepaneku selle tagasi lükata, kuid soovitan seda tõsiselt kaaluda.  Majandus ja riik on selleks, et teenida inimest, mitte inimene ei pea lössi vajuma efektiivsuse, tasakaalu, turu stressi ja teiste edevate mõistete all.


Saksamaa värske koalitsioonileping tõstatab mitmeid teravaid küsimusi ka Eesti kontekstis

Miks üldse rääkida Saksamaast?

Saksamaa värske koalitsioonileping on ühest küljest põnev välispoliitilises mõttes, sest tegu on endiselt Euroopa suurima majanduse ja ühe meie olulisima partneriga, kelle osalusel kujundatakse terve Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikat. Välispoliitilise mõõtme kõrval on aga ülimalt oluline lahti mõtestada Saksamaa sotsiaaldemokraatide moodustatud valitsuse siseriiklikke ambitsioone, millega tahtetakse lähiaastatel säilitada nii Saksamaa majanduslik võimekus, aga ka kasvatada selle elanike heaolu.

Nagu paljud teised riigid, Eesti sealhulgas, seisab ka Saksamaa silmitsi probleemiga, kus majanduse indikaatorid püsivad tugevad, kuid sellest tulenev heaolu ei jõua kõigi inimesteni. Selleks on värskel valitsusel kavas senisest aktiivsemalt sekkuda, et kaitsta nii oma ettevõtete konkurentsivõimet kui ühiskonda tervikuna.

Alampalga tõus 25%

Sotsiaalkaitsest ja tööturust rääkides on kindlasti kõige märkimisväärsem otsus tõsta miinimum tunnitasu praeguselt 9,60 eurolt 12 euroni ning seda juba järgmisest aastast. See tähendab 25% kasvu ühe aastaga. Miinimumpalga tõstmine on hädavajalik selleks, et aidata järele ühiskonna nõrgemat osa ning likvideerida palgavaesust. Samas jõuab suurem osa sellest rahast läbi tarbimise taas ringlusesse ning tugevdab seeläbi sisemajandust.

Oluline mõttekoht Eestile. Ühest küljest jääb meie miinimumpalk (3,48 EUR/h) uuest aastast Saksamaa omale alla pea 3,5 kordselt samas kui kahe riigi SKP per capita erinevus on umbkaudu kahekordne. Sõnades seame eesmärgiks konkurentsivõimelise, paindliku ja produktiivse majanduse. Reaalsuses nendivad majandusanalüütikud, et meie peamiseks takistuseks on tööjõupuudus, kuid samas palka me oma inimestele maksta ei taha.

Kodud igale inimesele kättesaadavaks

Teine oluline valdkond Saksamaa uues koalitsioonileppes on elamumajandus. Nimelt on plaanis riiklikult subsideerida 100 tuhande uue korteri ehitamist ning võtta üürihindade kasv kontrolli alla seades sellele konkreetne piirmäär, milleks saab 11% kolme aasta jooksul (varasemase 15% asemel). Vaatamata järjest kriitilisemale olukorrale Eesti üüriturul, kus kinnisvararallis muutub kvaliteetse elamispinna üürimine, eriti just tudengitele ja noortele peredele, järjest kättesaamatumaks. Ning isegi kui õnnestub leida mõistlik üüripind, siis tähendab see, et suurem osa noore inimese sissetulekust kulub üüriks ning säästudeks ei jää midagi. Eriti veel tänases olukorras, kus rahakotile annavad löögi ka kasvavad kommunaalkulud ja inflatsioon. Nii ei suuda enam mõistlikku palka teenivad inimesed omale varsti enam elamispinda soetadagi. Praeguste trendide jätkudes on möödapääsmatu, et ka Eestis tuleb käivitada debatt vastavasisuliste regulatsioonide üle, sest sellega tagame nii kinnisvarasektori stabiilsuse kui ka inimeste heaolu.

Investeerimine uutesse töökohtadesse

Sotsiaaldemokraatide valitsuse koalitsioonileping maksutõuse ette ei näe, pigem tõhustatakse maksukogumist ning põhjalikult auditeeritakse suurettevõtteid ja ülirikaste tuludeklaratsioone. Jäädakse ka eelarvetasakaalu põhimõtte juurde, kuid rohepööret silmas pidades antakse täiendavat võimekust riiklikule investeerimispangale just taastuvenergia ja suurte taristuprojektide tarbeks. Küllap võiksime ka meie siin mõelda, kuidas laiendada näiteks Kredexi volitusi ja ei tohiks karta riiklikke investeeringuid kliimakindlate töökohtade loomiseks. Rohepöördes tekivad uued majandusharud, kus peame jälgima, et need ka riigi abiga suurlinnadest väljapoole jõuavad, nii hoiame ära regionaalse ebavõrdsuse

Ambitsioonikas roheplaan

Investeeringud rohelistesse valdkondadesse, eriti mis puudutab energeetikat ja transporti, on kindlasti aktuaalsed küsimused ka meil. Kui meie seisame silmitsi „põxitiga“, siis Saksamaa järgmine valitsus on otsustanud söekaevandamise lõpetada varasemase 2038. aasta asemel juba 2030. aastal. Saksamaa jaoks on selliste plaanide tegemine muidugi pisut lihtsam, sest heade ühenduste tõttu on neil võimalik kivisöest saadav elekter arvukate ühenduste kaudu sisse osta naabritelt, näiteks Prantsusmaalt, kus tuumaenergiat jätkub. Küll aga kavatseb Saksamaa oma tuule- ja päikeseenergia võimsuseid uute investeeringutega mitmekordistada nii, et see moodustaks 2030. aastaks 80% nende energiatootmisest. Tänane reaalsus peaks aitama ka meil mõista, et peame seadma selles vallas oma ambitsiooni täiesti uuele tasemele.


Omavalitsuste esindajatele tuleb anda presidendivalmistel suurem sõnaõigus

Riigikogu põhiseaduskomisjoni arutab täna sotsiaaldemokraatide algatatud presidendi valimise seaduse muudatusi, mille eesmärgiks hoida ära kohtadelt pärit valijameeste arvu vähenemine valimiskogus.

„Meie soov on taastada senine presidendi valimise kord ning anda linnade ja valdade esindajatele riigipea valimisel suurem sõnaõigus. Kui president ei osutu riigikogus valituks, kutsutakse suve lõpus kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Viimane haldusreform jättis Eesti kaardile 79 omavalitsust, mis kärpis kaks korda valijameeste ridu. Sotsiaaldemokraatide eelnõu näeb aga ette, et omavalitsustest tuleb presidenti valima 107 asemel 232 valijameest, “ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Sellise lahenduse korral saab valimiskogu Läänemetsa sõnul olema laiapõhjalisem ja vähem parlamendiparteide nägu. „Sinna pääseks rohkem opositsiooni ja valmisliitude esindajaid, mis on minu hinnangul selgelt demokraatlikum presidendi selgitamise viis,“ lisas Läänemets.

Ettepaneku järgi saaks enamik Eesti omavalitsusi valimiskogus juurde 1- 2 esindajat. Nii suureneks Hiiumaa, Türi ja Võru valijameeste arv kahe võrra. Saaremaa ja Pärnu linna esindajate arv kasvaks kolme ning Tallinna esindajate arv 15 inimese võrra, tõi Läänemets näiteid.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel. Koos 101 riigikogu saadikuga oleks valimiskogu kokku 333-liikmeline.


Vastupidiselt lubatule puudub võimuparteidel tahe võidelda poliitilise korruptsiooniga

Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud lükkasid täna riigikogus tagasi sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis oli suunatud erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise vähendamisele ning laiemalt poliitilise korruptsiooni tõrjumisele.

Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu 51 poolthäält – 26 vastuhäält tulid põhiosas reformierakondlastelt, Keskerakonna poliitikute enamus jättis hääletamata, nagu ka EKRE saadikud. Sotsiaaldemokraatide kõrval toetasid eelnõu kinnitamist Isamaa saadikud.

„Tänane hääletus tõestas mustvalgel, et vastupidiselt lubadustele puudub võimuerakondadel tahe korruptsiooniga sisuliselt võidelda. Meenutan, et eelmise valitsuse lagunemise ajendiks  oli korruptsiooniskandaal, mille valguses rääkisid nii Reformierakonna kui Keskerakonna juhid õilsat juttu poliitilise korruptsiooni väljajuurimisest. Tänase valitsuse peal lasub tugev korruptsiooni vari – selle asemel, et korruptsiooniga jõuliselt ja igal tasandil tegeleda, keskendutakse hoopis detailidele,” ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu kohustas valitsust töötama välja ettepanekud, mis vähendaksid raha mõju valimistulemustele, nähes ühtlasi ette ülempiiri kehtestamise nii erakondade valimiskampaania kuludele kui reklaamimahtudele. „Meie sihiks on panna lõpuks piir arutule valimiseelsele raha tuulde lennutamisele.  Kui piirangud on tõhusad, siis on kampaaniate keskmes ideede võitlus ja erakondadel väheneb kiusatus minna korruptiivsele teele ning kaubelda mõjuvõimuga,“ selgitas Läänemets.

Riigikogu kiitis täna heaks valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis kohustab teiste seas ka ministrite nõunikke esitama majanduslikke huvide deklaratsioone. Enne lõpphääletust sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eduard Odinetsi sõnul oli tegu vajaliku, aga laias plaanis kosmeetilise sammuga.

„Poliitilise korruptsiooni puhul on kurja juureks erakondade rahastamine. Ja mul on väga kurb meel, et parlament ei ole pika aja jooksul jõudnud selleni, et võtta erakondade rahastamine tõsiselt ette. Me tegeleme siin huvide deklareerimise ja muude kosmeetiliste asjadega, aga me ei tegele suure raha liikumisega. Iga valimisega kasvab erakondade surve hankida raha ja kui see ei õnnestu ausal teel, siis minnakse mitteausale teele,“ tõdes Odinets, kes juhib riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni.


Kriisiraha jagamine tuleb läbi valgustada

Riigikogu tänase istungi päevakorras on sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis näeb ette parlamendi ajutise uurimiskomisjoni loomise. Komisjoni ülesandeks oleks kontrollida, kas kriisiaegne ettevõtete toetamine on toimunud alati raha ausalt ja korruptsioonivabalt.

„Näeme vajadust komisjoni järele, mis uuriks võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks ligi 830 miljoni euro ulatuses. Porto Franco juhtum suurendas varasemaid kahtlusi, et mitte kõik kriisitoetused ei ole olnud otstarbekad ja tõhusad. Võimalike korruptsioonijuhtumite taustal on vaja põhjalikult läbi valgustada kõik toetusmeetmed. See annaks kindluse, et kriisi kattevarjus ei ole maksumaksja raha ebaseaduslikult laiali jagatud,“ selgitas sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Kui õiguskaitseorganid uurivad konkreetseid kaasuseid, siis riigikogu ülesanne on Läänemetsa sõnul vaadata tervikpilti ja valitsuse kõiki otsuseid avalike vahendite kasutamisel. „Ka ühiskond vajab siin selgust. Kuna kriisi leevendamiseks on koostamisel ka 2021. aasta lisaeelarve, siis oleks loodavast komisjonist kasu ka uute toetuste hindamisel,“ märkis Läänemets.

Otsuse eelnõu järgi on ajutisel uurimiskomisjonil kohustus selgitada välja toetuste andmise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuste kujunemisele. Samuti tuleb tuua selgust sellesse, kas tehtud otsustel oli seos erakondadele tehtud annetustega.

Komisjoni kuuluksid kõigi riigikogus esindatud erakondade saadikud. Uurimistöö lõpparuande koos ettepanekutega peab komisjon riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 2022. aasta 16. juuniks.


Ühiskond vajab selgust, kas kriisiraha jagati ikka korruptsioonivabalt

Riigikogu põhiseaduskomisjon võtab oma tänasel istungil arutelu alla sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärgiks on luua riigikogu juurde ajutine uurimiskomisjon, mille ülesandeks on kontrollida, kas kriisimeetmete raames on ettevõtetele jagatud alati raha ausalt ja korruptsioonivabalt.

Komisjoni istungile on kutsutud ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, KredExi ja riigikontrolli esindajad.

„Tegu oleks komisjoniga, mis uuriks võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks ligi 830 miljoni euro ulatuses. Jaanuaris lahvatanud Porto Franco juhtum suurendas varasemaid kahtlusi, et mitte kõik kriisitoetused ei ole olnud otstarbekad ja tõhusad. Võimalike korruptsioonijuhtumite taustal on vaja põhjalikult läbi valgustada kõik toetusmeetmed. See annaks kindluse, et kriisi kattevarjus ei ole maksumaksja raha ebaseaduslikult laiali jagatud,“ selgitas sotsiaaldemokraadist põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Kui õiguskaitseorganid uurivad konkreetseid kaasuseid, siis riigikogu ülesanne on Läänemetsa sõnul vaadata tervikpilti ja valitsuse kõiki otsuseid avalike vahendite kasutamisel. „Kuna kriisi leevendamiseks on koostamisel ka 2021. aasta lisaeelarve, siis saaks loodavat komisjoni kaasata ka algavatesse eelarvedebattidesse,“ märkis Läänemets.

Komisjoni kuuluksid kõigi riigikogus esindatud erakondade saadikud. Otsuse eelnõu järgi on ajutisel uurimiskomisjonil kohustus selgitada välja toetuste andmise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuste kujunemisele. Samuti tuleb tuua selgust sellesse, kas tehtud otsustel oli seos erakondadele tehtud annetustega. Oma uurimistöö lõpparuande koosettepanekutega peab komisjon riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 2022. aasta 16. juuniks.


Riigi lukkupaneku korral jääb kavandatud toetusmeetmetest väheks

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul tuleb riigi lukkupaneku korral laiendada palgatoetuse saajate ringi ja toetada peresid, et mitte luua uut ebavõrdsust.

„Algklasside distantsõppele minemisel on Eesti perede toimetulekule ränkraske mõju. Piirangud ei tohi luua ebaõiglust, riik peab peredele võimaldama selle perioodi ilma suuremate tagasilöökideta üle elada. Vältimaks lapsevanemate ülekoormusest tekkivaid tagajärgi peredele, tuleb anda tasustatud täiendav vaba aeg lapsevanematele tööaja arvelt või teha puudujääk tagasi enne sügiseste õpingute algust. Peame arvestama, et pigem just madalapalgaliste töö iseloom ei võimalda kaugtööd ja on mõeldamatu, et pärast täispikka päeva ollakse võimeline koduõpetaja ametiks, ilma, et pereelu tugevat tagasilööki ei saaks,“ ütles Läänemets.

Samuti tuleks laiendada palgatoetust kõigile ettevõtetele, keda tabab kriisist tulenev käibelangus.

„Üksikutele sektoritele sihitud palgatoetus ei taga juba praegustes tingimustes töökohtade säilimist. Ühe valdkonna piirang mõjutab ulatuslikult ka teisi valdkondi ja seetõttu ei ole võimalik sihtida vaid konkreetseid tegevusalasid. Tulemuseks on ebavõrdne kohtlemine. Töötukassa vabad reservid, ehk töötajate kindlustusraha on ära kulutatud, valitsus pole omalt poolt töökohtade hoidmisesse midagi panustanud. Paarkümmend miljonit kuus ei kata tegelikku vajadust mis ulatub paari kuu kohta rohkem kui 200 miljoni euroni,“ lisas Läänemets.


Valitsuse palgatoetuse plaan ei kata kõiki abivajajaid

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on vaja hetkel kevadega sarnast toetusskeemi, mille raames maksti palgatoetust kõigile ettevõtetele, keda tabas kriisist tulenev käibelangus.

„Üksikutele sektoritele sihitud palgatoetus ei taga töökohtade säilimist. Ühe valdkonna piirang mõjutab ulatuslikult ka teisi valdkondi ja seetõttu ei ole võimalik sihtida vaid konkreetseid tegevusalasid. Tulemuseks on ebavõrdne kohtlemine.

Töötukassa vabad reservid, ehk töötajate kindlustusraha on ära kulutatud, valitsus pole omalt poolt töökohtade hoidmisesse midagi panustanud, kuigi oleks pidanud seda tegema, sest palgatoetus ei ole klassikaline kindlustusmeede. Tegelik toetuse vajadus järgnevaks kaheks kuuks on hinnanguliselt 200 miljonit eurot, valitsus soovib aga toime tulla paarikümne miljoniga.

Praeguste ja suure tõenäosusega lisanduvate piirangute valguses on vaja töökohtade säilitamiseks kevadega sarnast toetusskeemi, kus palgatoetust maksti kõigile ettevõtetele, kelle käive langes rohkem kui viiskümmend protsenti.

Valitsus mitte ei hoia majandust, vaid jätab selle enda poolt seatud piirangute lõksu, lükates koormuse nende kanda, kes kõige rohkem pihta saavad,“ ütles Lauri Läänemets.


ERJK-le volituste juurde andmisega viivitamine teenib Keskerakonna huvisid

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul näitab justiitsministri Maris Lauri ettepanek lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) volituste juurde andmiseks, et Reformierakond ja Keskerakond ei soovi tõsiselt tegeleda erakondade rahastamise järelevalve tõhusamaks muutmisega.

„Ministri jutt ei ole aus ega usutav. Erakondade rahastamisega seotud probleemid ja nende lahendused on teada olnud aastaid. Õiguskantsler ja ERJK on teinud oma ettepanekud seaduse puudujääkide parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Vaja on tegutseda, mitte oodata. Viivitamine erakondade rahastamise järelevalve tõhustamisega teenib ainult Keskerakonna huvisid,“ ütles Läänemets.


Valitsus peab taastama Töötukassa reservid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul piirab Töötukassa vabade reservide ammendumine vajalike erakorraliste toetusmeetmete tegemist.

„Töötukassa reservidest on ära kasutatud 247 miljonit eurot palgatoetuseks, millesse riik on panustanud natuke üle miljoni euro. Töötukassa põhifunktsioonide jaoks on piisavalt raha, kuid ära on kulutatud peaaegu kogu vaba reserv mida seni on kasutatud palgatoetuse maksmiseks ja millest tuleks teha veel teisi erakorralisi väljamakseid. Valitsus on töötajate kindlustusraha peal terve aasta liugu lasknud, panustamata ise peaaegu mitte midagi. Nüüd aga oleme sisenema kriisi kõige keerulisemasse etappi – laiaulatuslikud piirangud olukorras kus ettevõtetel ja inimestel enam reserve pole,“ sõnas Läänemets.

Kuni 2022. aasta lõpuni on Töötukassal kasutada veel 38 miljonit eurot, millest kolmandikuga on plaaniti toetada turismisektorit. Märtsis ja aprillis on vaja aga töökohtade säilitamiseks maksta uuesti palgatoetust, milleks enam raha ei jätku.

„Varasema sektoripõhise palgatoetuse asemel räägitakse raha puudusel nüüd tegevusalade toetamisest. Küsimus pole ainult raha õigesti suunamises, vaid kasinuspoliitika on põhjustatud rahaliste vahendite puudusest, kuna riik on oma panuse jätnud tegemata. Samuti on tegemata kevadel sotsiaalminister Tanel Kiige poolt lubatud muudatused töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikendamiseks. Igal kuul lõppevad sadadel või tuhandetel kriisi ajal töötuks jäänud inimestel töötuskindlustushüvitised. Toetusest ilma jäänud ja toimetulekuraskustesse sattunute kohta riik numbreid ei avalda ning hetkel seda protsessi ka ei pidurdata,“ selgitas Läänemets.

Jätkuvalt on probleeme FIEd-e ja osaühingute kaudu tavalist tööd teinute toimetuleku tagamisega. Neile võiks rakendada erandkorras töötuskindlustushüvitiste maksmist, liites nad edaspidiseks kindlustussüsteemiga.

„Kõik need olulised toetusskeemid on tegemata, sest raha on ära kulutatud, kuigi palgatoetus pole oma olemuselt isegi tavaline kindlustusmeede ja eeldanuks riigi omaosalust. Töötukassa reservid tuleb taastada, järjest rohkemad Eesti pered kannatavad valitsuse kasinuspoliitika käes,“ sõnas Läänemets.