Türi vald hakkab korterelamute renoveerimist toetama

Alates järgmisest aastast hakkab Türi vald nõustama oma korteriühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahataotluste kirjutamisel, tasuvusarvutuste tegemisel jne. Samuti on plaan toetada ehitusprojekte osaliselt. Esitasime sotsisaaldemokraatidega eelnõu, mis sai ühehäälselt volikogu toetuse. Tunnustan kõiki volinikke, sest tegemist oli üle pika aja ühise otsusega ja siin koalitsioon- opositsioon teemat vahele ei tekkinud.

 


Renoveerime Türi vallas niipalju korterelamuid kui võimalik!

Esitasime sotsiaaldemokraatide poolt viimasel vallavolikogu istungil otsuse eelnõu ja kui volikogu seda toetab, hakkab Türi vald korteriühistuid nõustama ning rahaliselt toetama. Meie eesmärk on, et Türi inimeste elamispinnad saaksid korda.

Meie vallas on korrastatud väga vähe kortermaju. Meile teadaolevalt vaid kümme hoonet ning mõned on lähiajal tegemisel. Samas asuvad Türil kolmandik Järvamaa 764 korterelamust.

Soovime, et vallavalitsus hakkaks aktiivselt tegelema elanikkonna teavitamisega renoveerimise võimalustest ja vajalikkusest. Nõustama ühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahastustaotluste esitamisel ja tasuvusarvutuste koostamisel. Samuti peab vallavalitsus esitama volikogule õigusakti, millega toetatakse Türi valla korteriühistuid renoveerimisprojektide maksumuse hüvitamisel.

Järgmisel seitsmel aastal toetab riik suurte summadega korterelamute renoveerimist ning kui me seda võimalust ära ei kasuta, jääme elamispindade osas teistest maha. Suvel lõppenud Kredexi taotlusvoorust küsis toetust Järvamaalt vaid kaks Paide korteriühistut, seevastu meiega samast rahastuspiirkonnast Raplamaalt küsiti 12 ja Lääne-Virumaalt 34 hoone korrastamiseks. Niiöelda meie raha läheb teistesse maakondadesse, kuigi peaks siinsete inimeste heaolu parandama.

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Türi vallast lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70- 80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära. Me ei tohi sellel juhtuda lasta.

Tallinna Tehnikaülikooli arvutuste järgi võivad aastaks 2050 ligi pooled valla kortermajad kasutusest välja langeda. Seda pigem aga valla äärealadel, kus majad väiksemad ja väljakutsed suuremad. Kui me sellel juhtuda laseme toimub suurem ääremaastumine, koolides jääb õpilasi vähemaks, ettevõtjatel töökäsi.

Mis aga kõige olulisem – iga kortermaja on kellegi kodu. Isegi kui seadus seda otse ei ütle, peab valla ja vallavalitsuse esmane huvi olema oma inimese käekäik. Kui sellele saab kaasa aidata nii lihtsal viisil, siis seda tuleb teha. Pealegi oleks meie poolt pakutud tegevuste kulu imeväike kodu soetamise toetuse kõrval aga mõju elanike arvule paarikümne aasta jooksul oluliselt suurem.

Järvamaa, sealhulgas Türi vald, on renoveeritud kortermajade arvult Eesti viimaste seas, seda ka AS Kredexilt renoveerimistoetuste küsimises. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil planeeritakse korterelamute renoveerimist toetada üle Eesti 366 miljoni euroga, mis omab märkimisväärset positiivset mõju amortiseeruvale elamufondile.

Piirkondlikud suured erinevused renoveerimistoetuste taotlemisel  võivad tähendada, et info ei liigu piisavalt ja tasuvusarvutuste ning toetuste taotlemise bürokraatiaga tegelemine ei ole kõigi jaoks lihtne. Samas loodi sellel aastal riiklikud laenud, juhuks kui pank ei aita ning eraldi toetused väga madala ruutmeetri hinnaga majadele. Neis küsimustes tahamegi tuge pakkuda!

Ilmus Türi Rahvalehes september 2020
Pilt: kodukiri.ohtuleht.ee


Valitsuse laual on euroraha ettepanek, millega suurendatakse regionaalset ebavõrdsust miljardite eest

Minister Jaak Aab, murrate lahtisest uksest sisse, sest vatupidiselt Teile, ei näita ma tänase valitsuse poole näpuga kui regionaalse ebavõrdsuse suurenemisest kirjutasin Maalehes "Turupõhine regionaalpoliitika on läbikukkunud! Ebavõrdsus linnade ja maakohtade vahel aina kasvab".  Samuti jätate vastamata kõige olulisemale kriitikast - miks valitsuse laual on sama viga kordav eurorahade jagamise eelnõu?

Minu arvamuslugu põhineb Eesti teadlaste ja ekspertide analüüsidele ehk neljale olulisele dokumendile, millest üks on Teie enda ministeeriumi poolt koostatud "Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne". Kahjuks keskendute täiesti valele asjale - püüate seletada kuidas Keskerakond on kõige tublim ja loetlete kes kõik pole millega hakkama saanud. Probleem ise aga Teie tähelepanu ei saa.

Seletan uuesti. Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine tähendab, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha liigub rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvab.

Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus - ja arendustegevuse kaudu nagu klastrite loomine, innovatsiooni edendavad hanked, tehnoloogia arenduskeskused jne.  Ülikoolidega koostööks mõeldud 16 miljonist eurost läks 96% Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eesti ettevõtted said vaid 4%. Ettevõtlustoetuse 44 miljonist eurost läks 77% Harju- ja Tartumaa ettevõtetele. See on üks mitmetest halvast näidetest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse kuna regionaalset kaitset meetmetel pole.

Kasvualad valiti välja tuginedes Eesti majanduse ja teaduse spetsialiseerumisele ning globaalsetele trendidele. Lisaks koguti ettevõtjate ja teadusasutuste esindajate hinnanguid, millistel ettevõtluse valdkondadel on investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kõige tõenäolisem saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis.

Nutika spetsialiseerumise andmed: Kaija Valdmaa, Rhiannon Pugh & Jaanus Müür (2020): Challenges with strategic placed-based innovation policy: implementation of smart specialization in Estonia and Wales, European Planning Studies. DOI: 10.1080/09654313.2020.1767541. To link to this article: https://doi.org/10.1080/09654313.2020.1767541

Küsimus on eurorahades mitte kas ja milliseid riigisiseseid regionaalprogramme on tehtud. Sada- või kaksada miljonit eurot riiklike regionaalprgramme ei saa vastu neljale või kuuele miljardile eurorahale. Jah, kõik senise ja eelmiste valitsuste regionaalset arengut toetavad algatused on õiged sammud ja samuti uuringute poolt kiidetud, euroraha miljardi omavad aga tugevamat ning kahjuks regionaalset ebavõrdsust võimendavat mõju.

Lahendus sellele probleemile on:

  1. Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagatakse Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama Kredex, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varasemalt võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
  2. Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
  3. Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.

Eesti saab uuest Euroopa Liidu eelarvest koos taaste- ja õiglase ülemineku fondiga järgmiseks perioodiks rekordkoguse - 6,8 miljardit eurot. Ettepanek meetmete ja rahade jaotamise osas on rahandusministeeriumi poolt kokku pandud ja ootab valitsuse otsust. Plaanitavad meetmed on ministeeriumite nägemus, neid ei ole omavalitsusliitudes arutatud, suuresti ei toetu nad ka maakondlikele strateegiatele. Pole ka ette nähtud eurorahade jagamist regiooniti (kui Kredexi korterelamute renoveerimine välja arvata). Ammugi pole kuskil kirjas, et piirkonnad, mis on rohkem ääremaastunud, peavad saama rohkem toetuseid.

Minister Aab, siin on nüüd teie võimalus. Muutke uue perioodi rahade jaotamise põhimõtteid Eesti väikelinnade- ja maapiirkondade kasuks. Kui seda mitte teha, kirjutate rasvaste tähtedega Keskerakonna ja enda nime regionaalse ebavõrdsuse suurendajate sekka, kuna esimest korda on meil olemas analüüsid, mis hoiatavad vanaviisi jätkamise eest!

Mõned väljavõtted, millele toetun (mõte ei muutu, püsib kontekstis):

Eesti Inimarengu Aruanne 2020

  • „Need üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud. Piirkondliku ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku kahanemisega ja MAJANDUSTEGEVUSE kokkukuivamisega ääremaal.“
  • KONKURENTSIVÕIMEL põhinev lähenemine Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut peatada. Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel“

Riigikogu Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse lõppraport 2019

  • „Tavapärane LIBERAALNE MAJANDUSPOLIITIKA ON murettekitavalt ABITU regionaalse ebavõrdsuse probleemi lahendamisel, sest ei paku selgeid suuniseid ega põhjendusi riigipoolseks sekkumiseks ning loodab, et pikas perspektiivis tasanduvad erinevused turujõudude toimel“
  • „Igal piirkonnal on oma roll ja funktsioonid laiemas riiklikus majandussüsteemis. Seega on lähi- ja keskpikal perioodil iga regiooni arenguperspektiiv erinev, mistõttu ei ole üksnes ÜHETAOLISI ABINÕUSID KASUTAV regionaalpoliitika parim lahendus“

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise seirearuanne

  • „REGIONAALNE PALGALÕHE kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahel on olnud VIIMASEL 3 AASTAL SUUREM kui strateegia rakendamise algusaastatel (2012-15)“
  • „Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise LÕHE SUURENEMISEGA SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas“

Praxise struktuurivahendite analüüs 2015

  • „Seega aktiivsemate ja informeeritumate taotlejatega piirkonnad said rohkem toetusi ning sellega TOETATAKSE potentsiaalselt ARENGUERINEVUSTE SUURENEMIST
  • „Toetusrahade kasutamine TULEB SIDUDA selgemalt piirkondlike vajadustega “
  • „Selleks, et suurendada regionaalsete eripärade ja arenguvajadustega arvestamist, tuleks muuta otsustusprotsessi ja VIIA rohkem OTSUSTUSÕIGUST maakonna tasandile“

Pidur ääremaastumisele – korterelamute küsimus

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks suur põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Alanud on nähtamatu võistlus maakondade vahel parema kvaliteediga elupaikade üle. Kõige suurema mõjuga otsused tehakse järgmise viie aasta jooksul.

Kirjutan lühikese seeria arvamuslugusid teemadest, mis vajavad Järvamaal kiiremas korras tähelepanu. Need puudutavad igat siin elavat inimest ja on suure mõjuga ääremaastumise vältimisele ning panuse nende lahendamisse saab ja peab andma iga elanik, eelkõige aga meie kolm omavalitsust.

Korterelamute renoveerimine ei ole kuigi seksikas teema ja tundub olema iga korteriühistu enda asi. Suuremat pilti vaadates on see aga vägagi iga järvamaalase mure, sest just praegu toimub valik, millised maakonnad rebivad end parema elukohana ette ja millised jäävad virelema.

Korda tegemata korterelamud saavad olema lähitulevikus üks põhjus, miks inimesed Järvamaalt lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70-80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära.

Järvamaal on 764 korterelamut, neist aasta alguse seisuga olid Kredexilt korrastamiseks toetust saanud 9. Tõsi, meil on ka mõned kümned tublid ühistud, kes on oma raha eest majad renoveerinud, kuid arvestades vajadust, on see väga pisike protsent. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu prognoosi järgi võivad Järvamaal aastaks 2050 kasutusest välja langeda ligi pooled majad. Enamus neist pigem pisemad ja linnadest kaugemal asuvad.

Kuna Kredexi renoveerimistoetus läks suuresti pealinna, kus ühistud tugevamad, inimestel paremad palgad ning pangad annavad laenu, siis ähvardas see muutuda regionaalse ebavõrdsuse võimendajaks. Sellepärast jagati Eesti viieks piirkonnaks, kus igaühele on määratud oma summa. Järvamaa asub koos Raplamaa ja Lääne-Virumaaga ühes piirkonnas.

  1. aasta taotlusvoorus esitati Kesk-Eesti piirkonnas vaid kaks projekti Järvamaalt, mõlemad Paide linnast. Samas küsis toetust 12 Raplamaa ja 34 Lääne-Virumaa korteriühistut. Muide,
  2. Rakveres on suurem osa elamutest juba varasemalt renoveeritud, sest linnavalitsus on panustanud aastaid ühistute toetamisse. Lääne-Virumaal on ainuüksi Kredexi abiga korda tehtud 103 elamut.

Eesti plaanib aastatel 2021-2027 panustada 366 miljonit euroraha korterelamute korrastamise toetuseks. Selle raha eest saab Kesk-Eesti piirkonnas renoveerida umbes 140-160 elamut, oleneb hoonete suurusest. Samas on kolmes maakonnas kokku 2900 kortermaja. Kes ees, see mees!

Riigi toetuste aluseks on Eesti kliimaeesmärkide täitmine, mitte kõigi hoonete korrastamine. Teisisõnu, kui teatud protsent hooneid üleriigiliselt on energiatõhusamad, lõppevad ka toetused, kes jäävad taotlemisega hiljaks, riigi toele enam loota ei saa.

Inimeste hoidmine Järvamaal on meie endi kätes

Peame Järvamaal inimeste teavitamise, ühistute nõustamise ja toetamise kiiresti ette võtma. Kortermaja võib olla küll eraasi, kuid kui see ühel päeval on elamiskõlbmatu, ei ole inimesel enam kodu ja omavalitsusel maksuraha. Kuhu inimesed siis lähevad? Harjumaale. Inimeste Järvamaal hoidmine on tugevalt meie endi kätes.

Rakvere kõrval on suurte sammudega liikuma hakanud Hiiumaa. Sealne vallavalitsus palkas suve alguses kaks konsultanti ühistuid nõustama, selle tulemusena on juba 15 ühistut valmis Kredexist toetust küsima.

Esitasime sotsiaaldemokraatidega Türi vallavolikogule eelnõu, mille alusel vallavalitsus koostaks ja viiks ellu plaani Türi korteriühistute nõustamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja renoveerimisprojektide rahaliseks toetamiseks. Loodan sellele volikogu mõistvat toetust. Mõju oleks suurem kui kodusoetamise toetusel ja maksumus imeväike.

Türi vallast on aga vähe. Kõige tõhusam oleks kolmel omavalitsusel kõike seda koos teha, sest mõju Järvamaale peab olema võimalikult suur.

Kui varasemalt oli siinsete ühistute probleemiks kinnisvara madal väärtus, kus pank laenu ei andnud, siis nüüd on see lahendatud. Vajadusel tuleb laenuga appi Kredex. Eriti väikese kinnisvara hinna juures antakse toetust ka mittetäielikuks renoveerimiseks nagu soojustus, katuse, küttesüsteemi või torude vahetamine.

Fakt on, et keegi teeb selle 366 miljoni euro eest oma kortermajad korda. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult suur hulk neist asuksid Järvamaal. Neis küsimustes ääremaastumisele piduri tõmbamine on suuresti meie endi teha ning linna- ja vallavalitsustel on siin oluline roll täita. Jõudu tööle!

Ilmus Järva Teatajas


Haridus- ja Teadusministeeriumi propaganda süvendab Eesti ääremaastumist

Haridus- ja Teadusministeerium ei tohiks propageerida koolisüsteemi kokku tõmbamist ning selle asemel tuleks leida võimalusi koolisüsteemi tasakaalustatud arenguks ja ääremaastumise pidurdamiseks.

Read more


Läänemets: Eesti Posti hüppeline hinnatõus on väga halb mõte

Tundub, et IT- ja väliskaubandusministrile Kaimar Karule unustati öelda, et Eesti seisab majanduslanguse lävel ja riik pigem püüab inimeste, eriti töö kaotanute, koormat leevendada, leiab sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.

«Kinnised poed ja kodune isolatsioon on jätnud kuulekatele inimestele vähe valikuid, üks neist on e-kaubandus. Miks seda just praegu kallimaks muuta? Vaadates tervikpilti, siis ühe käega antakse mõned sendid aktsiiside langetamisest juurde, teise käega kraabitakse postiteenusega tagasi. Ehk siis raha kingitakse sinna kus autosid rohkem - suurlinna ja raha võetakse vaesemate ja eelkõige maapiirkonna inimeste käest. Põhjenduseks toodud kütuse ja tööjõu kulud hetkel langevad, nende argumentidega täna lehvitada pole mõtet,» kirjutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Läänemets sotsiaalmeedias.

«Peaksime postiteenust praegu vaatama riigi abipaketi osana. Mõistlik oleks lisaeelarvega suurendada Eesti Posti riigipoolset toetust ja langetada ajalehtede- ajakirjade kojukande tasusid poole võrra. Selliselt toetaksime Eesti meediat, kelle sissetulekud kukkusid reklaamirahade kadumisega. Eriti aga maakonna lehti, mis enamuses on väikesed ja saanud kõige suurema hoobi. Ehk siin oleks kindlalt ka oluline regionaalne mõju. Toetus Eesti Postile kaotaks ka surve postiteenuse hindade tõstmiseks inimeste jaoks kõige raskemal ajal.

Kui majandus hakkab taastuma, võib teenuste hindade korrigeerimise juurde tagasi naasta, seni aga peaksime postiteenuses nägema võimalust toetada demokraatia üht sammast - meediat ja hädas olevaid inimesi, keda lisandub igal päeval tuhandeid,» arvas Läänemets.


Sotsid peavad leidma uuesti oma sihi

Eesti viimaste aastate elu on mänginud sotsiaaldemokraatidele kätte kõik trumbid, aga oleme suutnud need suuresti maha mängida. Sihilt eksinud erakond vajab oma eesmärkide uuesti mõtestamist. Sotsidel on aeg tulla tagasi rahva sekka ja vaadata ka Tallinnast kaugemale, kirjutab juunis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks kandideeriv endine Väätsa vallavanem ja erakonna omavalitsuskogu esimees Lauri Läänemets.

Read more


Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks

Eile esitas Setomaa sotsiaaldemokraatide osakond minu kandidatuuri erakonna esimehe kohale. See on suur au ja vastutus ning arvestades asjaolu, et ei erakonna sees ega ka meie valijate seas, ei olda väga rahul olukorraga, kuhu oleme jõudnud, ei saa niisama pealtvaatajaks jääda.

Minu nägemus on lihtne - kindlasti ei peaks sotsid olema niši erakond, vaid vastupidi - laiapõhjaline, pakkudes lahendusi inimeste erinevatele muredele. Kuigi võimalusi oli palju, ei suutnud me neid kasutada. Meie peamine tunnetatav poliitika ei peaks olema EKREle vastandumine, vaid ebavõrdsuse vähendamine.Read more


Asutava Kogu ja sotsiaaldemokraatide rollist

Täna, 100 aastat tagasi, algasid noore Eesti Vabariigi rahvaesinduse – Asutava Kogu valimised, mille peamine ülesanne oli panna Eesti riigile alus.

23. aprillil 1919 kogunes Asutav Kogu oma esimesele istungile ning valis esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Erakordselt suure, 80% valimisaktiivsuse juures, saavutas valimisvõidu Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei, kes kogus 33% häältest ja sai 120-liikmelises esinduskogus 41 kohta. Valimistulemusena oli sotsiaaldemokraatlikel erakondadel Asutavas Kogus absoluutne enamus.

Read more


Avalik kiri sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale

Austatud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Teie parteikaaslaste poolt juhitud Türi vallavalitsus soovib müüa Väätsa eakate kodu. Lootsin, et kohaliku elanikuna ja vastutava valdkonna ministrina astute meie inimeste eest välja, kuid olete asunud hoopis võõrandamise protsessi õigustama ning selle käigus pannud minu suhu sõnu, mida ma öelnud ei ole. Seetõttu pöördun avalikult Teie poole ning ootan ka avalikku vabandust valeväidete osas.Read more