INIMESED, MINGE IKKA! EHK MIKS SEEKORD ON OLULINE VÄÄTSAL, TÜRIL JA KÄRUS VALIMA MINNA

Tänane Postimees kirjutab, et haldusreform mõjub valimisaktiivsusele halvasti. Eriti väiksemad vallad, kus tekib tunne, et suuremaga ühinemisel ei jää nagunii oma hääl kõlama. Meie puhul võib selline mõte siis teoreetiliselt tabada Käru ja Väätsa inimesi.

Tegelikult peaks mõtlema hoopis teisiti, sest:

  • mida rohkem käib väätsakaid valimas, seda rohkem saab Väätsa inimesi volikokku. Ei ole mingi saladus, et sotsiaaldemokraatide nimekirjas on volikokku saamise tõenäosus kõige suurem. Pealegi on aktiivse osalemise tulemusena võimalik, et tulevase vallavanema elukoht jääb Väätsale ning seetõttu jääb alles ka võimalus vallavanemal õhtusel ajal varrukast haarata ning oma mõtted ära rääkida.
  • Käru parim tulemus oleks kolm inimest volikokku, seda juhul, kui tänase Türi volikogu esimehe loeme Käru inimeseks. IRLi nimekirjas kandideeriv Käru vallavanem saab kindlasti palju hääli, kuid selle tulemusena võtab tema järgi tulevatel Käru inimestel võimaluse volikokku pääseda (vaja on ca 50 häält). Seega jääb Käru kolmandaks kindlaks võimaluseks sotside nimekirjas kandideeriv Inge Nuia.

Põhjus, miks Väätsa ja Käru, tegelikult ka Oisu, Kabala, Särevere jne inimesed sotsiaaldemokraatide poolt hääle peaksid andma on meie soov nende murega tegeleda. Nimelt on üks meie valimislubadustest kogukonnakogude loomine. Kui IRLi nägemuses on kogukonnakogu vaja ainult üleminekuajaks ja Väätsale ning Kärusse, siis meie näeme vajadust kogud ka kunagi Türi vallaks ühinenud piirkondadesse luua.

Kogukonnakogu koosseis moodustuks osaliselt kandideerinud inimestest, samas oleks seal külavanemad, eakate ja noorte esindaja. Kõige suurem pluss kogukonnakogul on kohapealse aruteluareeni loomine. Sest tänane Türi valla juhtimisstruktuur on kõik otsustamised ja mõtlemised koondanud linna, vallamajja. Lisaks võiks kogukonnakogul olla võimalus kohalikku seltsitegevuse raha jagada ning näiteks teede investeeringu rahadest mõne protsendi ulatuses ise otsustada. On ju üks suuremaid muresid pärast ühinemist see, et enam ei ole kohapeal võimalik vallavanema nööbist haarata, et oma mõte ära rääkida. Nüüd on selle mõtte teekond üpriski pikk ja tihti vallavanemani ei jõuagi. Asjade ajamise kiirusest ei maksa rääkidagi.

Pilt: Postimees.ee

Postimehe andmetel vähenes Kabala valimisaktiivsus pärast ühinemist koguni 22%.

Vaadates 2013. aasta valimisi, käis valimas järgnevalt:

Väätsa 57%

Käru 59,88%

Türi 50,35%

Jaoskondade kaupa võttes Türi (e-hääled ja sedelhääled)

Ühisgümnaasiumi jaoskond 49%

Kultuurimaja jaoskond 53%

Särevere 38%

Oisu 44%

Kabala 46%

Seega on Postimehe analüüs õige, sest kõigis Türi linnaga ühinenud väiksemates valdades on valimisaktiivsus äärmiselt madal, alla 50%.