Kardan, et oleme liialt harjunud uudistega, nagu Järvamaal on tasuvat tööd vähe ja inimesed pigem lahkuvad kui tulevad tagasi. Kui arvestada, et kogu Eesti põeb samasugust haigust ega oska muutustega kohaneda, on kiiremal reageerijal siin eelis. Lahendus, kuidas töötasu suurendada, on täiesti olemas.
Järva Teataja kirjutab, et siinsete inimeste palk jääb 250 eurot madalamaks Eesti kesmisest ning lõhe suureneb veelgi, kuna meie maakonna inimeste sissetulekute kasv on Eesti omast neli korda madalam. Lisaksin siia teadmise, et rahvana saame esimest korda viimase tuhande aasta jooksul kogeda elanikkonna massilist vananemist ja juba praegu näeme, et tehnoloogia areng muutub järjest kiiremaks, asendades töökohtadel inimest. Samuti teame, et Järvamaal on kõrgharidusega töötajate osakaal 18% rahvastikust ja pigem väheneb, samal ajal kui Eesti parimad näitajad jäävad üle 40%. Lisame neile veel fakti, et majandus on järjest rohkem liikumas tehnoloogia ja tarkvara suunas.
Mida vähem tööturul töötajaid on, seda rohkem neid üle ostetakse. Kahtlemata on Tallinnal siin Järvamaa ees eelis ja sinna lahkub osa paremate oskuste ja teadmistega inimestest. Teine grupp tööealisi, kes Järvamaale jääb, jaguneb kaheks. Väiksem seltskond neist ei suuda leida endas motivastsiooni korralikult tööl käia või piirdub nende võimekus uut õppida kõige lihtsamate oskustega. Rohkem on aga neid, kes omavad piisavat enesekontrolli tööl käimiseks ja on võimelised ka haridustee uuesti jalge alla võtma.
Kui osa headest töökätest Järvamaalt lahkub ja järsku paljud pensionile lähevad, on tööandjad suures hädas. Üldistatult öelduna on valikuid kaks – kas tegevus lõpetada või investeerida tehnoloogiasse, mis hakkab inimese asemel tööd tegema. See sama tehnoloogia vajab aga teistsugute oskustega töötajat. Näiteks, kui käsitsi paigutatav lüpsimasin asendada robotiga, on vaja inimest, kes oskaks roboti hooldustöid teostada või masinale ülesandeid anda. Siin peitubki meie nõrk koht – uut, tihti IT oskuseid vajavat tööd, oskab meil liiga vähe inimesi. Seetõttu oleme pealtvaatajaks olukorrale, kus tasuvamad töökohad liiguvad Järvamaalt Tallinnasse.
Järvamaa lahendus on haridus. Töökohtade olemasolu ja suurema sissetuleku tagamiseks eelkõige täiskasvanuharidus. Meil on suurepärane Kutsehariduskeskus, kuid IT oskuste õppimine piirdub seal senini arvuti karbi lahti võtmise ja tolmu pühkimisega sellelt. Vaja on pigem pakkuda oskuseid mis tagavad inimese IT alase loogilise mõtlemise, et ettevõtja saaks vajadusel paari päevaga masina opereerimise selgeks õpetada. Me ei vaja pikki õppekavu, vaid lühikesi. Teatavasti suudavad Eesti kutsekoolid õpetada oskuseid kuni kümme korda kauem kui ettevõtja tema juurde tööle tulnud inimesele.
Siinsel IT haridusel, kui see on hästi tehtud, oleks veel üks eelis. Nimelt suudaksime ümber pöörata olukorra, kus enamus noori läheb teistesse kutsekoolidesse, mitte Järvamaale. Siit ära läinud tihti tagasi ei tule. Arvestades, et Skandinaavia ettevõtted teevad nüüd investeeringuid pigem IT töökohtadesse, on meil võimalik pakkuda võimalust olla ettevõtja jaoks paindlik koolitaja juhul, kui töökohad Järvamaale tehakse. Selliselt õnnestub maakonda meelitada mujalt tulijaid, kes siit töökoha leides meie maale elama jäävad.
Ilmus Järva Teatajas 5. september 2017