Uudis, et enamus Türi haridusasutuste juhtidest on koondatud ühes rivis IRLi nimekirja kandideerima, teeb üpriski murelikuks.

Ühtpidi võiksin konkurendi üle rõõmustada, et näed, on head tööd tehtud, kuid ma ei saa sellesse uskuda. Teades, missugune survestamine mõnele inimesele osaks on saanud, siis võib seda hurraad vaid paari üksiku puhul tunnistada.

Mõnes mõttes ju tore, et koondutakse ühe mütsi alla, kuid mulle ei meenu kuidagi IRLi vallajuhtimises need haridusteod või suurepärased mõtted, mida 6 aasta jooksul ellu on viidud, et sellise heakskiidu osaks vabast tahtest saada. Mõnel juhul on vallavalitsuse poolt lihtsalt asjadel minna lastud… Kui see peaks olema näiteks kandideerimise põhjus, siis hoidku jumal selle eest!

Munad ühes korvis võib tunduda väga hea mõte, teisalt on aga tohutu arengu pidur. Teame kõik, et kui sarnaste asutuste juhte on liiga palju volikogus, siis vallavalitsus on pigem pantvang, kelle käed on seotud- oled volikogu liikme ülemus ja teisalt alluv. Näiteks, kui nüüd Türi Põhikoolile uut hoonet kunagi peaks hakatama ehitama ja soovime ruumilise muutuse juures ka sisulisi samme astuda. Kuid kui muudatused peaks kuidagi kõigutama koolijuhi mugavustsooni, siis vaevalt, et me soovitut näeme. Jõutud on ohtliku pretsedendini, kus valitseb suur tõenäosus tänase olukorra külmutamiseks ja kui see olukord peaks olema seisak, siis kindlustatakse seisak pikkadeks aastateks.

Meil on hoopis vastupidine nägemus

Tasakaalu mõttes lisaksin kriitikale sellega seotud enda poolse nägemuse Türi hariduselust. Kõigi koolide puhul peaks olema siht kogukonnakoolide poole. Me oleme harjunud kuulma, et kogukonnakool on erakool, kuid ei, vabalt võib seda olla ka munitsipaalkool. See tähendab, et kooli ei juhi ainult direktor ja vallvalitsus (viimane vist väga midagi ei teegi praegu), vaid õpetajad, lapsevanemad, lapsed ise ja ettevõtjad. Kõik kes kooliga üht või teistpidi kokku puutuvad peavad saama kooli kujundada. Selle loogika on hoopis vastupidine – avatust tuleb suurendada, sidudes koolid teiste osapooltega ja vähendades tihti pidurdavat erakondlikku seost.

Kui mõtleme, et mitte just kauges tulevikus saabub Türi vallale haridusalane haamrilöök (ca 150 000 eurot vähem haridusraha), kuna haldusreformi perioodiks külmutatud hariduse rahastamine muutub, on kogukonna koolide poole liikumine oluline just Laupa, Oisu, Käru, Kabala ja Väätsa kooli jaoks. Surve haridusvõrgu korrastamisele (loe koolide sulgemisele) saab olema suur.

Kui kooli sisu kujundamisel räägivad kaasa paljud inimesed, muutub kool eripärasemaks ja liigub järjest rohkem oma tugevuste poole. Nii võib kasvõi imepisike Kabala kool saada hoogu juurde ja meelitada kohale neid, kes hindavad seal pakutavaid väärtuseid. Just nii, imepisikeselt, saavad tihti alguse erakoolid, mille sisu kujundavadki peamiselt lapsevanemad ja haridusentusiastid, alles hiljem kasvavad need koolid suuremaks.

Hea hariduse võti on avatuses, kaasamises ja valmisolekus natuke riskida. Vallavalitsus peab seda kõike toetama, vajadusel julgustama ning kui protsessid ei liigu, siis ka tõsisemaid otsuseid tegema. Oma tegevusega ei tohi taotleda paigalseisu ja end omast võttest kummuli keerata, vaid siht peab olema arengute poole!

Jah, meil kandideerib ka õpetajaid ning endisi koolijuhte ja mis seal salata, vallavanema kandidaadil on üpriski suured kogemused haridusuuenduste taotlemisel. Kindlasti kanname Türi valla juhtimisele üle kogemuse, kus mitte ainult HTM ei pea hariduse sisuga tegelema, vaid vallavalitsus ise samuti. Nägemus peab olema. Mitte niisama pastakast imetud, vaid selline, mis tagaks meie noortele kõrge lennu ja panustaks Järvamaal heaolu suurendamisse. Osaliselt puudutab see IT õpet, teisalt muudatusi õpetamisel kus aineid järjest rohkem lõimitakse omavahel. Võetakse kasutusele metoodikaid mis kujundavad täna tööturul olulisi sotsiaalseid ja analüüsi oskusi, õpetajaid julgustatakse raamidest välja astuma. Ei sunnita, vaid premeeritakse!