Kuigi selles postituses tuleb juttu Väätsa valla Reopalu külaelanike soovist Paide linnaga liituda ja sama soovi on avaldanud ka kolm Kareda valla küla ning paljud Ambla külad hoopiski Lääne- Virumaale minna, on Järvamaa haldusreformis palju olulisemaid teemasid, mis ootavad nii maavanema kui elanike tähelepanu ja küsimusi.
Teatavasti järgneb haldusreformile riigireform, mille käigus lubatakse küll maakonda tuua mõni riigiasutus, kuid maavalitsus koos maavanemaga saab ajalooks. Kaheteistkümnest omavalitsusest saab tulevikus kolm ja seega on täna küsimärgi all ka omavalitsusliidu tulevik. Kes ja kus tegeleb maakonna arengu eestvedamise küsimustega, mis reeglina on omavalitsuste piire ületavad?
Reopalu dilemma
25. augusti volikogu istungil andis Reopalu küla esindaja Väätsa vallavolikogule üle 62 Reopalu elaniku soovi (vt www.vaatsa.ee “haldusreform”) liituda Paide linnaga. Reopallu on registreeritud 126 elanikku.
Volinikud korraldasid kohtumise Reopalu elanikega, et arutleda põhjuste üle ja uurida, mis läheb siis halvemaks või paremaks. Kohtumisel osales 8 volinikku ja 18 Reopalu elanikku, kellest 14 soovis Paidega liitumist.
Kõlama jäid hirmud, et teenused lähevad Türiga ühinemisel halvemaks, jutuks tuli laste huvitegevus ja bussitransport (selle teema lubasin Käru ja Türiga tõstatada, et oleks Paidesse sõit tasuta). Huvitegevuse osas oli hirm asjata, sest läbirääkimistel on huvitegevuse punkt Väätsa jaoks oluline olnud. Uue Türi valla tekkimisel läheb Väätsa laste osalemine Paide ja Türi muusika- ning kunstikoolis odavamaks, sest vahet ei ole millises omavalitsuses sa elad, edaspidi hüvitab vald sedavõrd suure osa kohamaksust, et ka väätsakad maksavad sama väikse tasu kui Paide elanikud.
Reopalu peamine probleem on veetorustiku vahetamine ja pärast Röa küla rekonstrueerimistöid on Reopalu kõigis arengukavades järgmine investeeringu objekt Väätsa valla jaoks. Pärast nende teemade rääkimist ei olnud volinike küsimusele, et mis siis halb on või hea, rohkem “ära tehtavaid” väljakutseid. Pigem tunti, et Paide asub lähedal ja loogiline oleks selle osa olla. Argumendile, et eluaeg olen Paide teenuseid kasutanud, tahaks oma maksud sinna anda, leidsime vastu, et see on rohkem Paide linna argument kui Reopalu oma. Pealegi saavad kõik Reopalu elanikud oma maksuraha eest ka vastu – elekter, teed ning nende korrashoid jne.
Volikogul, kes hakkab elanike soovi kaaluma, on järgmised küsimused, mida tuleb arvesse võtta:
- Reopalu on Türi ja Käruga ühinemise üks oluline osa, Türil ja Kärul on õigus soovida seni läbiräägitus muudatusi teha pärast Väätsa muudatusi
- OÜ Väätsa Soojus võib õigustatult soovida vee- ja kanalisatsioonitorude ning reoveepuhasti müüki Paidele või ASile Paide Vesi (summa ca 40 000 eurot). Samuti peaks Väätsa volikogu veenduma, et Paide linn, st AS Paide Vesi teeb vajalikud rekonstrueerimistööd Reopalu torudes ja reoveepuhastis lähiaastatel (võib tähendada AS Paide Vesi investeeringuplaanide muutmist, ASi omanikeks on teised omavalitsused peale Paide). Omaosalus ca 50 000 eurot.
- Reopalu küla lahkumine võib mõjutada võimaliku preemiaraha 500 000 eurot saamist, see omakorda aga seni läbiräägitut ja kokku lepitut. Selle tõttu võivad jääda Lõõla, Piiumetsa, Venevere, Väätsa jt külad ilma investeeringutest teedesse. Kas ühe osa valla inimeste elutingimuste parandamine või teise osa vallaelanike tundelise poole parendamine?
- Vastavalt seadusele on omavalitsusel kohustus pakkuda nö teenuseid. Seaduse täitmiseks ja inimeste parema elu toetamiseks on Väätsa vald renoveerinud spordihoone, ehitanud eakate kodu ja koolimaja. Selleks on võetud laenu, teades milline on laenu tagasimaksmise võimekus. Reopalu lahkumisega liigub ära umbes 150 000 eurot maksuraha aastas, mis võib isegi laenude tagasimaksmise raskeks muuta. Volikogu otsustada ongi, kas elanikega peavad kaasa liikuma ka nende jaoks võetud kohustused ca 100 000 eurot või jäävad need ülejäänud vallaelanike kanda.
Siin toodud küsimused ei ole numbrid ja tehniline pool nagu need tunduda võivad – see ongi omavalitsuse mõistes inimeste igapäevaelu – kool ja laste arenguvõimalused, puhas joogivesi, korras teed, tervislikud eluviisid jne. Seni on Väätsa volikogu Väätsa kui terviku huvisid kaitsnud nii igapäevastes küsimustes kui läbirääkimistel. On olemas üksikindiviidi, grupi ja terve kogukonna heaolu, mis kõik on suures pildis omavahel seotud. Leppisime kokku, et edaspidisteks otsusteks peame saama Paide linnalt kinnituse eelpool loetletud kohustuste ülevõtmiseks. Pärast seda arutab reopalulaste soovi Väätsa volikogu.
Järvamaa areng haldusreformis
Olukorras, kus maavalitsus kaob ja omavalitsusliidu tulevikku me täpselt prognoosida ei oska (arenduskeskus on üks kindlamaid asju õnneks, mis meile arvatavasti jääb), on vaja tagada ülemaakondlike teemade edasiliikumine. Minu nägemuses peaksid need väljakutsed kajastuma ühinemisteemades. Kui ühinemislepingusse kirja pole pandud, siis vähemalt uutes arengukavades.
Maakond on tervik, siin on palju erinevaid nägemusi, mille taga inimesed. Siin on vaja otsida ühisosa, inimesi kokku tuua ja hoolitseda, et teemad kannaks. Eelkõige peaks ühendaja rolli kandma maavanem, kelle ülesanne oleks hoolitseda, et ei ehitataks piire valdade ja linnade vahele – ei kisutaks teineteiselt vägivaldselt külasid ja inimesi, vaid mõistetaks, et nagu seni, on kõik sama hästi ja veel paremini võimalik ka tulevikus.
Jätkuvalt on Järvamaa üks olulisemaid väljakutseid töökohad – seda eriti tulevikus. Kuidas ettevõtjatele jätkuks häid töötajaid, kellel vastav haridus ja oskused. Kuidas inimestel oleks tööd, mille eest makstakse väärilist palka. Kuidas tuua riigigümnaasiumi loomist toetama kõik omavalitsused (ka need kellel omal keskkoolid)? Kuidas kutsehariduskeskuses rohkem tulevikuerialasid oleks? Mismoodi arendada täiskasvanuõpet? Kuidas kogukonnad oleksid elujõulised ja kõik haiglateenused säiliksid?
Väätsa poolt oleme kõik need teemad tõstatanud Türi valla moodustamisel, oleme olulises kokku leppinud ja kõik see kajastub kindlasti ka uues arengukavas, mida hiljemalt järgmise aasta alguses tegema hakkame.