Osalesin eile Laupa Põhikooli hoolekogu laiendatud koosolekul. Lai oli see tõesti, sest lugesin saalis täpselt 101 inimest. Kohal oli auväärne esindatus – lapsevanemad, õpetajad, kooli endised töötajad ja õpilased. Õhus oli palju pinget, seega müts maha vallavalitsuse ees, kes sellele vastu pidas. Lisaks minule oli kohal veel kaks volikogu liiget- IRList Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja ning EKRE esindaja Elar Niglas.

Ajaloo huvides teen mõned täpsustused, mis koosolekul ümber lükkamata jäid. Esiteks püüdis vallavalitsus teemat siluda, väites, et praegu pole Laupa ja Käru kooli osas ühtegi otsust tehtud, seega peab volikogu otsuse vastu võtma. Tegelikult nii ei ole. Türi, Väätsa ja Käru valla ühinemisleping on kõigi kolme omavalitsuse ühine otsus, samuti seni varasemal Türi valla territooriumil kehtiv valla arengukava. Need kõik sätestavad, et olemasolevates koolides antakse haridust samade põhimõtete alusel, mis tähendab, et kui Laupal või Kärus on 7-9. klass, siis nii see ka peab olema.

Samuti öeldi, et kuigi praegu volikogu otsustab ühtemoodi, on kõigil võimalik teha ettepanekuid ühinenud Türi valla uude arengukavasse. Jah, nii see on, kuid on ka väheusutav, et neist ettepanekutest midagi tulevikus juhtuma saab, sest need läheks täna plaanis oleva volikogu otsusega vastuollu.

Hoolekogu koosoleku läbiviimisest veel niipalju, et ei ole midagi halba, kui inimene ajab isiklikku asja poliitikas ja seisab kogukonna eest. Samas oli veidi võõrastav, kui koosolek lõpetati poliitreklaamiga..

Väätsa ja Laupa

Kui ma Väätsa vallavanemana tööd alustasin, olid Väätsa ja Laupa kool õpilaste arvult sama suured – ca 107 õpilast (täna on Väätsal ligi 130 õpilast). Toona arvutasime ja planeerisime ning jõudsime järeldusele, et 100 õpilast on väga mõistlik arv, kui see peaks langema alla 80, siis läheb kooli pidamine rahaliselt keerukamaks ning hakkab kannatama õppe kvaliteet (näiteks üldpädevuste omandamine, mis eeldab grupisuhtluse ja sotsiaalsed oskused kanntavad liiga väheste suhtlemispartnerite tõttu. Toonaseid analüüse võiks Laupa koolile samamoodi üle kanda ja öelda – igati tubli ja hetkel jätkusuutlik kool.

Väätsa kooli nägi vald kui kogukonna arengumootorit ning selge oli see, et kogu ümbruskaudset elu aitas kool tugevalt arendada. Kindlasti kannavad Laupa ja Käru kool sama rolli oma piirkonnas ning pakuvad lastele, kes vajavad individuaalsemat lähenemist, olulist tuge haridusteel.

Olen varsemalt korduvalt viidanud, et Türi valla hariduselu suurim mure on, et meil puudub terviklik nägemus, mida, kus ja kuidas me hariduses saavutada soovime. Selle parim näide on tänane juhtum, kus vallavalitsuse seisukoht kujundati Innove (põhikooli ehitamiseks toetuseid jagav riigi sihtasutus) ettepanekute, mitte valla tegelike vajaduste järgi. Minu väidet kinnitab ka vallavanema küsimus hoolekogu koosolekul, et kas kokkutulnud oleksid rahul, kui otsusest võetakse viited Käru ja Laupa koolile välja ning asendataks mõttega, et alles jääb kolmas kooliaste kolmes koolis. No tere talv! Taoline otsus oleks nagu üllatusmuna ostmine – sellisel juhul ei tea enam keegi, kas varsti leitakse, et 7-9. klass tuleb sulgeda Väätsal, Retla-Kabala koolis või Laupal.

Lahendus

Taotluse eesmärk on korraldada koolivõrku ümber, et see ei oleks ebaefektiivne ning ruutmeetreid õpilase kohta ei oleks mõttetult palju, vältimaks liiga suuri kommunaalkulusid, selle asemel, et raha hariduse sisusse panna. Seetõttu on mõttekas otsida lahendust etteantud piirides.

Täna õpib Türi Põhikoolis (www.haridussilm.ee) 497 õpilast. Innovele esitatav taotlus näeb aga kooli 600 õpilase jaoks. Innove vaatab kogu valla õpilaste arvu ja nende prognoosi, mis täna on 888 õpilast, kellest Türi Põhikoolis õpib 497, Väätsa Põhikoolis 127, Käru Põhikoolis 54, Retla-Kabala koolis 91, Türi toimetuleku koolis 14 õpilast ja Laupal 105 õpilast.

Juhul kui taotlusesse kirjutatakse 600 õpilast tekib koheselt 100 õpilase nö “puudujääk” teistes koolides ja selleläbi kunstlikult tekitatud anomaalia. See on ka põhjus, miks Innove nõuab, et kui Türi vallavalitsus plaanib põhikooli õpilaste arvu suurenemist 100 noore võrra, siis tuleb see teistest koolidest kokku tõmmata; kuigi selleks tegelikku vajadust ei ole.

Käru ja Laupa suhtes oleks aus esitada Innovele rahataotlus Türi Põhikooli hoone ehitamiseks, kuhu mahub 500 õpilast ja läbi selle leppida kokku Laupa ning Käru põhikoolide kolmandate kooliastmete puutumatus.

Kui tõesti on mure, et ruutmeetritelt tuleb uus põhikooli hoone (6m2 õpilase kohta) liiga kitsas, on olemas veel üks lahendus. Nimelt Türi Põhikooli hoone asukoha muutmine võimaldaks ehituses omaosalust suurenda selliselt, et see ei kallineks võrreldes täna plaanituga.

Lähtudes vallavalitsuselt saadud andmetest on Tolli tänava koolihoone rekonstrueerimine ja uue osa juurde ehitamine 500 000 – 800 000 eurot odavam. Odavnemisest tuleva rahaga saaks suurendada ehituse omaosalust, lahendades ära võimaliku kitsikuse probleemi.

Mõistan, et põhikooli asukoht on varem kokku lepitud, kuid tänases keerulises olukorras, kus valikud on ainult halvad (jätta ära põhikooli renoveerimine või sulgeda Laupa ja Käru kolmas kooliaste), on Türi linnas põhikooli asukoha vahetamine võib- olla kõige mõistlikum kompromiss.

Lahendus paistab olemas olevat. Nüüd tuleb volikogu istungiks leida ka enamuse tahe.