Kindlasti leiab 2020. aasta riigieelarvest palju head, aga kui vaadata eelarvet Järvamaa inimese vaatepunktist, siis julgen öelda, et Kesk-Eesti inimesed pigem kaotavad, kui võidavad. Kurblooliselt just Eesti väikelinnade ja maapiirkondade inimeste arvel hoitakse järgmise aasta eelarves kokku 65 miljonit eurot. See puudutab elamisvõimalusi, ettevõtluse arengut, lasteaia- ja kooliõpetajaid ning omavalitsuste võimekust.
Elamisvõimalused saavad kõige tugevamalt kärpekirvega pihta. Ühtekokku vähenevad Kredexi kortermajade renoveerimise ja üürimajade ehitamise toetused 27 miljonit eurot. Seesama Kredexi kortermajade korrastuse toetusvoor, millest taotlemise maht sai käesoleval aastal täis ühe minutiga ja mille raha eest on korrastatud maju kõikjal Järvamaal, jääb ilma 11,9 miljonist eurost. Hinnanguliselt maksahaak umbes tuhandele Eesti perekonnale.
Eelmisel nädalal andsid Kredexi esindajad riigikogu maaelukomisjonile ülevaate Eesti korterelamute renoveerimise olukorrast. Korrastust vajab 22 000 korterelamut, tõmbekeskustes umbes 15 000 ja väljapool 7000 hoonet. Praeguseks on korrastatud riikliku toetusega 1100 hoonet ja oma raha eest umbes tuhat maja. Selliste arvude juures tähendab rahastuse vähendamine käsipiduri tõmbamist väga paljude inimeste elujärje paranemisele.
Eestil on kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks vaja leida lahendus kolmele suurele CO2 kulule, millest üks on elamute energiatõhusus. See oleks maapiirkondades elavate inimeste võimalus panustada Euroopa suurde eesmärki, parandades ühtlasi oma elamistingimusi.
Üürielamute programmilt võetakse 15,1 miljonit eurot ja paari aasta pärast kaotatakse see toetus lõplikult. Sotsiaaldemokraadid tegid valitsuses olles toetuse seetõttu, et maapiirkondades erasektor uusi maju ei ehita, omavalitsustel pole raha, aga noored pered vajavad inimväärseid elamispindu ja ettevõtjad töökäsi.
Selle toetuse eest on plaanis Imaverre rajada uus, kolmekorruseline kortermaja, Järva valla inimestel läks õnneks, et kevadel rahastusotsus ära tehti. Türi vald lõpetab just 43 korteriga Wiedemanni 1 kortermaja renoveerimist õpetajate ja teiste vallale oluliste töötajate üürikorteriteks. Mõne aastaga on rahastatud 17 omavalitsuse projekti üle Eesti, rohkem kui 600 korteri ehitamist või korrastamist. Väga väärt toetus, millel praegune valitsus mõtet ei näe ja koos inimeste lootustega prügikasti heidab.
Kambakas kiirele internetile ja ettevõtete võrguühenduste toetusele. Taaskord, mõlemad sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud toetusmeetmed, et kõikjal oleksid võrdsed võimalused elamiseks. Plaanitud 10 miljoni asemel on internetiühenduste rajamiseks alles jäänud 4,1 miljonit. Töökohtade tekkeks mõeldud toetus ettevõtetele teede, interneti, elektri või kanalisatsioonivõrkude rajamiseks pigistatakse täiesti tühjaks. Alles jääb ainult kolmandik, kogu Eesti peale vaid 600 000 eurot.
Tublimate õpetajate töötasusid kärbitakse ja lasteaiaõpetajate palgatõus jääb omavalitsuste õlgadele. Kuigi õpetaja miinimumpalk tõuseb, on lisatasudeks mõeldud raha ligikaudu üheksa miljonit eurot vähem. Ehk siis need tasud, mis on mõeldud näiteks klassijuhatajatöö või haridusuuendustega tegelemise väärtustamiseks.

Kuigi omavalitsuste tulubaasi suurendatakse haldusreformi ajal kokku lepitud summas 55 miljonit eurot, on ka siin omad agad. Kui enamik rahast läheks tasandusfondi, võidaksid väiksemad omavalitsused ehk ka Järvamaa, kuid suurendatakse peamiselt tulumaksu laekumise protsenti. Pea poole tulumaksu suurendamise rahast saab Tallinn, seejärel Tartu, siis Narva, Pärnu ja kuskil tagaotsas tulevad ka Järvamaa omavalitsused. Samas õpetajate lisatasude vähendamise ja lasteaiaõpetajate palgatõusu kulu on Järvamaa omavalitsustele eelarvest umbes 100 000 euro suurune amps.
Põllumehed on justkui maaeluministri vaenlased. Üleminekutoetused, milleks eelmine valitsus raha leidis, vähenevad kahe kolmandiku ehk 10 miljoni euro jagu. Järvamaa põllumehed jäävad ilma umbes miljonist eurost. Taaskord asetatakse põllumehed teiste riikide põllumeestega ebavõrdsesse seisu. Vägisi tahetakse kaotada ka odavamat sinist diislikütust, põhjenduseks tuuakse niivõrd absurdseid näiteid, mis ajab igal põllumehel seljakarvad turri.
Arusaamatute sammude taga võib olla taaskord ministri oma huvi, nagu seda oli euroheinategijatele toetuste maksmise taastamine: ministri pojale kuuluvat üks kütusetankla Raplamaal.
Sotsiaaldemokraadid esitasid riigieelarvesse parandusettepanekuid kõigi eespool nimetatud regionaalselt oluliste toetusmeetmete taastamiseks, sest praegusel kujul riigikogule esitatud eelarve ei vähenda, vaid pigem suurendab ebaõiglust.
Samuti tegime ettepaneku, et iga eakas inimene saaks endale pensioni eest hooldekodukohta võimaldada.
Selle hind oleks järgmise aasta eelarves 20 miljonit eurot ja kui valitsuserakondadel leiduks poliitilist tahet, on võimalik seda raha eelarvest leida.
Enamik Järvamaad puudutavatest kärbetest tuleb ministeeriumitest, mida juhtisid eelmistes valitsustes sotsiaaldemokraadid, aga praegu juhivad EKRE ministrid. Riigieelarves on kõik alati poliitiliste valikute küsimus ja loomulikult ei jätku kõigeks raha, kuid kust võtta ja kuhu jätta, neis valikutes ollakse vabad.
Sotsidele on olulised võrdsed võimalused kõikjal Eestis – see on faktidena senistes toetusmeetmetes näha. Praegune valitsus on vaid kõva häälega öelnud krõbedaid sõnu ja kärpeid väljaspool Tallinna elavate, seega ka Järvamaa inimeste arvel.