Tunnete loomingust sünnivad laulud ja tantsud. Koidula, Härma, Uusberg, Ernesaks, Rannap jt. on sõnadeks ja viisiks kirjutanud olulise tollest ajahetkest, nende elust ja tunnetest. Igal laulupeol kerime need kogumid lahti ja see on põhjus miks nad meid kõnetavad. Muutuvad hingevõtmeks, mis suudab meist iga ühe südame avada.

Laulus on vägi, eriti ühiselt lauldud lauludes. Laulupeo emotsioonid ja tunded lausa tõmbavad sind endasse ja seovad teistega üheks – tunnete punuvõrku. Üksi, iseendas, on meil armastus oma uue mänguauto, kodukiisu, hommikukohvi hetkede, päikeseloojangute, vanavanemate või oma elukaaslase vastu. See võib olla tugev tunne, kuid tihti elame selle välja rohkem oma sees kui teistele. Laulupeol, lauludel, sellel koosolemisel, on aga enneolematu võime meelitada meist välja kõik need suurepärased tunded. Ja mis muud see Eesti, või siis armastus kodumaa vastu on, kui iga inimese jaoks tema enda, kõige – kõige olulisem.

Nii, et ärgem häbenegem seda pisarat iga kahe aasta tagant kui laulmisel on “Mu isamaa on minu arm”, sest väikese rahvaga on juba nii, et elus püsid seni kuni tunned ja julged tunda! Ja pole midagi paremat kui laulu – ja tantsupidu, mis kogu meis leiduva suuremaks ja tugevamaks muudab.

Kas pole tore, et laulmise ja tantsimise pidu on ühtlasi ka rukkilille ja karikakra pidu. Täpselt samamoodi kui koorid ja tantsijad peavad harjutama, et oma suursündmusele pääseda, on meil põhjus lastele õpetada või ise õppida pärja punumist. Sest oleme kord juba pidupäeva selliselt seadnud, et aegade tagune piigade ehe võrdub neil päevil siira iluga. See on tore, nii püsib meie rahvuslillel veel suurem ja olulisem tähendus.

Ja…. kangelasi on neil päevil kümneid tuhandeid, seekord meie noored ja nende juhendajad. Kõiksugu staaride ja poliitikute vahele on see äraütlemata hea, kõigile ka kosutav tunne. Lihtne, puhas rõõm meie inimestest. Sügav kummardus teie kõigi ees!

Leidsin endale ka selle laulupeo pärli „Õhtu ilu“ Kärt Johanson, Eesti rahvaluule, seade Pärt Uusberg, solistid Sirlen Rekkor ja Katre Pukk, dirigent Raul Talmar.

Käisin täna veel päikeseloojangul jooksmas. Õhtu oli laulupidu – soe, heinamaad sirgusid oma mitmekesisuses, kased lõhnasid kesksuviselt, viljapead painutasid end õrnas tuules ja süda laulis…

Te tegite mind õnnelikumaks!